Sopi b±lasatthav±ho attano b±lat±ya yakkhassa vacana½ gahetv± c±µiyo bhind±petv± pasatamattampi udaka½ anavasesetv± sabba½ cha¹¹±petv± sakaµ±ni p±j±pesi, purato appamattakampi udaka½ n±hosi, manuss± p±n²ya½ alabhant± kilami½su. Te y±va s³riyatthaªgaman± gantv± sakaµ±ni mocetv± parivaµµakena µhapetv± goºe cakkesu bandhi½su. Neva goº±na½ udaka½ ahosi, na manuss±na½ y±gubhatta½ v±. Dubbalamanuss± tattha tattha nipajjitv± sayi½su. Rattibh±gasamanantare yakkh± yakkhanagarato ±gantv± sabbepi goºe ca manusse ca j²vitakkhaya½ p±petv± ma½sa½ kh±ditv± aµµh²ni avasesetv± agama½su. Evameka½ b±lasatthav±haputta½ niss±ya sabbepi te vin±sa½ p±puºi½su, hatthaµµhik±d²ni dis±vidis±su vippakiºº±ni ahesu½. Pañca sakaµasat±ni yath±p³rit±neva aµµha½su. Bodhisattopi kho b±lasatthav±haputtassa nikkhantadivasato m±sa¹¹ham±sa½ v²tin±metv± pañcahi sakaµasatehi nagar± nikkhamma anupubbena kant±ramukha½ p±puºi. So tattha udakac±µiyo p³retv± bahu½ udaka½ ±d±ya khandh±v±re bheri½ car±petv± manusse sannip±tetv± evam±ha “tumhe ma½ an±pucchitv± pasatamattampi udaka½ m± va¼añjayittha, kant±re visarukkh± n±ma honti, patta½ v± puppha½ v± phala½ v± tumhehi pure akh±ditapubba½ ma½ an±pucchitv± m± kh±ditth±”ti. Eva½ manuss±na½ ov±da½ datv± pañcahi sakaµasatehi kant±ra½ paµipajji. Tasmi½ kant±ramajjha½ sampatte so yakkho purimanayeneva bodhisattassa paµipathe att±na½ dassesi. Bodhisatto ta½ disv±va aññ±si “imasmi½ kant±re udaka½ natthi, nirudakakant±ro n±mesa, ayañca nibbhayo rattanetto, ch±y±pissa na paññ±yati, nissa½saya½ imin± purato gato b±lasatthav±haputto sabba½ udaka½ cha¹¹±petv± kilametv± sapariso kh±dito bhavissati, mayha½ pana paº¹itabh±va½ up±yakosalla½ na j±n±ti maññe”ti. Tato na½ ±ha “gacchatha tumhe, maya½ v±ºij± n±ma añña½ udaka½ adisv± gahita-udaka½ na cha¹¹ema, diµµhaµµh±ne pana cha¹¹etv± sakaµ±ni sallahuk±ni katv± gamiss±m±”ti yakkho thoka½ gantv± adassana½ upagamma attano yakkhanagarameva gato. Yakkhe pana gate manuss± bodhisatta½ ±ha½su “ayya, ete manuss± ‘es± n²lavanar±ji paññ±yati, tato paµµh±ya nibaddha½ devo vassat²’ti vatv± uppalakumudam±l±dh±rino padumapuº¹ar²kakal±pe ±d±ya bhisamu¼±l±ni kh±dant± allavatth± allakes± udakabind³hi paggharantehi ±gat±, udaka½ cha¹¹etv± sallahukehi sakaµehi khippa½ gacch±m±”ti. Bodhisatto tesa½ katha½ sutv± sakaµ±ni µhap±petv± sabbe manusse sannip±t±petv± “tumhehi ‘imasmi½ kant±re saro v± pokkharaº² v± atth²’ti kassaci sutapubban”ti pucchi. “Na, ayya, sutapubban”ti. Nirudakakant±ro n±ma eso, id±ni ekacce manuss± “et±ya n²lavanar±jiy± purato devo vassat²”ti vadanti, “vuµµhiv±to n±ma kittaka½ µh±na½ v±yat²”ti? “Yojanamatta½, ayy±”ti. “Kacci pana vo ekass±pi sar²ra½ vuµµhiv±to paharat²”ti? “Natthi ayy±”ti. “Meghas²sa½ n±ma kittake µh±ne paññ±yat²”ti? “Tiyojanamatte ayy±”ti. “Atthi pana vo kenaci ekampi meghas²sa½ diµµhan”ti? “Natthi, ayy±”ti. “Vijjulat± n±ma kittake µh±ne paññ±yat²”ti? “Catuppañcayojanamatte, ayy±”ti. “Atthi pana vo kenaci vijjulatobh±so