[148] 8. Siªg±laj±takavaººan±
N±ha½ puna½ na ca punanti ida½ satth± jetavane viharanto kilesaniggaha½ ±rabbha kathesi. S±vatthiya½ kira pañcasatamatt± sah±yak± mah±vibhav± seµµhiputt± satthu dhammadesana½ sutv± s±sane ura½ datv± pabbajitv± jetavane antokoµisanth±re vihari½su. Athekadivasa½ tesa½ a¹¹harattasamaye kilesanissito saªkappo uppajji. Te ukkaºµhitv± attan± jahitakilese puna gaºhitu½ citta½ upp±dayi½su. Atha satth± a¹¹harattasamanantare sabbaññutaññ±ºadaº¹ad²paka½ ukkhipitv± “katar±ya nu kho ratiy± jetavane bhikkh³ viharant²”ti bhikkh³na½ ajjh±saya½ olokento tesa½ bhikkh³na½ abbhantare k±mar±gasaªkappassa uppannabh±va½ aññ±si. Satth± ca n±ma ekaputtik± itth² attano putta½ viya, ekacakkhuko puriso cakkhu½ viya attano s±vake rakkhati. Pubbaºh±d²su yasmi½ yasmi½ samaye tesa½ kiles± uppajjanti, te tesa½ kilese tato para½ va¹¹hitu½ adatv± tasmi½ tasmi½yeva samaye niggaºh±ti. Tenassa etadahosi “aya½ cakkavattirañño antonagareyeva cor±na½ uppannak±lo viya vattati, id±neva tesa½ dhammadesana½ katv± te kilese niggaºhitv± arahatta½ dass±m²”ti. So surabhigandhakuµito nikkhamitv± madhurassarena “±nand±”ti ±yasmanta½ dhammabhaº¹±g±rika½ ±nandatthera½ ±mantesi. Thero “ki½, bhante”ti ±gantv± vanditv± aµµh±si. “¾nanda, yattak± bhikkh³ antokoµisanth±re viharanti, sabbeva gandhakuµipariveºe sannip±teh²”ti. Eva½ kirassa ahosi “sac±ha½ teyeva pañcasate bhikkh³ pakkos±pess±mi. ‘Satth±r± no abbhantare kiles±na½ uppannabh±vo ñ±to’ti sa½viggam±nas± dhammadesana½ sampaµicchitu½ na sakkhissant²”ti. Tasm± “sabbe sannip±teh²”ti ±ha. Thero “s±dhu, bhante”ti av±puraºa½ ±d±ya pariveºena pariveºa½ ±hiº¹itv± sabbe bhikkh³ gandhakuµipariveºe sannip±tetv± buddh±sana½ paññapesi. Satth± pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya sil±pathaviya½ patiµµhaham±no sineru viya paññatte buddh±sane nis²di ±ve¼±ve¼± yamakayamak± chabbaººaghanabuddharasmiyo vissajjento. T±pi rasmiyo p±timatt± chattamatt± k³µ±g±rakucchimatt± chijjitv± chijjitv± gaganatale vijjulat± viya sañcari½su, aººavakucchi½ khobhetv± b±las³riyuggamanak±lo viya ahosi. Bhikkhusaªghopi satth±ra½ vanditv± garucitta½ paccupaµµhapetv± rattakambalas±ºiy± parikkhipanto viya pariv±retv± nis²di. Satth± brahmassara½ nicch±rento bhikkh³ ±mantetv± “na, bhikkhave, bhikkhun± n±ma k±mavitakka½ by±p±davitakka½ vihi½s±vitakkanti ime tayo akusalavitakke vitakketu½ vaµµati. Anto uppannakileso hi ‘parittako’ti avamaññitu½ na vaµµati, kileso n±ma pacc±mittasadiso. Pacc±mitto ca khuddako n±ma natthi, ok±sa½ labhitv± vin±sameva p±peti, evameva appamattakopi kileso uppajjitv± va¹¹hitu½ labhanto mah±vin±sa½ p±peti. Kileso n±mesa hal±halavis³pamo upp±µitacchavigaº¹asadiso ±s²visapaµibh±go asani-aggisadiso all²yitu½ na yutto ±saªkitabbo. Uppannuppannakkhaºeyeva paµisaªkh±nabalena bh±van±balena yath± muhuttampi hadaye aµµhatv± paduminipatt± udakabindu viya vivaµµati, eva½ pajahitabbo. Por±ºakapaº¹i t±pi appamattakampi kilesa½ garahitv± yath± puna abbhantare nuppajjati, eva½ niggaºhi½s³”ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto siªg±layoniya½ paµisandhi½ gahetv± araññe nad²t²re niv±sa½ kappesi. Atheko jarahatth² gaªg±t²re k±lamak±si. Siªg±lo gocarappasuto ta½ matahatthisar²ra½ disv± “mah± me gocaro uppanno”ti gantv± ta½ soº¹e ¹a½si, naªgal²s±ya daµµhak±lo viya ahosi. So “natthettha kh±ditabbayuttakan”ti dantesu ¹a½si, thambhe daµµhak±lo viya ahosi. Kaººe ¹a½si, suppakoµiya½ daµµhak±lo viya ahosi. Udare ¹a½si, kus³le daµµhak±lo viya ahosi. P±de ¹a½si, udukkhale daµµhak±lo viya ahosi. Naªguµµhe ¹a½si, musale daµµhak±lo viya ahosi. So “etth±pi natthi kh±ditabbayuttakan”ti sabbattha ass±da½ alabhanto vaccamagge ¹a½si, mudup³ve daµµhak±lo viya ahosi. So “laddha½ d±ni me imasmi½ sar²re mudu kh±ditabbayuttakaµµh±nan”ti tato paµµh±ya kh±danto antokucchi½ pavisitv± vakkahaday±d²ni kh±ditv± pip±sitak±le lohita½ pivitv± nipajjituk±mak±le udara½ pattharitv± nipajjati. Athassa etadahosi– “ida½ hatthisar²ra½ mayha½ niv±sasukhat±ya gehasadisa½, kh±dituk±mat±ya sati pah³tama½sa½, ki½ d±ni me aññattha kamman”ti so aññattha agantv± hatthikucchiya½yeva ma½sa½ kh±ditv± vasati. Gacchante gacchante k±le nid±ghe v±tasamphassena ceva s³riyarasmisant±pena ca ta½ kuºapa½ sussitv± valiyo gaºhi, siªg±lassa paviµµhadv±ra½ pihita½, antokucchiya½ andhak±ro ahosi. Siªg±lassa lokantarikaniv±so viya j±to. Kuºape sussante ma½sampi sussi, lohitampi pacchijji. So nikkhamanadv±ra½ alabhanto bhayappatto hutv± sandh±vanto ito cito ca paharitv± nikkhamanadv±ra½ pariyesam±no vicarati. Eva½ tasmi½ ukkhaliya½ piµµhapiº¹i viya antokucchiya½ paccam±ne katip±haccayena mah±megho p±vassi. Atha na½ kuºapa½ temetv± uµµh±ya pakatisaºµh±nena aµµh±si. Vaccamaggo vivaµo hutv± t±rak± viya paññ±yi. Siªg±lo ta½ chidda½ disv± “id±ni me j²vita½ laddhan”ti y±va hatthis²s± paµikkamitv± vegena pakkhanditv± vaccamagga½ s²sena paharitv± nikkhami. Tassa sañchannasar²ratt± sabbalom±ni vaccamagge all²yi½su. So t±lakkhandhasadisena nillomena sar²rena ubbiggacitto muhutta½ dh±vitv± nivattitv± nisinno sar²ra½ oloketv± “ida½ dukkha½ mayha½ na aññena kata½, lobhahetu pana lobhak±raº± lobha½ niss±ya may± eta½ kata½, ito d±ni paµµh±ya na lobhavasiko bhaviss±mi, puna hatthisar²ra½ n±ma na pavisiss±m²”ti sa½viggahadayo hutv± ima½ g±tham±ha–
148. “N±ha½ puna½ na ca puna½, na c±pi apunappuna½;
hatthibondi½ pavekkh±mi, tath± hi bhayatajjito”ti.
Tattha na c±pi apunappunanti a-k±ro nip±tamatto. Aya½ panetiss± sakal±yapi g±th±ya attho– ahañhi ito puna, tato ca pun±ti vuttav±rato puna tatopi ca punappuna½ v±raºasar²rasaªkh±ta½ hatthibondi½ na pavekkh±mi. Ki½k±raº±? Tath± hi bhayatajjito, tath± hi aha½ imasmiññeva pavesane bhayatajjito maraºabhayena sant±sa½ sa½vega½ ±p±ditoti. Evañca pana vatv± tatova pal±yitv± puna ta½ v± añña½ v± hatthisar²ra½ nivattitv±pi na olokesi. Tato paµµh±ya na lobhavasiko ahosi. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “bhikkhave, anto uppannakilesassa n±ma va¹¹hitu½ adatv± tattha tattheva na½ niggaºhitu½ vaµµat²”ti vatv± sacc±ni pak±setv± j±taka½ samodh±nesi. Saccapariyos±ne pañcasat±pi te bhikkh³ arahatte patiµµhahi½su, avasesesu keci sot±pann±, keci sakad±g±mino, keci an±g±mino ahesu½. Tad± siªg±lo ahameva ahosinti.
Siªg±laj±takavaººan± aµµham±.