[73] 3. Sacca½kiraj±takavaººan±
Sacca½ kirevam±ha½s³ti ida½ satth± ve¼uvane viharanto devadattassa vadh±ya parisakkana½ ±rabbha kathesi. Bhikkhusaªghasmiñhi dhammasabh±ya½ nis²ditv± “±vuso, devadatto satthu guºa½ na j±n±ti, vadh±yayeva parisakkat²”ti devadattassa aguºa½ kathente satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, id±neva devadatto mayha½ vadh±ya parisakkati, pubbepi parisakkiyev±”ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente tassa duµµhakum±ro n±ma putto ahosi kakkha¼o pharuso pahaµ±s²vis³pamo, anakkositv± v± apaharitv± v± kenaci saddhi½ na katheti. So antojanassa ca bahijanassa ca akkhimhi patitaraja½ viya, kh±ditu½ ±gatapis±co viya ca aman±po ahosi ubbejan²yo. So ekadivasa½ nad²k²¼a½ k²¼ituk±mo mahantena pariv±rena nad²t²ra½ agam±si. Tasmi½ khaºe mah±megho uµµhahi, dis± andhak±r± j±t±. So d±sapessajana½ ±ha “etha bhaºe, ma½ gahetv± nad²majjha½ netv± nh±petv± ±neth±”ti. Te ta½ tattha netv± “ki½ no r±j± karissati, ima½ p±papurisa½ ettheva m±rem±”ti mantayitv± “ettha gaccha k±¼akaºº²”ti udake na½ opil±petv± paccuttaritv± t²re aµµha½su. “Kaha½ kum±ro”ti ca vutte “na maya½ kum±ra½ pass±ma, megha½ uµµhita½ disv± udake nimujjitv± purato ±gato bhavissat²”ti. Amacc± rañño santika½ agama½su. R±j± “kaha½ me putto”ti pucchi. Na j±n±ma deva, meghe uµµhite “purato ±gato bhavissat²”ti saññ±ya ±gatamh±ti. R±j± dv±ra½ vivar±petv± “nad²t²ra½ gantv± vicinath±”ti tattha tattha vicin±pesi, koci kum±ra½ n±ddasa. Sopi kho meghandhak±re deve vassante nadiy± vuyham±no eka½ d±rukkhandha½ disv± tattha nis²ditv± maraºabhayatajjito paridevam±no gacchati. Tasmi½ pana k±le b±r±ºasiv±s² eko seµµhi nad²t²re catt±l²sakoµidhana½ nidahitv±va maranto dhanataºh±ya dhanapiµµhe sappo hutv± nibbatti. Aparo tasmi½yeva padese ti½sa koµiyo nidahitv± dhanataºh±ya tattheva und³ro hutv± nibbatti. Tesa½ vasanaµµh±na½ udaka½ p±visi. Te udakassa paviµµhamaggeneva nikkhamitv± sota½ chindant± gantv± ta½ r±jakum±rena abhinisinna½ d±rukkhandha½ patv± eko eka½ koµi½, itaro itara½ ±ruyha khandhapiµµheyeva nipajji½su. Tass±yeva kho pana nadiy± t²re eko simbalirukkho atthi, tattheko suvapotako vasati. Sopi rukkho udakena dhotam³lo nad²piµµhe pati, suvapotako deve vassante uppatitv± gantu½ asakkonto gantv± tasseva khandhassa ekapasse nil²yi. Eva½ te catt±ro jan± ekato vuyham±n± gacchanti. Bodhisattopi kho tasmi½ k±le k±siraµµhe udiccabr±hmaºakule nibbattitv± vu¹¹hippatto isipabbajja½ pabbajitv± ekasmi½ nad²nivattane paººas±la½ m±petv± vasati. So a¹¹harattasamaye caªkamam±no tassa r±jakum±rassa balavaparidevanasadda½ sutv± cintesi “m±dise n±ma mett±nuddayasampanne t±pase passante etassa purisassa maraºa½ ayutta½, udakato uddharitv± tassa j²vitad±na½ dass±m²”ti. So ta½ “m± bh±yi, m± bh±y²”ti ass±setv± udakasota½ chindanto gantv± ta½ d±rukkhandha½ ek±ya koµiy± gahetv± ±ka¹¹hanto n±gabalo th±masampanno ekavegena t²ra½ patv± kum±ra½ ukkhipitv± t²re patiµµh±pesi. Tepi sapp±dayo disv± ukkhipitv± assamapada½ netv± aggi½ j±letv± “ime dubbalatar±”ti