diµµho”ti? “Natthi, ayy±”ti. “Meghasaddo n±ma kittake µh±ne suyyat²”ti? “Ekadviyojanamatte, ayy±”ti. “Atthi pana vo kenaci meghasaddo suto”ti? “Natthi, ayy±”ti. “Na ete manuss±, yakkh± ete, amhe udaka½ cha¹¹±petv± dubbale katv± kh±dituk±m± ±gat± bhavissanti. Purato gato b±lasatthav±haputto na up±yakusalo. Addh± so etehi udaka½ cha¹¹±petv± kilametv± kh±dito bhavissati, pañca sakaµasat±ni yath±p³rit±neva µhit±ni bhavissanti. Ajja maya½ t±ni passiss±ma, pasatamattampi udaka½ acha¹¹etv± s²ghas²gha½ p±jeth±”ti p±j±pesi. So gacchanto yath±p³rit±neva pañca sakaµasat±ni goºamanuss±nañca hatthaµµhik±d²ni dis±vidis±su vippakiºº±ni disv± sakaµ±ni moc±petv± sakaµaparivaµµakena khandh±v±ra½ bandh±petv± k±lasseva manusse ca goºe ca s±yam±sabhatta½ bhoj±petv± manuss±na½ majjhe goºe nipajj±petv± saya½ balan±yako hutv± khaggahattho tiy±maratti½ ±rakkha½ gahetv± µhitakova aruºa½ uµµh±pesi. Punadivase pana p±tova sabbakicc±ni niµµh±petv± goºe bhojetv± dubbalasakaµ±ni cha¹¹±petv± thir±ni g±h±petv± appaggha½ bhaº¹a½ cha¹¹±petv± mahaggha½ bhaº¹a½ ±rop±petv± yath±dhippeta½ µh±na½ gantv± diguºatiguºena m³lena bhaº¹a½ vikkiºitv± sabba½ parisa½ ±d±ya puna attano nagarameva agam±si. Satth± ima½ dhammakatha½ kathetv± “eva½, gahapati, pubbe takkagg±hag±hino mah±vin±sa½ patt±, apaººakagg±hag±hino pana amanuss±na½ hatthato muccitv± sotthin± icchitaµµh±na½ gantv± puna sakaµµh±nameva pacc±gami½s³”ti vatv± dvepi vatth³ni ghaµetv± imiss± apaººakadhammadesan±ya abhisambuddho hutv± ima½ g±tham±ha–
1. “Apaººaka½ µh±nameke, dutiya½ ±hu takkik±;
etadaññ±ya medh±v², ta½ gaºhe yadapaººakan”ti.
Tattha apaººakanti eka½sika½ aviraddha½ niyy±nika½. Ýh±nanti k±raºa½. K±raºañhi yasm± tad±yattavuttit±ya phala½ tiµµhati n±ma, tasm± “µh±nan”ti vuccati, “µh±nañca µh±nato aµµh±nañca aµµh±nato”ti-±d²su (vibha. 809) cassa payogo veditabbo. Iti “apaººaka½ µh±nan”ti padadvayen±pi “ya½ ekantahitasukh±vahatt± paº¹itehi paµipanna½ eka½sikak±raºa½ aviraddhak±raºa½ niyy±nikak±raºa½, ta½ idan”ti d²peti. Ayamettha saªkhepo, pabhedato pana t²ºi saraºagaman±ni, pañca s²l±ni, dasa s²l±ni, p±timokkhasa½varo, indriyasa½varo, ±j²vap±risuddhi, paccayapaµisevana½, sabbampi catup±risuddhis²la½; indriyesu guttadv±rat±, bhojane mattaññut±, j±gariy±nuyogo, jh±na½, vipassan±, abhiññ±, sam±patti, ariyamaggo, ariyaphala½, sabbampeta½ apaººakaµµh±na½ apaººakapaµipad±, niyy±nikapaµipad±ti attho. Yasm± ca pana niyy±nikapaµipad±ya eta½ n±ma½, tasm±yeva bhagav± apaººakapaµipada½ dassento ima½ suttam±ha–
“T²hi, bhikkhave, dhammehi samann±gato bhikkhu apaººakapaµipada½ paµipanno hoti, yoni cassa ±raddh± hoti ±sav±na½ khay±ya Katamehi t²hi? Idha, bhikkhave bhikkhu indriyesu guttadv±ro hoti, bhojane mattaññ³ hoti, j±gariya½ anuyutto hoti. Kathañca, bhikkhave, bhikkhu indriyesu guttadv±ro hoti? Idha, bhikkhave, bhikkhu cakkhun± r³pa½ disv± na nimittagg±h² hoti…pe… eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu indriyesu guttadv±ro hoti.
