[42] 2. Kapotaj±takavaººan±

Yo atthak±mass±ti ida½ satth± jetavane viharanto aññatara½ lolabhikkhu½ ±rabbha kathesi. Tassa lolabh±vo navakanip±te k±kaj±take ±vi bhavissati. Tad± pana ta½ bhikkh³ “aya½, bhante, bhikkhu lolo”ti satthu ±rocesu½. Atha na½ satth± “sacca½ kira tva½ bhikkhu lolos²”ti pucchi. “¾ma, bhante”ti. Satth± “pubbepi tva½ bhikkhu lolo lolak±raº± j²vitakkhaya½ patto, paº¹it±pi ta½ niss±ya attano vasanaµµh±n± parih²n±”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto p±r±vatayoniya½ nibbatti. Tad± b±r±ºasiv±sino puññak±mat±ya tasmi½ tasmi½ µh±ne sakuº±na½ sukhavasanatth±ya thusapacchiyo olambenti. B±r±ºasiseµµhinopi bhattak±rako attano mah±nase eka½ thusapacchi½ olambetv± µhapesi, bodhisatto tattha v±sa½ kappesi. So p±tova nikkhamitv± gocare caritv± s±ya½ ±gantv± tattha vasanto k±la½ khepesi. Athekadivasa½ eko k±ko mah±nasamatthakena gacchanto ambil±nambilamacchama½s±na½ dh³panav±sa½ gh±yitv± lobha½ upp±detv± “ka½ nu kho niss±ya ima½ macchama½sa½ labhiss±m²”ti avid³re nis²ditv± pariggaºhanto s±ya½ bodhisatta½ ±gantv± mah±nasa½ pavisanta½ disv± “ima½ p±r±vata½ niss±ya macchama½sa½ labhiss±m²”ti punadivase p±tova ±gantv± bodhisattassa nikkhamitv± gocaratth±ya gamanak±le piµµhito piµµhito agam±si. Atha na½ bodhisatto “kasm± tva½, samma, amhehi saddhi½ caras²”ti ±ha. “S±mi, tumh±ha½ kiriy± mayha½ ruccati, ito paµµh±ya tumhe upaµµhahiss±m²”ti. “Samma, tumhe aññagocar±, maya½ aññagocar±, tumhehi amh±ka½ upaµµh±na½ dukkaran”ti. “S±mi, tumh±ka½ gocaraggahaºak±le ahampi gocara½ gahetv± tumhehi saddhi½yeva gamiss±m²”ti. “S±dhu, kevala½ te appamattena bhavitabban”ti eva½ bodhisatto k±ka½ ovaditv± gocara½ caranto tiºab²j±d²ni kh±dati. Bodhisattassa pana gocaraggahaºak±le k±ko gantv± gomayapiº¹a½ apanetv± p±ºake kh±ditv± udara½ p³retv± bodhisattassa santika½ ±gantv± “s±mi, tumhe ativela½ caratha, atibahubhakkhena n±ma bhavitu½ na vaµµat²”ti vatv± bodhisattena gocara½ gahetv± s±ya½ ±gacchantena saddhi½yeva mah±nasa½ p±visi. Bhattak±rako “amh±ka½ kapoto aññampi gahetv± ±gato”ti k±kassapi pacchi½ µhapesi. Tato paµµh±ya dve jan± vasanti.
Athekadivasa½ seµµhissa bahu½ macchama½sa½ ±hari½su. Ta½ ±d±ya bhattak±rako mah±nase tattha tattha olambesi. K±ko ta½ disv± lobha½ upp±detv± “sve gocarabh³mi½ agantv± may± idameva kh±ditabban”ti ratti½ nitthunanto nipajji. Punadivase bodhisatto gocar±ya gacchanto “ehi, samma, k±k±”ti ±ha. “S±mi, tumhe gacchatha, mayha½ kucchirogo atth²”ti. “Samma, k±k±na½ kucchirogo n±ma na kad±ci bh³tapubbo, ratti½ t²su y±mesu ekekasmi½ y±me mucchit± honti, d²pavaµµi½ gilitak±le pana nesa½ muhutta½ titti hoti, tva½ ima½ macchama½sa½ kh±dituk±mo bhavissasi, ehi manussaparibhogo n±ma tumh±ka½ dupparibhuñjiyo, m± evar³pa½ ak±si, may± saddhi½yeva gocar±ya gacch±h²”ti. “Na sakkomi, s±m²”ti. “Tena hi paññ±yissasi sakena kammena, lobhavasa½ agantv± appamatto hoh²”ti ta½ ovaditv± bodhisatto gocar±ya gato.
