[96] 6. Telapattaj±takavaººan±

Samatittika½ anavasesakanti ida½ satth± sumbharaµµhe sedaka½ n±ma nigama½ upaniss±ya aññatarasmi½ vanasaº¹e viharanto janapadakaly±ºisutta½ ±rabbha kathesi. Tatra hi bhagav±–
“Seyyath±pi, bhikkhave, ‘janapadakaly±º² janapadakaly±º²’ti kho, bhikkhave, mah±janak±yo sannipateyya, s± kho panassa janapadakaly±º² paramap±s±vin² nacce, paramap±s±vin² g²te. ‘Janapadakaly±º² naccati g±yat²’ti kho, bhikkhave, bhiyyosomatt±ya mah±janak±yo sannipateyya. Atha puriso ±gaccheyya j²vituk±mo amarituk±mo sukhak±mo dukkhapaµik³lo. Tamena½ eva½ vadeyya “aya½ te, ambho purisa, samatittiko telapatto antarena ca mah±janak±yassa antarena ca janapadakaly±ºiy± pariharitabbo, puriso ca ta½ ukkhitt±siko piµµhito piµµhito anubandhissati ‘yattheva na½ thokampi cha¹¹essasi, tattheva te s²sa½ p±tess±m²”’ti. “Ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, api nu so puriso amu½ telapatta½ amanasikaritv± bahiddh± pam±da½ ±hareyy±”ti? “No heta½, bhante”. Upam± kho my±ya½, bhikkhave, kat± atthassa viññ±pan±ya. Ayamevettha attho– ‘samatittiko telapatto’ti kho, bhikkhave, k±yagat±yeta½ satiy± adhivacana½. Tasm±tiha bhikkhave, eva½ sikkhitabba½ ‘k±yagat± no sati bh±vit± bhavissati susam±raddh±’ti evañhi vo, bhikkhave, sikkhitabban”ti (sa½. ni. 5.386)–

Ida½ janapadakaly±ºisutta½ s±ttha½ sabyañjana½ kathesi.

