2. Avid³renid±nakath±
Tusitapure vasanteyeva pana bodhisatte buddhakol±hala½ n±ma udap±di. Lokasmiñhi t²ºi kol±hal±ni uppajjanti– kappakol±hala½, buddhakol±hala½, cakkavattikol±halanti. Tattha “vassasatasahassassa accayena kappuµµh±na½ bhavissat²”ti lokaby³h± n±ma k±m±vacaradev± muttasir± vikiººakes± rudamukh± ass³ni hatthehi puñcham±n± rattavatthanivatth± ativiya vir³pavesadh±rino hutv± manussapathe vicarant± eva½ ±rocenti “m±ris± ito vassasatasahassassa accayena kappuµµh±na½ bhavissati, aya½ loko vinassissati, mah±samuddopi sussissati ayañca mah±pathav² sineru ca pabbatar±j± u¹¹ayhissanti vinassissanti, y±va brahmalok± lokavin±so bhavissati, metta½ m±ris± bh±vetha, karuºa½, mudita½, upekkha½ m±ris± bh±vetha, m±tara½ upaµµhahatha, pitara½ upaµµhahatha, kule jeµµh±pac±yino hoth±”ti. Ida½ kappakol±hala½ n±ma. Vassasahassassa accayena pana sabbaññubuddho loke uppajjissat²ti lokap±ladevat± “ito m±ris± vassasahassassa accayena buddho loke uppajjissat²”ti ugghosent± ±hiº¹anti. Ida½ buddhakol±hala½ n±ma. Vassasatassa accayena cakkavatt² r±j± uppajjissat²ti devat± “ito m±ris± vassasatassa accayena cakkavatt² r±j± loke uppajjissat²”ti ugghosentiyo ±hiº¹anti. Ida½ cakkavattikol±hala½ n±ma. Im±ni t²ºi kol±hal±ni mahant±ni honti. Tesu buddhakol±halasadda½ sutv± sakaladasasahassacakkav±¼adevat± ekato sannipatitv± “asuko n±ma satto buddho bhavissat²”ti ñatv± ta½ upasaªkamitv± ±y±canti. ¾y±cam±n± ca pubbanimittesu uppannesu ±y±canti. Tad± pana sabb±pi devat± ekekacakkav±¼e catumah±r±jasakkasuy±masantusitasunimmitavasavattimah±brahmehi saddhi½ ekacakkav±¼e sannipatitv± tusitabhavane bodhisattassa santika½ gantv± “m±ris± tumhehi dasa p±ramiyo p³rentehi na sakkasampatti½, na m±rasampatti½, na brahmasampatti½, na cakkavattisampatti½ patthentehi p³rit±, lokanittharaºatth±ya pana sabbaññuta½ patthentehi p³rit±, so vo id±ni k±lo m±ris± buddhatt±ya samayo, m±ris± buddhatt±ya samayo”ti y±ci½su. Atha mah±satto devat±na½ paµiñña½ adatv±va k±lad²padesakulajanetti-±yuparicchedavasena pañcamah±vilokana½ n±ma vilokesi. Tattha “k±lo nu kho, ak±lo nu kho”ti paµhama½ k±la½ vilokesi. Tattha vassasatasahassato uddha½ va¹¹hita-±yuk±lo k±lo n±ma na hoti. Kasm±? Tad± hi satt±na½ j±tijar±maraº±ni na paññ±yanti. Buddh±nañca dhammadesan± tilakkhaºamutt± n±ma natthi. Tesa½ “anicca½, dukkha½, anatt±”ti kathent±na½ “ki½ n±meta½ kathent²”ti neva sotabba½ na saddh±tabba½ maññanti, tato abhisamayo na hoti, tasmi½ asati aniyy±nika½ s±sana½ hoti. Tasm± so ak±lo. Vassasatato ³na-±yuk±lopi k±lo na hoti. Kasm±? Tad± satt± ussannakiles± honti, ussannakiles±nañca dinno ov±do ov±daµµh±ne na tiµµhati, udake daº¹ar±ji viya khippa½ vigacchati Tasm± sopi ak±lo. Vassasatasahassato pana paµµh±ya heµµh±, vassasatato paµµh±ya uddha½ ±yuk±lo k±lo n±ma. Tad± ca vassasatak±lo. Atha mah±satto “nibbattitabbak±lo”ti k±la½ passi. Tato d²pa½ vilokento sapariv±re catt±ro d²pe oloketv± “t²su d²pesu buddh± na nibbattanti, jambud²peyeva nibbattant²”ti d²pa½ passi. Tato “jambud²po n±ma mah± dasayojanasahassaparim±ºo, katarasmi½ nu kho padese buddh± nibbattant²”ti ok±sa½ vilokento majjhimadesa½ passi. Majjhimadeso n±ma– “puratthim±ya dis±ya gajaªgala½ n±ma nigamo, tassa aparena mah±s±lo, tato para½ paccantim± janapad±, orato majjhe. Pubbadakkhiº±ya dis±ya sallavat² n±ma nad², tato para½ paccantim± janapad±, orato majjhe. Dakkhiº±ya dis±ya setakaººika½ n±ma nigamo, tato para½ paccantim± janapad±, orato majjhe. Pacchim±ya dis±ya th³ºa½ n±ma br±hmaºag±mo, tato para½ paccantim± janapad±, orato majjhe. Uttar±ya dis±ya us²raddhajo n±ma pabbato, tato para½ paccantim± janapad±, orato majjhe”ti eva½ vinaye (mah±va. 259) vutto padeso. So ±y±mato t²ºi yojanasat±ni, vitth±rato a¹¹hateyy±ni, parikkhepato nava yojanasat±n²ti etasmi½ padese buddh±, paccekabuddh±, aggas±vak±, as²ti mah±s±vak±, cakkavattir±j± aññe ca mahesakkh± khattiyabr±hmaºagahapatimah±s±l± uppajjanti. Idañcettha kapilavatthu n±ma nagara½, tattha may± nibbattitabbanti niµµha½ agam±si. Tato kula½ vilokento “buddh± n±ma vessakule v± suddakule v± na nibbattanti, lokasammate pana khattiyakule v± br±hmaºakulev±ti dv²suyeva kulesu nibbattanti. Id±ni ca khattiyakula½ lokasammata½ tattha nibbattiss±mi. Suddhodano n±ma r±j± me pit± bhavissat²”ti kula½ passi. Tato m±tara½ vilokento “buddham±t± n±ma lol± sur±dhutt± na hoti, kappasatasahassa½ pana p³ritap±ram² j±tito paµµh±ya akhaº¹apañcas²l±yeva hoti. Ayañca mah±m±y± n±ma dev² edis², aya½ me m±t± bhavissati, kittaka½ panass± ±y³ti dasanna½ m±s±na½ upari satta divas±n²”ti passi. Iti ima½ pañcamah±vilokana½ viloketv± “k±lo me m±ris± buddhabh±v±y±”ti devat±na½ saªgaha½ karonto paµiñña½ datv± “gacchatha, tumhe”ti t± devat± uyyojetv± tusitadevat±hi parivuto tusitapure nandanavana½ p±visi. Sabbadevalokesu hi nandanavana½ atthiyeva. Tattha na½ devat± “ito cuto sugati½ gaccha, ito cuto sugati½ gacch±”ti pubbe katakusalakammok±sa½ s±rayam±n± vicaranti. So eva½ devat±hi kusala½ s±rayam±n±hi parivuto tattha vicaranto cavitv± mah±m±y±ya deviy± kucchismi½ paµisandhi½ gaºhi. Tassa ±vibh±vattha½ ayamanupubbikath±– tad± kira kapilavatthunagare ±s±¼hinakkhatta½ saªghuµµha½ ahosi, mah±jano nakkhatta½ k²¼ati. Mah±m±y±pi dev² pure puººam±ya sattamadivasato paµµh±ya vigatasur±p±na½ m±l±gandhavibh³tisampanna½ nakkhattak²¼a½ anubhavam±n± sattame divase p±tova uµµh±ya gandhodakena nh±yitv± catt±ri satasahass±ni vissajjetv± mah±d±na½ datv± sabb±laªk±ravibh³sit± varabhojana½ bhuñjitv± uposathaªg±ni adhiµµh±ya alaªkatapaµiyatta½ sirigabbha½ pavisitv± sirisayane nipann± nidda½ okkamam±n± ima½ supina½ addasa– ‘catt±ro kira na½ mah±r±j±no sayaneneva saddhi½ ukkhipitv± himavanta½ netv± saµµhiyojanike manosil±tale sattayojanikassa mah±s±larukkhassa heµµh± µhapetv± ekamanta½ aµµha½su. Atha nesa½ deviyo ±gantv± devi½ anotattadaha½ netv± manussamalaharaºattha½ nh±petv± dibbavattha½ niv±s±petv± gandhehi vilimp±petv± dibbapupph±ni pi¼andh±petv± tato avid³re eko rajatapabbato atthi, tassa anto kanakavim±na½ atthi tattha p±c²nas²saka½ dibbasayana½ paññ±petv± nipajj±pesu½. Atha bodhisatto setavarav±raºo hutv± tato avid³re eko suvaººapabbato atthi, tattha vicaritv± tato oruyha rajatapabbata½ abhiruhitv± uttaradisato ±gamma rajatad±mavaºº±ya soº¹±ya setapaduma½ gahetv± koñcan±da½ naditv± kanakavim±na½ pavisitv± m±tusayana½ tikkhattu½ padakkhiºa½ katv± dakkhiºapassa½ ph±letv± kucchi½ paviµµhasadiso ahos²’ti. Eva½ uttar±s±¼hanakkhattena paµisandhi½ gaºhi. Punadivase pabuddh± dev² ta½ supina½ rañño ±rocesi. R±j± catusaµµhimatte br±hmaºap±mokkhe pakkos±petv± gomayaharit³palitt±ya l±j±d²hi katamaªgalasakk±r±ya bh³miy± mah±rah±ni ±san±ni paññ±petv± tattha nisinn±na½ br±hmaº±na½ sappimadhusakkhar±bhisaªkhatassa varap±y±sassa suvaººarajatap±tiyo p³retv± suvaººarajatap±t²hiyeva paµikujjitv± ad±si, aññehi ca ahatavatthakapilag±vid±n±d²hi te santappesi. Atha nesa½ sabbak±mehi santappit±na½ supina½ ±roc±petv± “ki½ bhavissat²”ti pucchi. Br±hmaº± ±ha½su “m± cintayi, mah±r±ja, deviy± te kucchimhi gabbho patiµµhito, so ca kho purisagabbho, na itthigabbho, putto te bhavissati. So sace ag±ra½ ajjh±vasissati, r±j± bhavissati cakkavatt²; sace ag±r± nikkhamma pabbajissati, buddho bhavissati loke vivaµµacchado”ti. Bodhisattassa pana m±tukucchimhi paµisandhiggahaºakkhaºe ekappah±reneva sakaladasasahass² lokadh±tu saªkampi sampakampi sampavedhi. B±tti½sapubbanimitt±ni p±turahesu½– dasasu cakkav±¼asahassesu appam±ºo obh±so phari. Tassa ta½ siri½ daµµhuk±m± viya andh± cakkh³ni paµilabhi½su, badhir± sadda½ suºi½su, m³g± sam±lapi½su, khujj± ujugatt± ahesu½, paªgul± padas± gamana½ paµilabhi½su, bandhanagat± sabbasatt± andubandhan±d²hi mucci½su, sabbanarakesu aggi nibb±yi, pettivisaye khuppip±s± v³pasami, tiracch±n±na½ bhaya½ n±hosi, sabbasatt±na½ rogo v³pasami, sabbasatt± piya½vad± ahesu½, madhuren±k±rena ass± hasi½su, v±raº± gajji½su, sabbat³riy±ni sakasakaninn±da½ muñci½su, aghaµµit±niyeva manuss±na½ hatth³pag±d²ni ±bharaº±ni viravi½su, sabbadis± vippasann± ahesu½ satt±na½ sukha½ upp±dayam±no mudus²talav±to v±yi, ak±lamegho vassi, pathavitopi udaka½ ubbhijjitv± vissandi, pakkhino ±k±sagamana½ vijahi½su, nadiyo asandam±n± aµµha½su, mah±samudde madhura½ udaka½ ahosi, sabbatthakameva pañcavaººehi padumehi sañchannatalo ahosi, thalajajalaj±d²ni sabbapupph±ni