[66] 6. Mudulakkhaºaj±takavaººan±
Ek± icch± pure ±s²ti ida½ satth± jetavane viharanto sa½kilesa½ ±rabbha kathesi. Eko kira s±vatthiv±s² kulaputto satthu dhammadesana½ sutv± ratanas±sane ura½ datv± pabbajitv± paµipannako yog±vacaro avissaµµhakammaµµh±no hutv± ekadivasa½ s±vatthiya½ piº¹±ya caranto eka½ alaªkatapaµiyatta½ itthi½ disv± subhavasena indriy±ni bhinditv± olokesi. Tassa abbhantare kileso cali, v±siy± ±koµitakh²rarukkho viya ahosi. So tato paµµh±ya kilesavasiko hutv± neva k±yass±da½ na cittass±da½ labhati, bhantamigasappaµibh±go s±sane anabhirato par³¼hakesalomanakho kiliµµhac²varo ahosi. Athassa indriyavik±ra½ disv± sah±yak± bhikkh³ “ki½ nu kho te, ±vuso, na yath± por±º±ni indriy±n²”ti pucchi½su. Anabhiratosmi, ±vusoti. Atha na½ te satthu santika½ nayi½su. Satth± “ki½, bhikkhave, aniccham±na½ bhikkhu½ ±d±ya ±gatatth±”ti pucchi. “Aya½, bhante, bhikkhu anabhirato”ti? “Sacca½ bhikkh³”ti. “Sacca½ bhagav±”ti. “Ko ta½ ukkaºµh±pes²”ti? “Aha½, bhante, piº¹±ya caranto eka½ itthi½ disv± indriy±ni bhinditv± olokesi½, atha me kileso cali, tenamhi ukkaºµhito”ti. Atha na½ satth± “anacchariyameta½ bhikkhu, ya½ tva½ indriy±ni bhinditv± visabh±g±rammaºa½ subhavasena olokento kilesehi kampito, pubbe pañc±bhiññ± aµµhasam±pattil±bhino jh±nabalena kilese vikkhambhetv± visuddhacitt± gaganatalacar± bodhisatt±pi indriy±ni bhinditv± visabh±g±rammaºa½ olokayam±n± jh±n± parih±yitv± kilesehi kampit± mah±dukkha½ anubhavi½su. Na hi sineru-upp±µanakav±to hatthimatta½ muº¹apabbata½, mah±jambu-umm³lakav±to chinnataµe vir³¼hagacchaka½, mah±samudda½ v± pana sosanakav±to khuddakata¼±ka½ kismiñcideva gaºeti, eva½ uttamabuddh²na½ n±ma visuddhacitt±na½ bodhisatt±na½ aññ±ºabh±vakar± kiles± tayi ki½ lajjissanti, visuddh±pi satt± sa½kilissanti, uttamayasasamaªginopi ±yasakya½ p±puºant²”ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto k±siraµµhe ekassa mah±vibhavassa br±hmaºassa kule nibbattitv± viññuta½ patto sabbasipp±na½ p±ra½ gantv± k±me pah±ya isipabbajja½ pabbajitv± kasiºaparikamma½ katv± pañca abhiññ± ca aµµha sam±pattiyo ca upp±detv± jh±nasukhena v²tin±mento himavantappadese v±sa½ kappesi. So ekasmi½ k±le loºambilasevanatth±ya himavant± otaritv± b±r±ºasi½ patv± r±juyy±ne vasitv± punadivase katasar²rapaµijaggano rattav±kamaya½ niv±sanap±rupana½ saºµh±petv± ajinacamma½ ekasmi½ a½se katv± jaµ±maº¹ala½ bandhitv± bhikkh±bh±janam±d±ya b±r±ºasiya½ bhikkh±ya caram±no rañño gharadv±ra½ samp±puºi. R±j± tassa iriy±patheyeva pas²ditv± pakkos±petv± mah±rahe ±sane nis²d±petv± paº²tena kh±dan²yabhojan²yena santappetv± kat±numodana½ uyy±ne vasanatth±ya y±ci. So sampaµicchitv± r±jagehe bhuñjitv± r±jakula½ ovadam±no tasmi½ uyy±ne so¼asa vass±ni vasi. Athekadivasa½ r±j± kupita½ paccanta½ v³pasametu½ gacchanto mudulakkhaºa½ n±ma aggamahesi½ “appamatt± ayyassa upaµµh±na½ karoh²”ti vatv± agam±si. Bodhisatto rañño gatak±lato paµµh±ya attano ruccanavel±ya r±jageha½ gacchati. Athekadivasa½ mudulakkhaº± bodhisattassa ±h±ra½ samp±detv±– “ajja ayyo cir±yat²”ti gandhodakena nh±yitv± sabb±laªk±rapaµimaº¹it± mah±tale c³¼asayana½ paññ±petv± bodhisattassa ±gamana½ olokayam±n± nipajji. Bodhisattopi attano vela½ sallakkhetv± jh±n± vuµµh±ya ±k±seneva r±janivesana½ agam±si. Mudulakkhaº± v±kac²rasadda½ sutv±va “ayyo, ±gato”ti vegena uµµhahi, tass± vegena uµµhahantiy± maµµhas±µako bhassi. T±pasopi s²hapañjarena pavisanto deviy± visabh±gar³p±rammaºa½ indriy±ni bhinditv± subhavasena olokesi. Athassa abbhantare kileso cali, v±siy± pahaµakh²rarukkho viya ahosi. T±vadevassa jh±na½ antaradh±yi, chinnapakkho