[33] 3. Sammodam±naj±takavaººan±

Sammodam±n±ti ida½ satth± kapilavatthu½ upaniss±ya nigrodh±r±me viharanto cumbaµakakalaha½ ±rabbha kathesi. So kuº±laj±take (j±. 2.21.kuº±laj±taka) ±vi bhavissati. Tad± pana satth± ñ±take ±mantetv± “mah±r±j± ñ±tak±na½ aññamañña½ viggaho n±ma na yutto, tiracch±nagat±pi hi pubbe samaggak±le pacc±mitte abhibhavitv± sotthi½ patt± yad± viv±dam±pann±, tad± mah±vin±sa½ patt±”ti vatv± ñ±tir±jakulehi ±y±cito at²ta½ ±hari.
At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto vaµµakayoniya½ nibbattitv± anekavaµµakasahassapariv±ro araññe paµivasati. Tad± eko vaµµakaluddako tesa½ vasanaµµh±na½ gantv± vaµµakavassita½ katv± tesa½ sannipatitabh±va½ ñatv± tesa½ upari j±la½ khipitv± pariyantesu maddanto sabbe ekato katv± pacchi½ p³retv± ghara½ gantv± te vikkiºitv± tena m³lena j²vika½ kappeti. Athekadivasa½ bodhisatto te vaµµake ±ha– “aya½ s±kuºiko amh±ka½ ñ±take vin±sa½ p±peti, aha½ eka½ up±ya½ j±n±mi, enesa amhe gaºhitu½ na sakkhissati, ito d±ni paµµh±ya etena tumh±ka½ upari j±le khittamatte ekeko ekekasmi½ j±lakkhike s²sa½ µhapetv± j±la½ ukkhipitv± icchitaµµh±na½ haritv± ekasmi½ kaºµakagumbe pakkhipatha, eva½ sante heµµh± tena tena µh±nena pal±yiss±m±”ti. Te sabbe “s±dh³”ti paµissuºi½su. Dutiyadivase upari j±le khitte te bodhisattena vuttanayeneva j±la½ ukkhipitv± ekasmi½ kaºµakagumbe khipitv± saya½ heµµh±bh±gena tato tato pal±yi½su. S±kuºikassa gumbato j±la½ mocentasseva vik±lo j±to, so tucchahatthova agam±si.
Punadivasato paµµh±yapi vaµµak± tatheva karonti. Sopi y±va s³riyatthaªgaman± j±lameva mocento kiñci alabhitv± tucchahatthova geha½ gacchati. Athassa bhariy± kujjhitv± “tva½ divase divase tucchahattho ±gacchasi, aññampi te bahi positabbaµµh±na½ atthi maññe”ti ±ha. S±kuºiko “bhadde, mama añña½ positabbaµµh±na½ natthi, apica kho pana te vaµµak± samagg± hutv± caranti, may± khittamatte j±la½ ±d±ya kaºµakagumbe khipitv± gacchanti, na kho panete sabbak±lameva sammodam±n± viharissanti, tva½ m± cintayi, yad± te viv±dam±pajjissanti, tad± te sabbeva ±d±ya tava mukha½ h±sayam±no ±gacchiss±m²”ti vatv± bhariy±ya ima½ g±tham±ha–
33. “Sammodam±n± gacchanti, j±lam±d±ya pakkhino;
yad± te vivadissanti, tad± ehinti me vasan”ti.
Tattha yad± te vivadissant²ti yasmi½ k±le te vaµµak± n±n±laddhik± n±n±g±h± hutv± vivadissanti, kalaha½ karissant²ti attho. Tad± ehinti me vasanti tasmi½ k±le sabbepi te mama vasa½ ±gacchissanti. Ath±ha½ te gahetv± tava mukha½ h±sento ±gacchiss±m²ti bhariya½ samass±sesi.
Katip±hasseva pana accayena eko vaµµako gocarabh³mi½ otaranto asallakkhetv± aññassa s²sa½ akkami, itaro “ko ma½ s²se akkam²”ti kujjhi½. “Aha½ asallakkhetv± akkami½, m± kujjh²”ti vuttepi kujjhiyeva. Te punappuna½ kathent± “tvameva maññe j±la½ ukkhipas²”ti aññamañña½ viv±da½ kari½su. Tesu vivadantesu bodhisatto cintesi “viv±dake sotthibh±vo n±ma natthi, id±neva te j±la½ na ukkhipissanti, tato mahanta½ vin±sa½ p±puºissanti, s±kuºiko ok±sa½ labhissati, may± imasmi½ µh±ne na sakk± vasitun”ti. So attano parisa½ ±d±ya aññattha gato. S±kuºikopi kho katip±haccayena ±gantv± vaµµakavassita½ vassitv± tesa½ sannipatit±na½ upari j±la½ khipi. Atheko vaµµako “tuyha½ kira j±la½ ukkhipantasseva matthake lom±ni patit±ni, id±ni ukkhip±”ti ±ha. Aparo “tuyha½ kira j±la½ ukkhipantasseva dv²su pakkhesu patt±ni patit±ni, id±ni ukkhip±”ti ±ha. Iti tesa½ “tva½ ukkhipa, tva½ ukkhip±”ti vadant±naññeva s±kuºiko j±la½ ukkhipitv± sabbeva te ekato katv± pacchi½ p³retv± bhariya½ h±sayam±no geha½ agam±si.
Satth± “eva½ mah±r±j± ñ±tak±na½ kalaho n±ma na yutto, kalaho vin±sam³lameva hot²”ti ima½ dhammadesana½ ±haritv± anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± apaº¹itavaµµako devadatto ahosi, paº¹itavaµµako pana ahameva ahosin”ti.

Sammodam±naj±takavaººan± tatiy±.