[34] 4. Macchaj±takavaººan±

Na ma½ s²ta½ na ma½ uºhanti ida½ satth± jetavane viharanto pur±ºadutiyik±palobhana½ ±rabbha kathesi. Tad± hi satth± ta½ bhikkhu½ “sacca½ kira tva½ bhikkhu ukkaºµhitos²”ti pucchi. “Sacca½, bhagav±”ti. “Ken±si ukkaºµh±pito”ti? “Pur±ºadutiyik± me, bhante madhurahattharas±, ta½ jahitu½ na sakkom²”ti. Atha na½ satth± “bhikkhu es± itth² tava anatthak±rik± pubbepi tva½ eta½ niss±ya maraºa½ p±puºanto ma½ ±gamma maraº± mutto”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto tassa purohito ahosi. Tad± kevaµµ± nadiya½ j±la½ khipi½su. Atheko mah±maccho rativasena attano macchiy± saddhi½ k²¼am±no ±gacchati. Tassa s± macch² purato gaccham±n± j±lagandha½ gh±yitv± j±la½ pariharam±n± gat±. So pana k±magiddho lolamaccho j±lakucchimeva paviµµho. Kevaµµ± tassa j±la½ paviµµhabh±va½ ñatv± j±la½ ukkhipitv± maccha½ gahetv± am±retv±va v±lik±piµµhe khipitv± “ima½ aªg±resu pacitv± kh±diss±m±”ti aªg±re karonti, s³la½ tacchenti. Maccho “eta½ aªg±rat±pana½ v± s³lavijjhana½ v± añña½ v± pana dukkha½ na ma½ kilameti, ya½ panes± macch² ‘añña½ so n³na ratiy± gato’ti mayi domanassa½ ±pajjati, tameva ma½ b±dhat²”ti paridevam±no ima½ g±tham±ha–
34. “Na ma½ s²ta½ na ma½ uºha½, na ma½ j±lasmi b±dhana½;
yañca ma½ maññate macch², añña½ so ratiy± gato”ti.
Tattha na ma½ s²ta½ na ma½ uºhanti macch±na½ udak± n²haµak±le s²ta½ hoti, tasmi½ vigate uºha½ hoti, tadubhayampi sandh±ya “na ma½ s²ta½ na ma½ uºha½ b±dhat²”ti paridevati. Yampi aªg±resu paccanam³laka½ dukkha½ bhavissati, tampi sandh±ya “na ma½ uºhan”ti paridevateva. Na ma½ j±lasmi b±dhananti yampi me j±lasmi½ b±dhana½ ahosi, tampi ma½ na b±dhet²ti paridevati. “Yañca man”ti-±d²su aya½ piº¹attho– s± macch² mama j±le patitassa imehi kevaµµehi gahitabh±va½ aj±nant² ma½ apassam±n± “so maccho id±ni añña½ macchi½ k±maratiy± gato bhavissat²”ti cinteti, ta½ tass± domanassappatt±ya cintana½ ma½ b±dhat²ti v±lik±piµµhe nipanno paridevati.
Tasmi½ samaye purohito d±saparivuto nh±natth±ya nad²t²ra½ ±gato. So pana sabbarutaññ³ hoti. Tenassa macchaparidevana½ sutv± etadahosi “aya½ maccho kilesavasena paridevati, eva½ ±turacitto kho panesa m²yam±no nirayeyeva nibbattissati, ahamassa avassayo bhaviss±m²”ti kevaµµ±na½ santika½ gantv± “ambho tumhe amh±ka½ ekadivasampi byañjanatth±ya maccha½ na deth±”ti ±ha. Kevaµµ± “ki½ vadetha, s±mi, tumh±ka½ ruccanakamaccha½ gaºhitv± gacchath±”ti ±ha½su. “Amh±ka½ aññena kamma½ natthi, imaññeva deth±”ti. “Gaºhatha s±m²”ti. Bodhisatto ta½ ubhohi hatthehi gahetv± nad²t²re nis²ditv± “ambho maccha, sace t±ha½ ajja na passeyya½, j²vitakkhaya½ p±puºeyy±si, id±ni ito paµµh±ya m± kilesavasiko ahos²”ti ovaditv± udake vissajjetv± nhatv± nagara½ p±visi.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± sacc±ni pak±sesi, saccapariyos±ne ukkaºµhitabhikkhu sot±pattiphale patiµµh±si. Satth±pi anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± macch² pur±ºadutiyik± ahosi, maccho ukkaºµhitabhikkhu purohito pana ahameva ahosin”ti.

Macchaj±takavaººan± catutth±.