Tatr±ya½ saªkhepattho– janapadakaly±º²ti janapadamhi kaly±º² uttam± chasar²radosarahit± pañcakaly±ºasamann±gat±. S± hi yasm± n±tid²gh±, n±tirass±, n±tikis±, n±tith³l±, n±tik±¼±, n±ccod±t±, atikkant± m±nusakavaººa½, apatt± dibbavaººa½, tasm± chasar²radosarahit±. Chavikaly±ºa½, ma½sakaly±ºa½, nh±rukaly±ºa½, aµµhikaly±ºa½, vayokaly±ºanti imehi pana pañcahi kaly±ºehi samann±gatatt± pañcakaly±ºasamann±gat± n±ma. Tass± hi ±gantukobh±sakicca½ n±ma natthi, attano sar²robh±seneva dv±dasahatthe µh±ne ±loka½ karoti, piyaªgus±m± v± hoti suvaººas±m± v±. Ayamass± chavikaly±ºat±. Catt±ro panass± hatthap±d± mukhapariyos±nañca l±kh±rasaparikammakata½ viya rattapav±¼arattakambalasadisa½ hoti. Ayamass± ma½sakaly±ºat±. V²sati nakhapatt±ni ma½sato amuttaµµh±ne l±kh±rasap³rit±ni viya, muttaµµh±ne kh²radh±r±sadis±ni. Ayamass± nh±rukaly±ºat±. Dvatti½sa dant± suphusit± sudhotavajirapanti viya kh±yanti. Ayamass± aµµhikaly±ºat±. V²sativassasatik±pi pana sam±n± so¼asavassuddesik± viya hoti nibbalipalit±. Ayamass± vayokaly±ºat±.
Paramap±s±vin²ti ettha pana pasavana½ pasavo, pavatt²ti attho. Pasavo eva p±s±vo, paramo p±s±vo paramap±s±vo, so ass± atth²ti paramap±s±vin². Nacce ca g²te ca uttamappavatti seµµhakiriy±. Uttamameva nacca½ naccati, g²tañca g±yat²ti vutta½ hoti.
Atha puriso ±gaccheyy±ti na attano ruciy± ±gaccheyya, aya½ panettha adhipp±yo– atheva½ mah±janamajjhe janapadakaly±ºiy± naccam±n±ya “s±dhu s±dh³”ti s±dhuk±resu aªguliphoµanesu celukkhepesu ca pavattam±nesu ta½ pavatti½ sutv± r±j± bandhan±g±rato eka½ corapurisa½ pakkos±petv± niga¼±ni chinditv± samatittika½ suparipuººa½ telapatta½ tassa hatthe datv± ubhohi hatthehi da¼ha½ g±h±petv± eka½ asihattha½ purisa½ ±º±pesi “eta½ gahetv± janapadakaly±ºiy± samajjaµµh±na½ gaccha. Yattheva cesa pam±da½ ±gamma ekampi telabindu½ cha¹¹eti, tatthevassa s²sa½ chind±”ti. So puriso asi½ ukkhipitv± ta½ tajjento tattha nesi. So maraºabhayatajjito j²vituk±mat±ya pam±davasena ta½ amanasikaritv± sakimpi akkh²ni umm²letv± ta½ janapadakaly±ºi½ na olokesi. Eva½ bh³tapubbameveta½ vatthu, sutte pana parikappavaseneta½ vuttanti veditabba½.
Upam± kho my±yanti ettha pana telapattassa t±va k±yagat±satiy± opammasa½sandana½ katameva. Ettha pana r±j± viya kamma½ daµµhabba½, asi viya kiles±, ukkhitt±sikapuriso viya m±ro, telapattahattho puriso viya k±yagat±satibh±vako vipassakayog±vacaro. Iti bhagav± “k±yagat±sati½ bh±vetuk±mena bhikkhun± telapattahatthena tena purisena viya sati½ avissajjetv± appamattena k±yagat±sati bh±vetabb±”ti ima½ sutta½ ±haritv± dassesi.
Bhikkh³ ima½ suttañca atthañca sutv± evam±ha½su– “dukkara½, bhante, tena purisena kata½ tath±r³pi½ janapadakaly±ºi½ anoloketv± telapatta½ ±d±ya gacchanten±”ti. Satth± “na, bhikkhave, tena dukkara½ kata½, sukarameveta½. Kasm±? Ukkhitt±sikena purisena santajjetv± n²yam±nat±ya. Ya½ pana pubbe paº¹it± appam±dena sati½ avissajjetv± abhisaªkhata½ dibbar³pampi indriy±ni bhinditv± anoloketv±va gantv± rajja½ p±puºi½su, eta½ dukkaran”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto tassa rañño puttasatassa sabbakaniµµho hutv± nibbatti, so anupubbena viññuta½ p±puºi. Tad± ca rañño gehe paccekabuddh± bhuñjanti, bodhisatto tesa½ veyy±vacca½ karoti. So ekadivasa½ cintesi “mama bah³ bh±taro, lacch±mi nu kho aha½ imasmi½ nagare kulasantaka½ rajja½, ud±hu no”ti? Athassa etadahosi “paccekabuddhe pucchitv± j±niss±m²”ti. So dutiyadivase paccekabuddhesu ±gatesu dhamakaraºa½ ±d±ya p±n²ya½ pariss±vetv± p±de dhovitv± telena makkhetv± tesa½ antarakhajjaka½ kh±ditv± nisinnak±le vanditv± ekamanta½ nisinno tamattha½ pucchi. Atha na½ te avocu½– kum±ra, na tva½ imasmi½ nagare rajja½ labhissasi, ito pana v²sayojanasatamatthake gandh±raraµµhe takkasil±nagara½ n±ma atthi, tattha gantu½ sakkonto ito sattame divase rajja½ lacchasi. Antar±magge pana mah±vattani-aµaviya½ paripantho atthi, ta½ aµavi½ pariharitv± gacchantassa yojanasatiko