[32] 2. Naccaj±takavaººan±
Ruda½ manuññanti ida½ satth± jetavane viharanto eka½ bahubhaº¹ika½ bhikkhu½ ±rabbha kathesi. Vatthu heµµh± devadhammaj±take (j±. 1.1.6) vuttasadisameva. Satth± ta½ bhikkhu½ “sacca½ kira tva½ bhikkhu bahubhaº¹o”ti pucchi. “¾ma, bhante”ti. “Ki½k±raº± tva½ bhikkhu bahubhaº¹o j±tos²”ti? So ettaka½ sutv±va kuddho niv±sanap±rupana½ cha¹¹etv± “imin± d±ni n²h±rena vicar±m²”ti satthu purato naggo aµµh±si. Manuss± “dh² dh²”ti ±ha½su. So tato pal±yitv± h²n±y±vatto. Bhikkh³ dhammasabh±ya½ sannisinn± “satthu n±ma purato evar³pa½ karissat²”ti tassa aguºakatha½ kathesu½. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti bhikkh³ pucchi. Bhante, “so hi n±ma bhikkhu tumh±ka½ purato catuparisamajjhe hirottappa½ pah±ya g±mad±rako viya naggo µhatv± manussehi jigucchiyam±no h²n±y±vattitv± s±san± parih²no”ti tassa aguºakath±ya nisinn±mh±ti. Satth± “na, bhikkhave, id±neva so bhikkhu hirottapp±bh±vena ratanas±san± parih²no, pubbe itthiratanapaµil±bhatopi parih²noyev±”ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te paµhamakappe catuppad± s²ha½ r±j±na½ aka½su, macch± ±nandamaccha½, sakuº± suvaººaha½sa½. Tassa pana suvaººaha½sar±jassa dh²t± ha½sapotik± abhir³p± ahosi. So tass± vara½ ad±si, s± attano cittarucita½ s±mika½ v±resi. Ha½sar±j± tass± vara½ datv± himavante sabbe sakuºe sannip±t±pesi, n±nappak±r± ha½samor±dayo sakuºagaº± sam±gantv± ekasmi½ mahante p±s±ºatale sannipati½su. Ha½sar±j± “attano cittarucita½ s±mika½ ±gantv± gaºh±t³”ti dh²tara½ pakkos±pesi. S± sakuºasaªgha½ olokent² maºivaººag²va½ citrapekhuºa½ mora½ disv± “aya½ me s±miko hot³”ti ±rocesi. Sakuºasaªgh± mora½ upasaªkamitv± ±ha½su “samma mora, aya½ r±jadh²t± ettak±na½ sakuº±na½ majjhe s±mika½ rocent² tayi ruci½ upp±des²”ti. Moro “ajj±pi t±va me bala½ na passat²”ti atituµµhiy± hirottappa½ bhinditv± t±va mahato sakuºasaªghassa majjhe pakkhe pas±retv± naccitu½ ±rabhi, naccanto appaµicchanno ahosi. Suvaººaha½sar±j± lajjito “imassa neva ajjhattasamuµµh±n± hir² atthi, na bahiddh±samuµµh±na½ ottappa½, n±ssa bhinnahirottappassa mama dh²tara½ dass±m²”ti sakuºasaªghamajjhe ima½ g±tham±ha–
32. “Ruda½ manuñña½ rucir± ca piµµhi, ve¼uriyavaºº³panibh± ca g²v±;
by±mamatt±ni ca pekhuº±ni, naccena te dh²tara½ no dad±m²”ti.
Tattha ruda½ manuññanti ta-k±rassa da-k±ro kato, ruta½ man±pa½, vassitasaddo madhuroti attho. Rucir± ca piµµh²ti piµµhipi te citr± ceva sobhan± ca. Ve¼uriyavaºº³panibh±ti ve¼uriyamaºivaººasadis±. By±mamatt±n²ti ekaby±mappam±º±ni. Pekhuº±n²ti piñch±ni. Naccena te dh²tara½ no dad±m²ti hirottappa½ bhinditv± naccitabh±veneva te evar³passa nillajjassa dh²tara½ no dad±m²ti vatv± ha½sar±j± tasmi½yeva parisamajjhe attano bh±gineyyassa ha½sapotakassa dh²tara½ ad±si. Moro ha½sapotika½ alabhitv± lajjitv± tatova uppatitv± pal±yi. Ha½sar±j±pi attano vasanaµµh±nameva gato. Satth± “na, bhikkhave, id±neva esa hirottappa½ bhinditv± ratanas±san± parih²no, pubbepi itthiratanapaµil±bhato parih²noyev±”ti ima½ dhammadesana½ ±haritv± anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± moro bahubhaº¹iko ahosi, ha½sar±j± pana ahameva ahosin”ti.
Naccaj±takavaººan± dutiy±.