paµhama½ sapp±d²na½ sar²ra½ sedetv± pacch± r±jakum±rassa sar²ra½ sedetv± tampi aroga½ katv± ±h±ra½ dentopi paµhama½ sapp±d²na½yeva datv± pacch± tassa phal±phal±ni upan±mesi. R±jakum±ro “aya½ k³µat±paso ma½ r±jakum±ra½ agaºetv± tiracch±nagat±na½ samm±na½ karot²”ti bodhisatte ±gh±ta½ bandhi. Tato katip±haccayena sabbesupi tesu th±mabalappattesu nadiy± oghe pacchinne sappo t±pasa½ vanditv± ±ha “bhante, tumhehi mayha½ mah±-upak±ro kato, na kho pan±ha½ daliddo, asukaµµh±ne me catt±l²sa hiraññakoµiyo nidahitv± µhapit±, tumh±ka½ dhanena kicce sati sabbampeta½ dhana½ tumh±ka½ d±tu½ sakkomi, ta½ µh±na½ ±gantv± ‘d²gh±’ti pakkoseyy±th±”ti vatv± pakk±mi. Und³ropi tatheva t±pasa½ nimantetv± “asukaµµh±ne µhatv± ‘und³r±’ti pakkoseyy±th±”ti vatv± pakk±mi. Suvapotako pana t±pasa½ vanditv± “bhante, mayha½ dhana½ natthi, rattas±l²hi pana vo atthe sati asuka½ n±ma mayha½ vasanaµµh±na½, tattha gantv± ‘suv±’ti pakkoseyy±tha, aha½ ñ±tak±na½ ±rocetv± anekasakaµap³ramatt± rattas±liyo ±har±petv± d±tu½ sakkom²”ti vatv± pakk±mi. Itaro pana mittadubbh² “dhammasudhammat±ya kiñci avatv± gantu½ ayutta½, eva½ ta½ attano santika½ ±gata½ m±ress±m²”ti cintetv± “bhante, mayi rajje patiµµhite ±gaccheyy±tha, aha½ vo cat³hi paccayehi upaµµhahiss±m²”ti vatv± pakk±mi. So gantv± na cirasseva rajje patiµµh±si. Bodhisatto “v²ma½siss±mi t±va ne”ti paµhama½ sappassa santika½ gantv± avid³re µhatv± “d²gh±”ti pakkosi. So ekavacaneneva nikkhamitv± bodhisatta½ vanditv± “bhante, imasmi½ µh±ne catt±l²sa hiraññakoµiyo, t± sabb±pi n²haritv± gaºhath±”ti ±ha. Bodhisatto “evamatthu, uppanne kicce j±niss±m²”ti ta½ nivattetv± und³rassa santika½ gantv± saddamak±si. Sopi tatheva paµipajji. Bodhisatto tampi nivattetv± suvassa santika½ gantv± “suv±”ti pakkosi. Sopi ekavacaneneva rukkhaggato otaritv± bodhisatta½ vanditv± “ki½, bhante, mayha½ ñ±tak±na½ santika½ gantv± himavantappadesato tumh±ka½ saya½j±tas±l² ±har±pem²”ti pucchi. Bodhisatto “atthe sati j±niss±m²”ti tampi nivattetv± “id±ni r±j±na½ pariggaºhiss±m²”ti gantv± r±juyy±ne vasitv± punadivase ±kappasampatti½ katv± bhikkh±c±ravattena nagara½ p±visi. Tasmi½ khaºe so mittadubbh² r±j± alaªkatahatthikkhandhavaragato mahantena pariv±rena nagara½ padakkhiºa½ karoti. So bodhisatta½ d³ratova disv± “aya½ so k³µat±paso mama santike bhuñjitv± vasituk±mo ±gato, y±va parisamajjhe attano mayha½ kataguºa½ nappak±seti, t±vadevassa s²sa½ chind±pess±m²”ti purise olokesi. “Ki½ karoma, dev±”ti ca vutte “esa k³µat±paso ma½ kiñci y±cituk±mo ±gacchati maññe, etassa k±¼akaººit±pasassa ma½ passitu½ adatv±va eta½ gahetv± pacch±b±ha½ bandhitv± catukke catukke paharant± nagar± nikkh±metv± ±gh±tane s²samassa chinditv± sar²ra½ s³le utt±seth±”ti ±ha. Te “s±dh³”ti sampaµicchitv± gantv± nirapar±dha½ mah±satta½ bandhitv± catukke catukke paharant± ±gh±tana½ netu½ ±rabhi½su. Bodhisatto pahaµapahaµaµµh±ne “amma, t±t±”ti akanditv± nibbik±ro ima½ g±tham±ha–
73. “Sacca½ kirevam±ha½su, nar± ekacciy± idha;
kaµµha½ niplavita½ seyyo, na tvevekacciyo naro”ti.