maggo hoti, ujuka½ gacchantassa paññ±sa yojan±ni honti. So hi amanussakant±ro n±ma. Tattha yakkhiniyo antar±magge g±me ca s±l±yo ca m±petv± upari suvaººat±rakavicittavit±na½ mah±rahaseyya½ paññ±petv± n±n±vir±gapaµas±ºiyo parikkhipitv± dibb±laªk±rehi attabh±va½ maº¹etv± s±l±su nis²ditv± ±gacchante purise madhur±hi v±c±hi saªgaºhitv± “kilantar³p± viya paññ±yatha, idh±gantv± nis²ditv± p±n²ya½ pivitv± gacchath±”ti pakkositv± ±gat±gat±na½ ±san±ni datv± attano r³pal²l±vil±sehi palobhetv± kilesavasike katv± attan± saddhi½ ajjh±c±re kate tattheva ne lohitena paggharantena kh±ditv± j²vitakkhaya½ p±penti. R³pagocara½ satta½ r³peneva gaºhanti, saddagocara½ madhurena g²tav±ditasaddena, gandhagocara½ dibbagandhehi, rasagocara½ dibbena n±naggarasabhojanena, phoµµhabbagocara½ ubhatolohitak³padh±nehi dibbasayanehi gaºhanti. Sace indriy±ni bhinditv± t± anoloketv± sati½ paccupaµµh±petv± gamissasi, sattame divase tattha rajja½ lacchas²ti.
Bodhisatto “hotu, bhante, tumh±ka½ ov±da½ gahetv± ki½ t± olokess±m²”ti paccekabuddhehi paritta½ k±r±petv± parittav±lukañceva parittasuttañca ±d±ya paccekabuddhe ca m±t±pitaro ca vanditv± nivesana½ gantv± attano purise ±ha– “aha½ takkasil±ya½ rajja½ gahetu½ gacch±mi, tumhe idheva tiµµhath±”ti. Atha na½ pañca jan± ±ha½su “mayampi anugacch±m±”ti. “Na sakk± tumhehi anugantu½, antar±magge kira yakkhiniyo r³p±digocare manusse evañcevañca r³p±d²hi palobhetv± gaºhanti, mah± paripantho, aha½ pana att±na½ takketv± gacch±m²”ti. “Ki½ pana, deva, maya½ tumhehi saddhi½ gacchant± attano piy±ni r³p±d²ni olokess±ma, mayampi tatheva gamiss±m±”ti. Bodhisatto “tena hi appamatt± hoth±”ti te pañca jane ±d±ya magga½ paµipajji.
Yakkhiniyo g±m±d²ni m±petv± nis²di½su. Tesu r³pagocaro puriso t± yakkhiniyo oloketv± r³p±rammaºe paµibaddhacitto thoka½ oh²yi. Bodhisatto “ki½ bho, thoka½ oh²yas²”ti ±ha. “Deva, p±d± me rujjanti, thoka½ s±l±ya½ nis²ditv± ±gacch±m²”ti. “Ambho, et± yakkhiniyo, m± kho patthes²”ti. “Ya½ hoti, ta½ hotu, na sakkomi, dev±”ti. “Tena hi paññ±yissas²”ti itare catt±ro ±d±ya agam±si. Sopi r³pagocarako t±sa½ santika½ agam±si. T± attan± saddhi½ ajjh±c±re kate ta½ tattheva j²vitakkhaya½ p±petv± purato gantv± añña½ s±la½ m±petv± n±n±t³riy±ni gahetv± g±yam±n± nis²di½su, tattha saddagocarako oh²yi. Purimanayeneva tampi kh±ditv± purato gantv± n±nappak±re gandhakaraº¹ake p³retv± ±paºa½ pas±retv± nis²di½su, tattha gandhagocarako oh²yi. Tampi kh±ditv± purato gantv± n±naggaras±na½ dibbabhojan±na½ bh±jan±ni p³retv± odanik±paºa½ pas±retv± nis²di½su, tattha rasagocarako oh²yi. Tampi kh±ditv± purato gantv± dibbasayan±ni paññ±petv± nis²di½su, tattha phoµµhabbagocarako oh²yi. Tampi kh±di½su, bodhisatto ekakova ahosi.
Athek± yakkhin² “atikharamanto vat±ya½, aha½ ta½ kh±ditv±va nivattiss±m²”ti bodhisattassa pacchato pacchato agam±si. Aµaviy± parabh±ge vanakammik±dayo yakkhini½ disv± “aya½ te purato gacchanto puriso ki½ hot²”ti pucchi½su. “Kom±ras±miko me, ayy±”ti. “Ambho, aya½ eva½ sukum±l± pupphad±masadis± suvaººavaºº± kum±rik± attano kula½ cha¹¹etv± bhavanta½ takketv± nikkhant±, kasm± eta½ akilametv± ±d±ya na gacchas²”ti? “Nes±, ayy±, mayha½ paj±pati, yakkhin² es±, et±ya me pañca manuss± kh±dit±”ti. “Ayy±, puris± n±ma kuddhak±le attano paj±patiyo yakkhiniyopi karonti petiniyop²”ti. S± gaccham±n± gabbhinivaººa½ dassetv± puna saki½ vij±tavaººa½ katv± putta½ aªkena ±d±ya bodhisatta½ anubandhi, diµµhadiµµh± purimanayeneva pucchanti. Bodhisattopi tatheva vatv± gacchanto takkasila½ p±puºi. S± putta½ antaradh±petv± ekik±va anubandhi. Bodhisatto nagaradv±ra½ gantv± ekiss± s±l±ya nis²di. S± bodhisattassa tejena pavisitu½ asakkont² dibbar³pa½ m±petv± s±l±dv±re aµµh±si.