k±ko viya ahosi. So µhitakova ±h±ra½ gahetv± abhuñjitv±va kilesakampito p±s±d± oruyha uyy±na½ gantv± paººas±la½ pavisitv± phalakattharaºasayanassa heµµh± ±h±ra½ µhapetv± visabh±g±rammaºena baddho kilesaggin± ¹ayham±no nir±h±rat±ya sussam±no satta divas±ni phalakattharaºe nipajji. Sattame divase r±j± paccanta½ v³pasametv± ±gato nagara½ padakkhiºa½ katv± nivesana½ agantv±va “ayya½ passiss±m²”ti uyy±na½ gantv± paººas±la½ pavisitv± ta½ nipannaka½ disv± “eka½ aph±suka½ j±ta½ maññe”ti paººas±la½ sodh±petv± p±de parimajjanto “ki½, ayya, aph±sukan”ti pucchi. “Mah±r±ja añña½ me aph±suka½ natthi, kilesavasena panamhi paµibaddhacitto j±to”ti. “Kaha½ paµibaddha½ te, ayya, cittan”ti? “Mudulakkhaº±ya, mah±r±j±”ti. “S±dhu ayya, aha½ mudulakkhaºa½ tumh±ka½ damm²”ti t±pasa½ ±d±ya nivesana½ pavisitv± devi½ sabb±laªk±rapaµimaº¹ita½ katv± t±pasassa ad±si. Dadam±noyeva ca mudulakkhaº±ya saññamad±si “tay± attano balena ayya½ rakkhitu½ v±yamitabban”ti. “S±dhu, deva, rakkhiss±m²”ti. T±paso devi½ gahetv± r±janivesan± otari. Atha na½ mah±dv±rato nikkhantak±le “ayya, amh±ka½ eka½ geha½ laddhu½ vaµµati, gaccha, r±j±na½ geha½ y±c±h²”ti ±ha. T±paso gantv± geha½ y±ci. R±j± manuss±na½ vaccakuµikicca½ s±dhayam±na½ eka½ cha¹¹itageha½ d±pesi. So devi½ gahetv± tattha agam±si, s± pavisitu½ na icchati. “Ki½k±raº± na pavisas²”ti? “Asucibh±ven±”ti. Id±ni “ki½ karom²”ti. “Paµijagg±hi nan”ti vatv± rañño santika½ pesetv± “gaccha, kudd±la½ ±hara, pacchi½ ±har±”ti ±har±petv± asuciñca saªk±rañca cha¹¹±petv± g±maya½ ±har±petv± limp±petv± punapi “gaccha, mañca½ ±hara, p²µha½ ±hara, attharaºa½ ±hara, c±µi½ ±hara, ghaµa½ ±har±”ti ekameka½ ±har±petv± puna udak±haraº±d²na½ atth±ya ±º±pesi. So ghaµa½ ±d±ya udaka½ ±haritv± c±µi½ p³retv± nh±nodaka½ sajjetv± sayana½ atthari. Atha na½ sayane ekato nisinna½ d±µhik±su gahetv± “tava samaºabh±va½ v± br±hmaºabh±va½ v± na j±n±s²”ti oºametv± attano abhimukha½ ±ka¹¹hi. So tasmi½ k±le sati½ paµilabhi, ettaka½ pana k±la½ aññ±º² ahosi. Eva½ aññ±ºakaraº± kiles± n±ma. “K±macchandan²varaºa½, bhikkhave, andhakaraºa½ aññ±ºakaraºan”ti-±di (sa½. ni. 5.221) cettha vattabba½. So sati½ paµilabhitv± cintesi “aya½ taºh± va¹¹ham±n± mama cat³hi ap±yehi s²sa½ ukkhipitu½ na dassati, ajjeva may± ima½ rañño niyy±detv± himavanta½ pavisitu½ vaµµat²”ti. So ta½ ±d±ya r±j±na½ upasaªkamitv± “mah±r±ja, tava deviy± mayha½ attho natthi, kevala½ me ima½ niss±ya taºh± va¹¹hit±”ti vatv± ima½ g±tham±ha–
66. “Ek± icch± pure ±si, aladdh± mudulakkhaºa½;
yato laddh± a¼±rakkh², icch± iccha½ vij±yath±”ti.
Tatr±ya½ piº¹attho– mah±r±ja, mayha½ ima½ tava devi½ mudulakkhaºa½ alabhitv± pure “aho vat±ha½ eta½ labheyyan”ti ek± icch± ±si, ek±va taºh± uppajji. Yato pana me aya½ a¼±rakkh² vis±lanett± sobhanalocan± laddh±, atha me s± purimik± icch± gehataºha½ upakaraºataºha½ upabhogataºhanti upar³pari añña½ n±nappak±ra½ iccha½ vij±yatha janesi upp±desi. S± kho pana me eva½ va¹¹ham±n± icch± ap±yato s²sa½ ukkhipitu½ na dassati, ala½ me im±ya, tvaññeva tava bhariya½ gaºha, aha½ pana himavanta½ gamiss±m²ti t±vadeva naµµha½ jh±na½ upp±detv± ±k±se nisinno dhamma½ desetv± rañño ov±da½ datv± ±k±seneva himavanta½ gantv± puna manussapatha½ n±ma n±gam±si, brahmavih±re pana bh±vetv± aparih²najjh±no brahmaloke nibbatti. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± sacc±ni pak±sesi, saccapariyos±ne so bhikkhu arahattaphale patiµµhahi. Satth±pi anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± r±j± ±nando ahosi, mudulakkhaº± uppalavaºº±, isi pana ahameva ahosin”ti.
Mudulakkhaºaj±takavaººan± chaµµh±.