3. Serivav±ºijaj±takavaººan±
Idha ce na½ vir±dhes²ti imampi dhammadesana½ bhagav± s±vatthiya½ viharanto eka½ ossaµµhav²riyameva bhikkhu½ ±rabbha kathesi. Tañhi purimanayeneva bhikkh³hi ±n²ta½ disv± satth± ±ha– “tva½ bhikkhu, evar³pe maggaphalad±yake s±sane pabbajitv± v²riya½ ossajanto satasahassagghanik±ya kañcanap±tiy± parih²no serivav±ºijo viya cira½ socissas²”ti. Bhikkh³ tassatthassa ±vibh±vattha½ bhagavanta½ y±ci½su, bhagav± bhavantarena paµicchannak±raºa½ p±kaµamak±si. At²te ito pañcame kappe bodhisatto serivaraµµhe kacchapuµav±ºijo ahosi. So serivan±makena ekena lolakacchapuµav±ºijena saddhi½ voh±ratth±ya gacchanto n²lav±ha½ n±ma nadi½ uttaritv± ariµµhapura½ n±ma nagara½ pavisanto nagarav²thiyo bh±jetv± attano pattav²thiy± bhaº¹a½ vikkiºanto vicari. Itaropi attano pattav²thi½ gaºhi. Tasmiñca nagare eka½ seµµhikula½ parijiººa½ ahosi, sabbe puttabh±tik± ca dhanañca parikkhaya½ agama½su, ek± d±rik± ayyik±ya saddhi½ avases± ahosi, t± dvepi paresa½ bhati½ katv± j²vanti. Gehe pana t±sa½ mah±seµµhin± paribhuttapubb± suvaººap±ti bh±janantare nikkhitt± d²gharatta½ avalañjiyam±n± malaggahit± ahosi, t± tass± suvaººap±tibh±vampi na j±nanti. So lolav±ºijo tasmi½ samaye “maºike gaºhatha, maºike gaºhath±”ti vicaranto ta½ gharadv±ra½ p±puºi. S± kum±rik± ta½ disv± ayyika½ ±ha “amma mayha½ eka½ pi¼andhana½ gaºh±”ti. Amma maya½ duggat±, ki½ datv± gaºhiss±m±ti. Aya½ no p±ti atthi, no ca amh±ka½ upak±r±, ima½ datv± gaºh±ti. S± v±ºija½ pakkos±petv± ±sane nis²d±petv± ta½ p±ti½ datv± “ayya, ima½ gahetv± tava bhaginiy± kiñcideva deh²”ti ±ha. V±ºijo p±ti½ hatthena gahetv±va “suvaººap±ti bhavissat²”ti parivattetv± p±tipiµµhiya½ s³ciy± lekha½ ka¹¹hitv± suvaººabh±va½ ñatv± “im±sa½ kiñci adatv±va ima½ p±ti½ hariss±m²”ti “aya½ ki½ agghati, a¹¹ham±sakopiss± m³la½ na hot²”ti bh³miya½ khipitv± uµµh±y±san± pakk±mi. Ekena pavisitv± nikkhantav²thi½ itaro pavisitu½ labhat²ti bodhisatto ta½ v²thi½ pavisitv± “maºike gaºhatha, maºike gaºhath±”ti vicaranto tameva gharadv±ra½ p±puºi. Puna s± kum±rik± tatheva ayyika½ ±ha. Atha na½ ayyik± “amma, paµhama½ ±gatav±ºijo p±ti½ bh³miya½ khipitv± gato, id±ni ki½ datv± gaºhiss±m±”ti ±ha. Amma, so v±ºijo pharusav±co, aya½ pana piyadassano mudusall±po, appeva n±ma na½ gaºheyy±ti. Amma, tena hi pakkos±h²ti. S± ta½ pakkosi. Athassa geha½ pavisitv± nisinnassa ta½ p±ti½ ada½su. So tass± suvaººap±tibh±va½ ñatv± “amma, aya½ p±ti satasahassa½ agghati, satasahassagghanakabhaº¹a½ mayha½ hatthe natth²”ti ±ha. Ayya, paµhama½ ±gatav±ºijo “aya½ a¹¹ham±sakampi na agghat²”ti vatv± bh³miya½ khipitv± gato, aya½ pana tava puññena suvaººap±ti j±t± bhavissati, maya½ ima½ tuyha½ dema, kiñcideva no datv± ima½ gahetv± y±h²ti. Bodhisatto tasmi½ khaºe hatthagat±ni pañca kah±paºasat±ni pañcasatagghanakañca bhaº¹a½ sabba½ datv± “mayha½ ima½ tulañca pasibbakañca aµµha ca kah±paºe deth±”ti ettaka½ y±citv± ±d±ya pakk±mi. So s²ghameva nad²t²ra½ gantv± n±vikassa aµµha kah±paºe datv± n±va½ abhiruhi. Tato lolav±ºijopi puna ta½ geha½ gantv± “±haratha ta½ p±ti½, tumh±ka½ kiñcideva dass±m²”ti ±ha. S± ta½ paribh±sitv± “tva½ amh±ka½ satasahassagghanika½ suvaººap±ti½ a¹¹ham±sagghanikampi na ak±si, tuyha½ pana s±mikasadiso eko dhammiko v±ºijo amh±ka½ sahassa½ datv± ta½ ±d±ya gato”ti ±ha. Ta½ sutv±va “satasahassagghanik±ya suvaººap±tiy± parih²nomhi, mah±j±nikaro vata me ayan”ti sañj±tabalavasoko sati½ paccupaµµh±petu½ asakkonto visaññ² hutv± attano hatthagate kah±paºe ceva bhaº¹ikañca gharadv±reyeva vikiritv± niv±sanap±rupana½ pah±ya tul±daº¹a½ muggara½ katv± ±d±ya bodhisattassa anupada½ pakkanto nad²t²ra½ gantv± bodhisatta½ gacchanta½ disv± “ambho, n±vika, n±va½ nivatteh²”ti ±ha. Bodhisatto pana “t±ta, m± nivattay²”ti paµisedhesi. Itarassapi bodhisatta½ gacchanta½ passantasseva balavasoko udap±di, hadaya½ uºha½ ahosi, mukhato lohita½ uggañchi, v±pikaddamo viya hadaya½ phali. So bodhisatte ±gh±ta½ bandhitv± tattheva j²vitakkhaya½ p±puºi Ida½ paµhama½ devadattassa bodhisatte ±gh±tabandhana½. Bodhisatto d±n±d²ni puññ±ni katv± yath±kamma½ gato. Samm±sambuddho ima½ dhammadesana½ kathetv± abhisambuddhova ima½ g±tha½ kathesi–
3. “Idha ce na½ vir±dhesi, saddhammassa niy±mata½;
cira½ tva½ anutappesi, seriv±ya½va v±ºijo”ti.
Tattha idha ce na½ vir±dhesi, saddhammassa niy±matanti imasmi½ s±sane eta½ saddhammassa niy±mat±saªkh±ta½ sot±pattimagga½ vir±dhesi. Yadi vir±dhesi, v²riya½ ossajanto n±dhigacchasi na paµilabhas²ti attho. Cira½ tva½ anutappes²ti eva½ sante tva½ d²ghamaddh±na½ socanto paridevanto anutapessasi, atha v± ossaµµhav²riyat±ya ariyamaggassa vir±dhitatt± d²gharatta½ niray±d²su uppanno n±nappak±r±ni dukkh±ni anubhavanto anutappissasi kilamissas²ti ayamettha attho. Katha½? Seriv±ya½va v±ºijoti “seriv±”ti eva½n±mako aya½ v±ºijo yath±. Ida½ vutta½ hoti– yath± pubbe serivan±mako v±ºijo satasahassagghanika½ suvaººap±ti½ labhitv± tass± gahaºatth±ya v²riya½ akatv± tato parih²no anutappi, evameva tvampi imasmi½ s±sane paµiyattasuvaººap±tisadisa½ ariyamagga½ ossaµµhav²riyat±ya anadhigacchanto tato parih²no d²gharatta½ anutappissasi. Sace pana v²riya½ na ossajissasi, paº¹itav±ºijo suvaººap±ti½ viya mama s±sane navavidhampi lokuttaradhamma½ paµilabhissas²ti. Evamassa satth± arahattena k³µa½ gaºhanto ima½ dhammadesana½ dassetv± catt±ri sacc±ni pak±sesi, saccapariyos±ne ossaµµhav²riyo bhikkhu aggaphale arahatte patiµµh±si. Satth±pi dve vatth³ni kathetv± anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±netv± dassesi– “tad± b±lav±ºijo devadatto ahosi, paº¹itav±ºijo pana ahameva ahosin”ti desana½ niµµh±pesi.
Serivav±ºijaj±takavaººan± tatiy±.