“Kathañca, bhikkhave, bhikkhu bhojane mattaññ³ hoti? Idha, bhikkhave, bhikkhu paµisaªkh± yoniso ±h±ra½ ±h±reti neva dav±ya na mad±ya…pe… eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu bhojane mattaññ³ hoti.
“Kathañca, bhikkhave, bhikkhu j±gariya½ anuyutto hoti. Idha, bhikkhave, bhikkhu divasa½ caªkamena nisajj±ya…pe… eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu j±gariya½ anuyutto hot²”ti (a. ni. 3.16).
Imasmiñc±pi sutte tayova dhamm± vutt±. Aya½ pana apaººakapaµipad± y±va arahattaphala½ labbhateva Tattha arahattaphalampi, phalasam±pattivih±rassa ceva, anup±d±parinibb±nassa ca, paµipad±yeva n±ma hoti. Eketi ekacce paº¹itamanuss±. Tattha kiñc±pi “asuk± n±m±”ti niyamo natthi, ida½ pana saparisa½ bodhisatta½yeva sandh±ya vuttanti veditabba½. Dutiya½ ±hu takkik±ti dutiyanti paµhamato apaººakaµµh±nato niyy±nikak±raºato dutiya½ takkagg±hak±raºa½ aniyy±nikak±raºa½. ¾hu takkik±ti ettha pana saddhi½ purimapadena aya½ yojan±– apaººakaµµh±na½ eka½sikak±raºa½ aviraddhak±raºa½ niyy±nikak±raºa½ eke bodhisattappamukh± paº¹itamanuss± gaºhi½su. Ye pana b±lasatthav±haputtappamukh± takkik± ±hu, te dutiya½ s±par±dha½ aneka½sikaµµh±na½ viraddhak±raºa½ aniyy±nikak±raºa½ aggahesu½. Tesu ye apaººakaµµh±na½ aggahesu½, te sukkapaµipada½ paµipann±. Ye dutiya½ “purato bhavitabba½ udaken±”ti takkagg±hasaªkh±ta½ aniyy±nikak±raºa½ aggahesu½. Te kaºhapaµipada½ paµipann±. Tattha sukkapaµipad± aparih±nipaµipad±, kaºhapaµipad± parih±nipaµipad±. Tasm± ye sukkapaµipada½ paµipann±, te aparih²n± sotthibh±va½ patt±. Ye pana kaºhapaµipada½ paµipann±, te parih²n± anayabyasana½ ±pann±ti imamattha½ bhagav± an±thapiº¹ikassa gahapatino vatv± uttari idam±ha “etadaññ±ya medh±v², ta½ gaºhe yadapaººakan”ti. Tattha etadaññ±ya medh±v²ti “medh±”ti laddhan±m±ya vipul±ya visuddh±ya uttam±ya paññ±ya samann±gato kulaputto eta½ apaººake ceva sapaººake c±ti dv²su atakkagg±hatakkagg±hasaªkh±tesu µh±nesu guºadosa½ vuddhih±ni½ atth±nattha½ ñatv±ti attho. Ta½ gaºhe yadapaººakanti ya½ apaººaka½ eka½sika½ sukkapaµipad±-aparih±niyapaµipad±saªkh±ta½ niyy±nikak±raºa½, tadeva gaºheyya. Kasm±? Eka½sik±dibh±vatoyeva. Itara½ pana na gaºheyya. Kasm±? Aneka½sik±dibh±vatoyeva. Ayañhi apaººakapaµipad± n±ma sabbesa½ buddhapaccekabuddhabuddhaputt±na½ paµipad±. Sabbabuddh± hi apaººakapaµipad±yameva µhatv± da¼hena v²riyena p±ramiyo p³retv± bodhim³le buddh± n±ma honti, paccekabuddh± paccekabodhi½ upp±denti, buddhaputt± s±vakap±ramiñ±ºa½ paµivijjhanti. Iti bhagav± tesa½ up±sak±na½ tisso kulasampattiyo ca cha k±masagge brahmalokasampattiyo ca datv±pi pariyos±ne arahattamaggaphalad±yik± apaººakapaµipad± n±ma, cat³su ap±yesu pañcasu ca n²cakulesu nibbattid±yik± sapaººakapaµipad± n±m±ti ima½ apaººakadhammadesana½ dassetv± uttari catt±ri sacc±ni so¼asahi ±k±rehi pak±sesi. Catusaccapariyos±ne sabbepi te pañcasat± up±sak± sot±pattiphale patiµµhahi½su. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± dassetv± dve vatth³ni kathetv± anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±netv± dassesi– “tasmi½ samaye b±lasatthav±haputto devadatto ahosi, tassa paris± devadattaparis±va, paº¹itasatthav±haputtaparis± buddhaparis±, paº¹itasatthav±haputto pana ahameva ahosin”ti desana½ niµµh±pesi.
Apaººakaj±takavaººan± paµham±.