[97] 7. N±masiddhij±takavaººan±
J²vakañca mata½ disv±ti ida½ satth± jetavane viharanto eka½ n±masiddhika½ bhikkhu½ ±rabbha kathesi. Eko kira kulaputto n±mena p±pako n±ma. So s±sane ura½ datv± pabbajito bhikkh³hi “eh±vuso, p±paka, tiµµh±vuso, p±pak±”ti vuccam±no cintesi “loke p±paka½ n±ma l±maka½ k±¼akaººibh³ta½ vuccati, añña½ maªgalapaµisa½yutta½ n±ma½ ±har±pess±m²”ti. So ±cariyupajjh±ye upasaªkamitv± “bhante, mayha½ n±ma½ avamaªgala½, añña½ me n±ma½ karoth±”ti ±ha. Atha na½ te evam±ha½su– “±vuso, n±ma½ n±ma paººattimatta½, n±mena k±ci atthasiddhi n±ma natthi, attano n±meneva santuµµho hoh²”ti. So punappuna½ y±ciyeva. Tass±ya½ n±masiddhikabh±vo bhikkhusaªghe p±kaµo j±to. Athekadivasa½ dhammasabh±ya½ sannisinn± bhikkh³ katha½ samuµµh±pesu½ “±vuso, asuko kira bhikkhu n±masiddhiko maªgala½ n±ma½ ±har±pet²”ti. Atha satth± dhammasabha½ ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, so id±neva, pubbepi n±masiddhikoyev±”ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te takkasil±ya½ bodhisatto dis±p±mokkho ±cariyo hutv± pañca m±ºavakasat±ni mante v±cesi. Tasseko m±ºavo p±pako n±ma n±mena. So “ehi, p±paka, y±hi, p±pak±”ti vuccam±no cintesi “mayha½ n±ma½ avamaªgala½, añña½ n±ma½ ±har±pess±m²”ti. So ±cariya½ upasaªkamitv± “±cariya, mayha½ n±ma½ avamaªgala½, añña½ me n±ma½ karoth±”ti ±ha. Atha na½ ±cariyo avoca “gaccha, t±ta, janapadac±rika½ caritv± attano abhirucita½ eka½ maªgalan±ma½ gahetv± ehi, ±gatassa te n±ma½ parivattetv± añña½ n±ma½ kariss±m²”ti. So “s±dh³”ti p±theyya½ gahetv± nikkhanto g±mena g±ma½ caranto eka½ nagara½ p±puºi. Tattha ceko puriso k±lakato j²vako n±ma n±mena. So ta½ ñ±tijanena ±¼±hana½ n²yam±na½ disv± “ki½ n±mako esa puriso”ti pucchi. “J²vako n±meso”ti. “J²vakopi marat²”ti? “J²vakopi marati, aj²vakopi marati, n±ma½ n±ma paººattimatta½, tva½ b±lo maññe”ti. So ta½ katha½ sutv± n±me majjhatto hutv± antonagara½ p±visi. Atheka½ d±si½ bhati½ adadam±na½ s±mik± dv±re nis²d±petv± rajjuy± paharanti, tass± ca “dhanap±l²”ti n±ma½ hoti. So antarav²thiy± gacchanto ta½ pothiyam±na½ disv± “kasm± ima½ potheth±”ti pucchi. “Bhati½ d±tu½ na sakkot²”ti. “Ki½ panass± n±man”ti? “Dhanap±l² n±m±”ti. N±mena dhanap±l² sam±n±pi bhatimatta½ d±tu½ na sakkot²ti dhanap±liyopi adhanap±liyopi duggat± honti, n±ma½ n±ma paººattimatta½, tva½ b±lo maññeti. So n±me majjhattataro hutv± nagar± nikkhamma magga½ paµipanno antar±magge maggam³¼hapurisa½ disv± “ambho ki½ karonto vicaras²”ti pucchi. “Maggam³¼homhi, s±m²”ti. “Ki½ pana te n±man”ti? “Panthako n±m±”ti. “Panthakopi maggam³¼ho hot²”ti? “Panthakopi apanthakopi maggam³¼ho hoti, n±ma½ n±ma paººattimatta½ tva½ pana b±lo maññeti”. So n±me atimajjhatto hutv± bodhisattassa santika½ gantv± “ki½, t±ta, n±ma½ rocetv± ±gatos²”ti vutte “±cariya, j²vak±pi n±ma maranti aj²vak±pi, dhanap±liyopi duggat± honti adhanap±liyopi, panthak±pi maggam³¼h± honti apanthak±pi, n±ma½ n±ma paººattimatta½, n±mena siddhi natthi, kammeneva siddhi. Ala½ mayha½ aññena n±mena, tadeva me n±ma½ hot³”ti ±ha. Bodhisatto tena diµµhañca katañca sa½sandetv± ima½ g±tham±ha–
97. “J²vakañca mata½ disv±, dhanap±liñca duggata½;
panthakañca vane m³¼ha½, p±pako punar±gato”ti.
Tattha punar±gatoti im±ni t²ºi k±raº±ni disv± puna ±gato, ra-k±ro sandhivasena vutto. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “na, bhikkhave, id±neva, pubbepesa n±masiddhikoyev±”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± n±masiddhiko id±nipi n±masiddhikoyeva, ±cariyaparis± buddhaparis±, ±cariyo pana ahameva ahosin”ti.
N±masiddhij±takavaººan± sattam±.