Tasmi½ samaye takkasilar±j± uyy±na½ gacchanto ta½ disv± paµibaddhacitto hutv± “gaccha, imiss± sass±mika-ass±mikabh±va½ j±n±h²”ti manussa½ pesesi. So ta½ upasaªkamitv± “sass±mik±s²”ti pucchi. “¾ma, ayya, aya½ me s±l±ya nisinno s±miko”ti. Bodhisatto “nes± mayha½ paj±pati, yakkhin² es±, et±ya me pañca manuss± kh±dit±”ti ±ha. S±pi “puris± n±ma ayy± kuddhak±le ya½ icchanti, ta½ vadant²”ti ±ha. So ubhinnampi vacana½ rañño ±rocesi. R±j± “ass±mikabhaº¹a½ n±ma r±jasantaka½ hot²”ti yakkhini½ pakkos±petv± ekahatthipiµµhe nis²d±petv± nagara½ padakkhiºa½ katv± p±s±da½ abhiruyha ta½ aggamahesiµµh±ne µhapesi.
So nh±tavilitto s±yam±sa½ bhuñjitv± sir²sayana½ abhiruhi. S±pi yakkhin² attano upakappanaka½ ±h±ra½ ±haritv± alaªkatapaµiyatt± sirisayane raññ± saddhi½ nipajjitv± rañño rativasena sukha½ samappitassa nipannak±le ekena passena parivattitv± parodi. Atha na½ r±j± “ki½, bhadde, rodas²”ti pucchi. “Deva, aha½ tumhehi magge disv± ±n²t±, tumh±kañca gehe bah³ itthiyo, aha½ sapatt²na½ antare vasam±n± kath±ya uppann±ya ‘ko tuyha½ m±tara½ v± pitara½ v± gotta½ v± j±ti½ v± j±n±ti, tva½ antar±magge disv± ±n²t± n±m±’ti s²se gahetv± nipp²¼iyam±n± viya maªku bhaviss±mi. Sace tumhe sakalarajje issariyañca ±ºañca mayha½ dadeyy±tha, koci mayha½ citta½ kopetv± kathetu½ na sakkhissat²”ti “Bhadde, mayha½ sakalaraµµhav±sino na kiñci honti, n±ha½ etesa½ s±miko. Ye pana r±j±ºa½ kopetv± akattabba½ karonti, tesaññev±ha½ s±miko. Imin± k±raºena na sakk± tuyha½ sakalaraµµhe v± nagare v± issariyañca ±ºañca d±tun”ti. “Tena hi, deva, sace raµµhe v± nagare v± ±ºa½ d±tu½ na sakkotha, antonivesane antova¼añjanak±na½ upari mama vasa½ vattanatth±ya ±ºa½ deth±”ti. R±j± dibbaphoµµhabbena baddho tass± vacana½ atikkamitu½ asakkonto “s±dhu, bhadde, antova¼añjanakesu tuyha½ ±ºa½ dammi, tva½ ete attano vase vatt±peh²”ti ±ha. S± “s±dh³”ti sampaµicchitv± rañño nidda½ okkantak±le yakkhanagara½ gantv± yakkhe pakkositv± attan± r±j±na½ j²vitakkhaya½ p±petv± aµµhimatta½ sesetv± sabba½ nh±rucammama½salohita½ kh±di, avases± yakkh± mah±dv±rato paµµh±ya antonivesane kukkuµakukkure ±di½ katv± sabbe kh±ditv± aµµhimattasese aka½su.
Punadivase dv±ra½ yath±pihitameva disv± manuss± pharas³hi kav±µ±ni koµµetv± anto pavisitv± sabba½ nivesana½ aµµhikaparikiººa½ disv± “sacca½ vata so puriso ±ha ‘n±ya½ mayha½ paj±pati, yakkhin² es±’ti. R±j± pana kiñci aj±nitv± ta½ gahetv± attano bhariya½ ak±si, s± yakkhe pakkositv± sabba½ jana½ kh±ditv± gat± bhavissat²”ti ±ha½su. Bodhisattopi ta½ divasa½ tass±yeva s±l±ya½ parittav±luka½ s²se katv± parittasuttañca parikkhipitv± khagga½ gahetv± µhitakova aruºa½ uµµh±pesi. Manuss± sakalar±janivesana½ sodhetv± harit³palitta½ katv± upari gandhehi vilimpitv± pupph±ni vikiritv± pupphad±m±ni os±retv± dh³ma½ datv± navam±l± bandhitv± sammantayi½su “ambho, yo puriso dibbar³pa½ m±petv± pacchato ±gacchanti½ yakkhini½ indriy±ni bhinditv± olokanamattampi na ak±si, so ativiya u¼±rasatto dhitim± ñ±ºasampanno, t±dise purise rajja½ anus±sante sabbaraµµha½ sukhita½ bhavissati, ta½ r±j±na½ karom±”ti. Atha sabbe amacc± ca n±gar± ca ekacchand± hutv± bodhisatta½ upasaªkamitv± “deva, tumhe ima½ rajja½ k±reth±”ti nagara½ pavesetv± ratanar±simhi µhapetv± abhisiñcitv± takkasilar±j±na½ aka½su. So catt±ri agatigaman±ni vajjetv± dasa r±jadhamme akopetv± dhammena rajja½ k±rento d±n±d²ni puññ±ni katv± yath±kamma½ gato.
Satth± ima½ at²ta½ ±haritv± abhisambuddho hutv± ima½ g±tham±ha–
96. “Samatittika½ anavasesaka½, telapatta½ yath± parihareyya;
eva½ sacittamanurakkhe, patthay±no disa½ agatapubban”ti.
Tattha samatittikanti antomukhavaµµilekha½ p±petv± samabharita½. Anavasesakanti anavasiñcanaka½ apariss±vanaka½ katv±. Telapattanti pakkhittatilatelapatta½. Parihareyy±ti hareyya, ±d±ya gaccheyya. Eva½ sacittamanurakkheti ta½ telabharita½ patta½ viya attano citta½ k±yagat±satiy± gocare ceva sampayuttasatiy± c±ti ubhinna½ antare pakkhipitv± yath± muhuttampi bahiddh± gocare na vikkhipati, tath± paº¹ito yog±vacaro rakkheyya gopeyya. Ki½k±raº±? Etassa hi–
“Dunniggahassa lahuno, yatthak±manip±tino;
cittassa damatho s±dhu, citta½ danta½ sukh±vahan”ti. (Dha. pa. 35).

