[36] 6. Sakuºaj±takavaººan±
Ya½ nissit±ti ida½ satth± jetavane viharanto da¹¹hapaººas±la½ bhikkhu½ ±rabbha kathesi. Eko kira bhikkhu satthu santike kammaµµh±na½ gahetv± jetavanato nikkhamma kosalesu eka½ paccantag±ma½ niss±ya ekasmi½ araññasen±sane vasati. Athassa paµhamam±seyeva paººas±l± ¹ayhittha. So “paººas±l± me da¹¹h±, dukkha½ vas±m²”ti manuss±na½ ±cikkhi. Manuss± “id±ni no khetta½ parisukkha½, ked±re p±yetv± kariss±ma”, tasmi½ p±yite “b²ja½ vapitv±”, b²je vutte “vati½ katv±”, vatiy± kat±ya “nidd±yitv±, l±yitv±, madditv±”ti eva½ ta½ ta½ kamma½ apadisant±yeva tem±sa½ v²tin±mesu½. So bhikkhu tem±sa½ ajjhok±se dukkha½ vasanto kammaµµh±na½ va¹¹hetv± visesa½ nibbattetu½ n±sakkhi. Pav±retv± pana satthu santika½ gantv± vanditv± ekamanta½ nis²di. Satth± tena saddhi½ paµisanth±ra½ katv± “ki½ bhikkhu sukhena vassa½vutthosi, kammaµµh±na½ te matthaka½ pattan”ti pucchi. So ta½ pavatti½ ±cikkhitv± “sen±sanasapp±yassa me abh±vena kammaµµh±na½ matthaka½ na pattan”ti ±ha. Satth± “pubbe bhikkhu tiracch±nagat±pi attano sapp±y±sapp±ya½ j±ni½su, tva½ kasm± na aññ±s²”ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto sakuºayoniya½ nibbattitv± sakuºasaªghaparivuto araññ±yatane s±kh±viµapasampanna½ mah±rukkha½ niss±ya vasati. Athekadivasa½ tassa rukkhassa s±kh±su aññamañña½ gha½sant²su cuººa½ patati, dh³mo uµµh±ti. Ta½ disv± bodhisatto cintesi “im± dve s±kh± eva½ gha½sam±n± aggi½ vissajjessanti, so patitv± pur±ºapaºº±ni gaºhissati, tato paµµh±ya imampi rukkha½ jh±pessati, na sakk± idha amhehi vasitu½, ito pal±yitv± aññattha gantu½ vaµµat²”ti. So sakuºasaªghassa ima½ g±tham±ha–
36. “Ya½ nissit± jagatiruha½ vihaªgam±, sv±ya½ aggi½ pamuñcati;
dis± bhajatha vakkaªg±, j±ta½ saraºato bhayan”ti.
Tattha jagatiruhanti jagati vuccati pathav², tattha j±tatt± rukkho “jagatiruho”ti vuccati. Vihaªgam±ti viha½ vuccati ±k±sa½, tattha gamanato pakkh² “vihaªgam±”ti vuccanti. Dis± bhajath±ti ima½ rukkha½ muñcitv± ito pal±yant± catasso dis± bhajatha. Vakkaªg±ti sakuºe ±lapati. Te hi uttamaªga½ gala½ kad±ci kad±ci vaªka½ karonti, tasm± “vakkaªg±”ti vuccanti. Vaªk± v± tesa½ ubhosu passesu pakkh± j±t±ti vakkaªg±. J±ta½ saraºato bhayanti amh±ka½ avassayarukkhatoyeva bhaya½ nibbatta½, etha aññattha gacch±m±ti. Bodhisattassa vacanakar± paº¹itasakuº± tena saddhi½ ekappah±reneva uppatitv± aññattha gat±. Ye pana apaº¹it±, te “evameva esa bindumatte udake kumbh²le passat²”ti tassa vacana½ aggahetv± tattheva vasi½su. Tato na cirasseva bodhisattena cintit±k±reneva aggi nibbattitv± ta½ rukkha½ aggahesi. Dh³mesu ca j±l±su ca uµµhit±su dh³mandh± sakuº± aññattha gantu½ n±sakkhi½su, aggimhi patitv± patitv± vin±sa½ p±puºi½su. Satth± “eva½ bhikkhu pubbe tiracch±nagat±pi rukkhagge vasant± attano sapp±y±sapp±ya½ j±nanti, tva½ kasm± na aññ±s²”ti ima½ dhammadesana½ ±haritv± sacc±ni pak±sesi. Saccapariyos±ne so bhikkhu sot±pattiphale patiµµhito. Satth±pi anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± bodhisattassa vacanakar± sakuº± buddhaparis± ahesu½, paº¹itasakuºo pana ahameva ahosin”ti.
Sakuºaj±takavaººan± chaµµh±.