pupphi½su, rukkh±na½ khandhesu khandhapadum±ni, s±kh±su s±kh±padum±ni, lat±su lat±padum±ni pupphi½su, thale sil±tal±ni bhinditv± upar³pari satta satta hutv± daº¹apadum±ni n±ma nikkhami½su, ±k±se olambakapadum±ni n±ma nibbatti½su, samantato pupphavass± vassi½su, ±k±se dibbat³riy±ni vajji½su, sakaladasasahassilokadh±tu vaµµetv± vissaµµham±l±gu¼o viya, upp²¼etv± baddham±l±kal±po viya, alaªkatapaµiyatta½ m±l±sana½ viya ca ekam±l±m±lin² vipphurantav±¼ab²jan² pupphadh³magandhapariv±sit± paramasobhaggappatt± ahosi. Eva½ gahitapaµisandhikassa bodhisattassa paµisandhito paµµh±ya bodhisattassa ceva bodhisattam±tuy± ca upaddavaniv±raºattha½ khaggahatth± catt±ro devaputt± ±rakkha½ gaºhi½su. Bodhisattam±tu pana purisesu r±gacitta½ nuppajji, l±bhaggayasaggappatt± ca ahosi sukhin² akilantak±y±. Bodhisattañca antokucchigata½ vippasanne maºiratane ±vutapaº¹usutta½ viya passati. Yasm± ca bodhisattena vasitakucchi n±ma cetiyagabbhasadis± hoti, na sakk± aññena sattena ±vasitu½ v± paribhuñjitu½ v±, tasm± bodhisattam±t± satt±haj±te bodhisatte k±la½ katv± tusitapure nibbattati. Yath± ca aññ± itthiyo dasa m±se apatv±pi atikkamitv±pi nisinn±pi nipann±pi vij±yanti, na eva½ bodhisattam±t±. S± pana bodhisatta½ dasa m±se kucchin± pariharitv± µhit±va vij±yati. Aya½ bodhisattam±tudhammat±. Mah±m±y±pi dev² pattena tela½ viya dasa m±se kucchin± bodhisatta½ pariharitv± paripuººagabbh± ñ±tighara½ gantuk±m± suddhodanamah±r±jassa ±rocesi– “icch±maha½, deva, kulasantaka½ devadahanagara½ gantun”ti. R±j± “s±dh³”ti sampaµicchitv± kapilavatthuto y±va devadahanagar± magga½ sama½ k±retv± kadalipuººaghaµadhajapaµ±k±d²hi alaªk±r±petv± devi suvaººasivik±ya nis²d±petv± amaccasahassena ukkhip±petv± mahantena pariv±rena pesesi. Dvinna½ pana nagar±na½ antare ubhayanagarav±s²nampi lumbin²vana½ n±ma maªgalas±lavana½ atthi, tasmi½ samaye m³lato paµµh±ya y±va aggas±kh± sabba½ ekap±liphulla½ ahosi, s±khantarehi ceva pupphantarehi ca pañcavaºº± bhamaragaº± n±nappak±r± ca sakuºasaªgh± madhurassarena vik³jant± vicaranti. Sakala½ lumbin²vana½ cittalat±vanasadisa½, mah±nubh±vassa rañño susajjita½ ±p±namaº¹ala½ viya ahosi. Deviy± ta½ disv± s±lavanak²¼a½ k²¼ituk±mat±citta½ udap±di. Amacc± devi½ gahetv± s±lavana½ pavisi½su. S± maªgalas±lam³la½ gantv± s±las±kha½ gaºhituk±m± ahosi, s±las±kh± suseditavettagga½ viya onamitv± deviy± hatthapatha½ upagañchi. S± hattha½ pas±retv± s±kha½ aggahesi. T±vadeva cass± kammajav±t± cali½su. Athass± s±ºi½ parikkhipitv± mah±jano paµikkami. S±las±kha½ gahetv± tiµµham±n±ya evass± gabbhavuµµh±na½ ahosi. Taªkhaºa½yeva catt±ro visuddhacitt± mah±brahm±no suvaººaj±la½ ±d±ya sampatt± tena suvaººaj±lena bodhisatta½ sampaµicchitv± m±tu purato µhapetv± “attaman±, devi, hohi, mahesakkho te putto uppanno”ti ±ha½su.