[56] 6. Kañcanakkhandhaj±takavaººan±

Yo pahaµµhena citten±ti ida½ satth± jetavane viharanto aññatara½ bhikkhu½ ±rabbha kathesi. Eko kira s±vatthiv±s² kulaputto satthu dhammadesana½ sutv± ratanas±sane ura½ datv± pabbaji. Athassa ±cariyupajjh±y± “±vuso, ekavidhena s²la½ n±ma, duvidhena, tividhena, catubbidhena, pañcavidhena, chabbidhena, sattavidhena, aµµhavidhena, navavidhena, dasavidhena, bahuvidhena s²la½ n±ma. Ida½ c³¼as²la½ n±ma, ida½ majjhimas²la½ n±ma, ida½ mah±s²la½ n±ma. Ida½ p±timokkhasa½varas²la½ n±ma, ida½ indriyasa½varas²la½ n±ma, ida½ ±j²vap±risuddhis²la½ n±ma, ida½ paccayapaµisevanas²la½ n±m±”ti s²la½ ±cikkhanti. So cintesi “ida½ s²la½ n±ma atibahu, aha½ ettaka½ sam±d±ya vattitu½ na sakkhiss±mi, s²la½ p³retu½ asakkontassa ca n±ma pabbajj±ya ko attho, aha½ gih² hutv± d±n±d²ni puññ±ni ca kariss±mi, puttad±rañca posess±m²”ti. Evañca pana cintetv± “bhante, aha½ s²la½ rakkhitu½ na sakkhiss±mi, asakkontassa ca n±ma pabbajj±ya ko attho, aha½ h²n±y±vattiss±mi, tumh±ka½ pattac²vara½ gaºhath±”ti ±ha.
Atha na½ ±ha½su “±vuso eva½ sante dasabala½ vanditv±va y±h²”ti te ta½ ±d±ya satthu santika½ dhammasabha½ agama½su. Satth± disv±va “ki½, bhikkhave, anatthika½ bhikkhu½ ±d±ya ±gatatth±”ti ±ha. Bhante, aya½ bhikkhu “aha½ s²la½ rakkhitu½ na sakkhiss±m²”ti pattac²vara½ niyy±deti, atha na½ maya½ gahetv± ±gatamh±ti. “Kasm± pana tumhe, bhikkhave, imassa bhikkhuno bahu½ s²la½ ±cikkhatha. Yattaka½ esa rakkhitu½ sakkoti, tattakameva rakkhissati. Ito paµµh±ya tumhe eta½ m± kiñci avacuttha, ahamettha kattabba½ j±niss±mi, ehi tva½ bhikkhu, ki½ te bahun± s²lena, t²ºiyeva s²l±ni rakkhitu½ sakkhissas²”ti? “Rakkhiss±mi, bhante”ti. Tena hi tva½ ito paµµh±ya k±yadv±ra½ vac²dv±ra½ manodv±ranti t²ºi dv±r±ni rakkha, m± k±yena p±pakamma½ kari, m± v±c±ya, m± manas±. “Gaccha m± h²n±y±vatti, im±ni t²ºiyeva s²l±ni rakkh±”ti. Ett±vat± so bhikkhu tuµµham±naso “s±dhu, bhante, rakkhiss±mi im±ni t²ºi s²l±n²”ti satth±ra½ vanditv± ±cariyupajjh±yehi saddhi½yeva agam±si. So t±ni t²ºi s²l±ni p³rentova aññ±si “±cariyupajjh±yehi mayha½ ±cikkhita½ s²lampi ettakameva, te pana attano abuddhabh±vena ma½ bujjh±petu½ n±sakkhi½su, samm±sambuddho attano buddhasubuddhat±ya anuttaradhammar±jat±ya ettaka½ s²la½ t²suyeva dv±resu pakkhipitv± ma½ gaºh±pesi, avassayo vata me satth± j±to”ti vipassana½ va¹¹hetv± katip±heneva arahatte patiµµh±si.
Ta½ pavatti½ ñatv± dhammasabh±ya½ sannipatit± bhikkh³ “±vuso, ta½ kira bhikkhu½ ‘bahus²l±ni rakkhitu½ na sakkom²’ti h²n±y±vattanta½ sabb±ni s²l±ni t²hi koµµh±sehi saªkhipitv± g±h±petv± satth± arahatta½ p±pesi, aho buddh±na½ bala½ n±ma acchariyan”ti buddhaguºe kathent± nis²di½su. Atha satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “bhikkhave, atigarukopi bh±ro koµµh±savasena bh±jetv± dinno lahuko viya hoti, pubbepi paº¹it± mahanta½ kañcanakkhandha½ labhitv± ukkhipitu½ asakkont± vibh±ga½ katv± ukkhipitv± agama½s³”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto ekasmi½ g±make kassako ahosi. So ekadivasa½ aññatarasmi½ cha¹¹itag±make khette kasi½ kasati. Pubbe ca tasmi½ g±me eko vibhavasampanno seµµhi ³rumattapariº±ha½ catuhatth±y±ma½ kañcanakkhandha½ nidahitv± k±lamak±si. Tasmi½ bodhisattassa naªgala½ lagitv± aµµh±si. So “m³lasant±naka½ bhavissat²”ti pa½su½ viy³hanto ta½ disv± pa½sun± paµicch±detv± divasa½ kasitv± atthaªgate s³riye yuganaªgal±d²ni ekamante nikkhipitv± “kañcanakkhandha½ gaºhitv± gacchiss±m²”ti ta½ ukkhipitu½ n±sakkhi. Asakkonto nis²ditv± “ettaka½ kucchibharaº±ya bhavissati, ettaka½ nidahitv± µhapess±mi, ettakena kammante payojess±mi, ettaka½ d±n±dipuññakiriy±ya bhavissat²”ti catt±ro koµµh±se ak±si. Tasseva½ vibhattak±le so kañcanakkhandho sallahuko viya ahosi. So ta½ ukkhipitv± ghara½ netv± catudh± vibhajitv± d±n±d²ni puññ±ni katv± yath±kamma½ gato.
Iti bhagav± ima½ dhammadesana½ ±haritv± abhisambuddho hutv± ima½ g±tham±ha–
56. “Yo pahaµµhena cittena, pahaµµhamanaso naro;
bh±veti kusala½ dhamma½, yogakkhemassa pattiy±;
p±puºe anupubbena, sabbasa½yojanakkhayan”ti.
Tattha pahaµµhen±ti vin²varaºena. Pahaµµhamanasoti t±ya eva vin²varaºat±ya pahaµµham±naso, suvaººa½ viya paha½sitv± samujjotitasappabh±sacitto hutv±ti attho.
Eva½ satth± arahattak³µena desana½ niµµh±petv± anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± kañcanakkhandhaladdhapuriso ahameva ahosin”ti.

Kañcanakkhandhaj±takavaººan± chaµµh±.