Tattha sacca½ kirevam±ha½s³ti avitathameva kira eva½ vadanti. Nar± ekacciy± idh±ti idhekacce paº¹itapuris±. Kaµµha½ niplavita½ seyyoti nadiy± vuyham±na½ sukkhad±ru½ niplavita½ utt±retv± thale µhapita½ seyyo sundarataro. Evañhi vadam±n± te puris± sacca½ kira vadanti. Ki½k±raº±? Tañhi y±gubhatt±d²na½ pacanatth±ya, s²t±tur±na½ visibbanatth±ya, aññesampi ca parissay±na½ haraºatth±ya upak±ra½ hoti. Na tvevekacciyo naroti ekacco pana mittadubbh² akataññ³ p±papuriso oghena vuyham±no hatthena gahetv± utt±rito na tveva seyyo. Tath± hi aha½ ima½ p±papurisa½ utt±retv± ima½ attano dukkha½ ±harinti. Eva½ pahaµapahaµaµµh±ne ima½ g±tham±ha. Ta½ sutv± ye tattha paº¹itapuris±, te ±ha½su “ki½ pana, bho pabbajita, tay± amh±ka½ rañño atthi koci guºo kato”ti? Bodhisatto ta½ pavatti½ ±rocetv± “evamima½ mahoghato utt±rento ahameva attano dukkha½ ak±si½, ‘na vata me por±ºakapaº¹it±na½ vacana½ katan’ti anussaritv± eva½ vad±m²”ti ±ha. Ta½ sutv± khattiyabr±hmaº±dayo nagarav±sino “sv±ya½ mittadubbh² r±j± eva½ guºasampannassa attano j²vitad±yakassa guºamattampi na j±n±ti, ta½ niss±ya kuto amh±ka½ vu¹¹hi, gaºhatha nan”ti kupit± samantato uµµhahitv± ususattip±s±ºamuggar±dippah±rehi hatthikkhandhagatameva na½ gh±tetv± p±de gahetv± ka¹¹hitv± parikh±piµµhe cha¹¹etv± bodhisatta½ abhisiñcitv± rajje patiµµh±pesu½. So dhammena rajja½ k±rento puna ekadivasa½ sapp±dayo pariggaºhituk±mo mahantena pariv±rena sappassa vasanaµµh±na½ gantv± “d²gh±”ti pakkosi. Sappo ±gantv± vanditv± “ida½ te s±mi dhana½ gaºh±”ti ±ha. R±j± catt±l²sahiraññakoµidhana½ amacce paµicch±petv± und³rassa santika½ gantv± “und³r±”ti pakkosi. Sopi ±gantv± vanditv± ti½sakoµidhana½ niyy±desi. R±j± tampi amacce paµicch±petv± suvassa vasanaµµh±na½ gantv± “suv±”ti pakkosi. Sopi ±gantv± p±de vanditv± “ki½, s±mi, s±li½ ±har±m²”ti ±ha. R±j± “s±l²hi atthe sati ±harissasi, ehi gacch±m±”ti sattatiy± hiraññakoµ²hi saddhi½ te tayopi jane g±h±petv± nagara½ gantv± p±s±davare mah±tala½ ±ruyha½ dhana½ saªgopetv± sappassa vasanatth±ya suvaººan±¼i½, und³rassa phalikaguha½, suvassa suvaººapañjara½ k±r±petv± sappassa ca suvassa ca bhojanatth±ya devasika½ kañcanataµµake madhul±je, und³rassa gandhas±litaº¹ule d±pesi, d±n±d²ni ca puññ±ni karoti. Eva½ te catt±ropi jan± y±vaj²va½ samagg± sammodam±n± viharitv± j²vitakkhaye yath±kamma½ agama½su. Satth± “na, bhikkhave, devadatto id±neva mayha½ vadh±ya parisakkati, pubbepi parisakkiyev±”ti vatv± ima½ dhammadesana½ ±haritv± anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± duµµhar±j± devadatto ahosi, sappo s±riputto, und³ro moggall±no, suvo ±nando, pacch± rajjappatto dhammar±j± pana ahameva ahosin”ti.
Sacca½kiraj±takavaººan± tatiy±.