[44] 4. Makasaj±takavaººan±
Seyyo amittoti ida½ satth± magadhesu c±rika½ caram±no aññatarasmi½ g±make b±lag±mikamanusse ±rabbha kathesi. Tath±gato kira ekasmi½ samaye s±vatthito magadharaµµha½ gantv± tattha c±rika½ caram±no aññatara½ g±maka½ samp±puºi. So ca g±mako yebhuyyena andhab±lamanussehiyeva ussanno. Tatthekadivasa½ te andhab±lamanuss± sannipatitv± “bho, amhe arañña½ pavisitv± kamma½ karonte makas± kh±danti, tappaccay± amh±ka½ kammacchedo hoti, sabbeva dhan³ni ceva ±vudh±ni ca ±d±ya gantv± makasehi saddhi½ yujjhitv± sabbamakase vijjhitv± chinditv± ca m±ress±m±”ti mantayitv± arañña½ gantv± “makase vijjhiss±m±”ti aññamañña½ vijjhitv± ca paharitv± ca dukkhappatt± ±gantv± antog±me ca g±mamajjhe ca g±madv±re ca nipajji½su. Satth± bhikkhusaªghaparivuto ta½ g±ma½ piº¹±ya p±visi. Avases± paº¹itamanuss± bhagavanta½ disv± g±madv±re maº¹apa½ k±retv± buddhappamukhassa bhikkhusaªghassa mah±d±na½ datv± satth±ra½ vanditv± nis²di½su. Satth± tasmi½ tasmi½ µh±ne patitamanusse disv± te up±sake pucchi “bah³ ime gil±n± manuss±, ki½ etehi katan”ti? “Bhante, ete manuss± ‘makasayuddha½ kariss±m±’ti gantv± aññamañña½ vijjhitv± saya½ gil±n± j±t±”ti. Satth± “na id±neva andhab±lamanuss± ‘makase pahariss±m±’ti att±na½ paharanti, pubbepi ‘makasa½ pahariss±m±’ti para½ paharaºakamanuss± ahesu½yev±”ti vatv± tehi manussehi y±cito at²ta½ ±hari. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto vaºijj±ya j²vika½ kappeti. Tad± k±siraµµhe ekasmi½ paccantag±me bah³ va¹¹hak² vasanti. Tattheko khalitava¹¹hak² rukkha½ tacchati, athassa eko makaso tambalohath±lakapiµµhisadise s²se nis²ditv± sattiy± paharanto viya s²sa½ mukhatuº¹akena vijjhi. So attano santike nisinna½ putta½ ±ha– “t±ta, mayha½ s²sa½ makaso sattiy± paharanto viya vijjhati, v±rehi nan”ti. “T±ta, adhiv±sehi, ekappah±reneva ta½ m±ress±m²”ti. Tasmi½ samaye bodhisattopi attano bhaº¹a½ pariyesam±no ta½ g±ma½ patv± tass± va¹¹hakis±l±ya nisinno hoti. Atha so va¹¹hak² putta½ ±ha– “t±ta, ima½ makasa½ v±reh²”ti. So “v±ress±mi, t±t±”ti tikhiºa½ mah±pharasu½ ukkhipitv± pitu piµµhipasse µhatv± “makasa½ pahariss±m²”ti pitu matthaka½ dvidh± bhindi, va¹¹hak² tattheva j²vitakkhaya½ patto. Bodhisatto tassa ta½ kamma½ disv± “pacc±mittopi paº¹itova seyyo. So hi daº¹abhayenapi manusse na m±ressat²”ti cintetv± ima½ g±tham±ha–
44. “Seyyo amitto matiy± upeto, na tveva mitto mativippah²no;
‘makasa½ vadhissan’ti hi e¼am³go, putto pitu abbhid± uttamaªgan”ti.
Tattha seyyoti pavaro uttamo. Matiy± upetoti paññ±ya samann±gato. E¼am³goti l±l±mukho b±lo. Putto pitu abbhid± uttamaªganti attano b±lat±ya puttopi hutv± pitu uttamaªga½ matthaka½ “makasa½ pahariss±m²”ti dvidh± bhindi. Tasm± b±lamittato paº¹ita-amittova seyyoti ima½ g±tha½ vatv± bodhisatto uµµh±ya yath±kamma½ gato. Va¹¹hakissapi ñ±tak± sar²rakicca½ aka½su. Satth± “eva½ up±sak± pubbepi ‘makasa½ pahariss±m±’ti para½ paharaºakamanuss± ahesu½yev±”ti ima½ dhammadesana½ ±haritv± anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi “tad± g±tha½ vatv± pakkanto paº¹itav±ºijo pana ahameva ahosin”ti.
Makasaj±takavaººan± catutth±.