7. Kaµµhah±rij±takavaººan±
Putto ty±ha½ mah±r±j±ti ida½ satth± jetavane viharanto v±sabhakhattiya½ ±rabbha kathesi. V±sabhakhattiy±ya vatthu dv±dasakanip±te bhaddas±laj±take ±vibhavissati. S± kira mah±n±massa sakkassa dh²t± n±gamuº¹±ya n±ma d±siy± kucchismi½ j±t± kosalar±jassa aggamahes² ahosi. S± rañño putta½ vij±yi. R±j± panass± pacch± d±sibh±va½ ñatv± µh±na½ parih±pesi, puttassa viµaµ³bhass±pi µh±na½ parih±pesiyeva. Te ubhopi antonivesaneyeva vasanti. Satth± ta½ k±raºa½ ñatv± pubbaºhasamaye pañcasatabhikkhuparivuto rañño nivesana½ gantv± paññatt±sane nis²ditv± “mah±r±ja, kaha½ v±sabhakhattiy±”ti ±ha. “R±j± ta½ k±raºa½ ±rocesi. Mah±r±ja v±sabhakhattiy± kassa dh²t±”ti? “Mah±n±massa bhante”ti. “¾gaccham±n± kassa ±gat±”ti? “Mayha½ bhante”ti. Mah±r±ja s± rañño dh²t±, raññova ±gat±, r±j±na½yeva paµicca putta½ labhi, so putto ki½k±raº± pitu santakassa rajjassa s±miko na hoti, pubbe r±j±no muhuttik±ya kaµµhah±rik±ya kucchismimpi putta½ labhitv± puttassa rajja½ ada½s³ti. R±j± tassatthass±vibh±vatth±ya bhagavanta½ y±ci, bhagav± bhavantarena paµicchanna½ k±raºa½ p±kaµa½ ak±si. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatto r±j± mahantena yasena uyy±na½ gantv± tattha pupphaphalalobhena vicaranto uyy±navanasaº¹e g±yitv± d±r³ni uddharam±na½ eka½ itthi½ disv± paµibaddhacitto sa½v±sa½ kappesi. Taªkhaºaññeva bodhisatto tass± kucchiya½ paµisandhi½ gaºhi, t±vadeva tass± vajirap³rit± viya garuk± kucchi ahosi. S± gabbhassa patiµµhitabh±va½ ñatv± “gabbho me, deva, patiµµhito”ti ±ha. R±j± aªgulimuddika½ datv± “sace dh²t± hoti, ima½ vissajjetv± poseyy±si, sace putto hoti, aªgulimuddik±ya saddhi½ mama santika½ ±neyy±s²”ti vatv± pakk±mi. S±pi paripakkagabbh± bodhisatta½ vij±yi. Tassa ±dh±vitv± paridh±vitv± vicaraºak±le k²¼±maº¹ale k²¼antassa eva½ vatt±ro honti “nippitikenamh± pahaµ±”ti. Ta½ sutv± bodhisatto m±tu santika½ gantv± “amma, ko mayha½ pit±”ti pucchi. “T±ta, tva½ b±r±ºasirañño putto”ti. “Amma, atthi pana koci sakkh²”ti? T±ta r±j± ima½ muddika½ datv± “sace dh²t± hoti, ima½ vissajjetv± poseyy±si, sace putto hoti, im±ya aªgulimuddik±ya saddhi½ ±neyy±s²”ti vatv± gatoti. “Amma, eva½ sante kasm± ma½ pitu santika½ na nes²”ti S± puttassa ajjh±saya½ ñatv± r±jadv±ra½ gantv± rañño ±roc±pesi. Raññ± ca pakkos±pit± pavisitv± r±j±na½ vanditv± “aya½ te, deva, putto”ti ±ha. R±j± j±nantopi parisamajjhe lajj±ya “na mayha½ putto”ti ±ha. “Aya½ te, deva, muddik±, ima½ sañj±n±s²”ti. “Ayampi mayha½ muddik± na hot²”ti. “Deva, id±ni µhapetv± saccakiriya½ añño mama sakkhi natthi, sac±ya½ d±rako tumhe paµicca j±to, ±k±se tiµµhatu, no ce, bh³miya½ patitv± marat³”ti bodhisattassa p±de gahetv± ±k±se khipi. Bodhisatto ±k±se pallaªkam±bhujitv± nisinno madhurassarena pitu dhamma½ kathento ima½ g±tham±ha–
7. “Putto ty±ha½ mah±r±ja, tva½ ma½ posa jan±dhipa;
aññepi devo poseti, kiñca devo saka½ pajan”ti.
Tattha putto ty±hanti putto te aha½. Putto ca n±mesa atrajo, khettajo, antev±siko, dinnakoti catubbidho. Tattha att±na½ paµicca j±to atrajo n±ma. Sayanapiµµhe pallaªke ureti-evam±d²su nibbatto khettajo n±ma. Santike sippuggaºhanako antev±siko n±ma. Pos±vanatth±ya dinno dinnako n±ma. Idha pana atraja½ sandh±ya “putto”ti vutta½. Cat³hi saªgahavatth³hi jana½ rañjet²ti r±j±, mahanto r±j± mah±r±j±. Tam±lapanto ±ha “mah±r±j±”ti. Tva½ ma½ posa jan±dhip±ti jan±dhipa mah±janajeµµhaka tva½ ma½ posa bharassu va¹¹hehi. Aññepi devo poset²ti aññepi hatthibandh±dayo manusse, hatthi-ass±dayo tiracch±nagate ca bahujane devo poseti. Kiñca devo saka½ pajanti ettha pana kiñc±ti garahatthe ca anuggahaºatthe ca nip±to. “Saka½ paja½ attano putta½ ma½ devo na poset²”ti vadanto garahati n±ma, “aññe bahujane poset²”ti vadanto anuggaºhati n±ma. Iti bodhisatto garahantopi anuggaºhantopi “kiñca devo saka½ pajan”ti ±ha. R±j± bodhisattassa ±k±se nis²ditv± eva½ dhamma½ desentassa sutv± “ehi, t±t±”ti hattha½ pas±resi, “ahameva posess±mi, ahameva posess±m²”ti hatthasahassa½ pas±riyittha. Bodhisatto aññassa hatthe anotaritv± raññova hatthe otaritv± aªke nis²di. R±j± tassa oparajja½ datv± m±tara½ aggamahesi½ ak±si. So pitu accayena kaµµhav±hanar±j± n±ma hutv± dhammena rajja½ k±retv± yath±kamma½ gato. Satth± kosalarañño ima½ dhammadesana½ ±haritv± dve vatth³ni dassetv± anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± m±t± mah±m±y± ahosi, pit± suddhodanamah±r±j±, kaµµhav±hanar±j± pana ahameva ahosin”ti.
Kaµµhah±rij±takavaººan± sattam±.