Bhattak±rako n±nappak±ra½ macchama½savikati½ samp±detv± usumanikkhamanattha½ bh±jan±ni thoka½ vivaritv± rasapariss±vanakaroµi½ bh±janamatthake µhapetv± bahi nikkhamitv± seda½ puñcham±no aµµh±si. Tasmi½ khaºe k±ko pacchito s²sa½ ukkhipitv± bhattageha½ olokento tassa nikkhantabh±va½ ñatv± “aya½d±ni mayha½ manoratha½ p³retv± ma½sa½ kh±ditu½ k±lo, ki½ nu kho mah±ma½sa½ kh±d±mi, ud±hu cuººikama½san”ti cintetv± “cuººikama½sena n±ma khippa½ kucchi½ p³retu½ na sakk±, mahanta½ ma½sakhaº¹a½ ±haritv± pacchiya½ nikkhipitv± kh±dam±no nipajjiss±m²”ti pacchito uppatitv± rasakaroµiya½ nil²yi. S± “kir²”ti saddamak±si. Bhattak±rako ta½ sadda½ sutv± “ki½ nu kho etan”ti paviµµho k±ka½ disv± “aya½ duµµhak±ko mah±seµµhino pakkama½sa½ kh±dituk±mo, aha½ kho pana seµµhi½ niss±ya j²v±mi, na ima½ b±la½, ki½ me imin±”ti dv±ra½ pidh±ya k±ka½ gahetv± sakalasar²re patt±ni luñcitv± allasiªg²veraloºaj²rak±dayo koµµetv± ambilatakkena ±lo¼etv± tenassa sakalasar²ra½ makkhetv± ta½ k±ka½ pacchiya½ khipi. So adhimattavedan±bhibh³to nitthunanto nipajji.
Bodhisatto s±ya½ ±gantv± ta½ byasanappatta½ disv± “lolak±ka, mama vacana½ akatv± tava lobha½ niss±ya mah±dukkha½ pattos²”ti vatv± ima½ g±tham±ha–
42. “Yo atthak±massa hit±nukampino, ovajjam±no na karoti s±sana½;
kapotakassa vacana½ akatv±, amittahatthatthagatova set²”ti.
Tattha kapotakassa vacana½ akatv±ti p±r±vatassa hit±nus±sanavacana½ akatv±. Amittahatthatthagatova set²ti amitt±na½ anatthak±rak±na½ dukkhupp±dakapuggal±na½ hatthattha½ hatthapatha½ gato aya½ k±ko viya so puggalo mahanta½ byasana½ patv± anusocam±no set²ti.
Bodhisatto ima½ g±tha½ vatv± “id±ni may± ca imasmi½ µh±ne na sakk± vasitun”ti aññattha gato. K±kopi tattheva j²vitakkhaya½ patto. Atha na½ bhattak±rako saddhi½ pacchiy± gahetv± saªk±raµµh±ne cha¹¹esi.
Satth±pi “na tva½ bhikkhu id±neva lolo, pubbepi loloyeva, tañca pana te lolya½ niss±ya paº¹it±pi sak±v±s± parih²n±”ti ima½ dhammadesana½ ±haritv± sacc±ni pak±sesi, saccapariyos±ne so bhikkhu an±g±miphala½ patto. Satth± anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± k±ko lolabhikkhu ahosi, p±r±vato pana ahameva ahosin”ti.

Kapotaj±takavaººan± dutiy±.