Tasm±–

“Sududdasa½ sunipuºa½, yatthak±manip±tina½;
citta½ rakkhetha medh±v², citta½ gutta½ sukh±vaha½”. (Dha. pa. 36).

Idañhi–

“D³raªgama½ ekacara½, asar²ra½ guh±saya½;
ye citta½ sa½yamessanti, mokkhanti m±rabandhan±”. (Dha. pa. 37).

Itarassa pana–

“Anavaµµhitacittassa, saddhamma½ avij±nato;
pariplavapas±dassa, paññ± na parip³rati”. (Dha. pa. 38).

Thirakammaµµh±nasah±yassa pana–

“Anavassutacittassa ananv±hatacetaso;
puññap±papah²nassa, natthi j±garato bhaya½”. (Dha. pa. 39).

Tasm± eta½–

“Phandana½ capala½ citta½, d³rakkha½ dunniv±raya½;
uju½ karoti medh±v², usuk±rova tejana½”. (Dha. pa. 33).

Eva½ uju½ karonto sacittamanurakkhe.

Patthay±no disa½ agatapubbanti imasmi½ k±yagat±satikammaµµh±ne kamma½ ±rabhitv± anamatagge sa½s±re agatapubba½ disa½ patthento pihento vuttanayena saka½ citta½ rakkheyy±ti attho. K± panes± dis± n±ma?–
“M±t±pit± dis± pubb±, ±cariy± dakkhiº± dis±;
puttad±r± dis± pacch±, mitt±macc± ca uttar±.
“D±sakammakar± heµµh±, uddha½ samaºabr±hmaº±;
et± dis± namasseyya, alamatto kule gih²”ti. (D². ni. 3.273)–

Ettha t±va puttad±r±dayo “dis±”ti vutt±.

“Dis± catasso vidis± catasso, uddha½ adho dasa dis± im±yo;
katama½ disa½ tiµµhati n±gar±j±, yamaddas± supine chabbis±ºan”ti. (J±. 1.16.104)–

Ettha puratthim±dibhed± dis±va “dis±”ti vutt±.

“Ag±rino annadap±navatthad±, avh±yik± tampi disa½ vadanti;
es± dis± param± setaketu, ya½ patv± dukkh² sukhino bhavant²”ti. (J±. 1.6.9)–

Ettha pana nibb±na½ “dis±”ti vutta½. Idh±pi tadeva adhippeta½. Tañhi “khaya½ vir±gan”ti-±d²hi dissati apadissati, tasm± “dis±”ti vuccati. Anamatagge pana sa½s±re kenaci b±laputhujjanena supinenapi agatapubbat±ya agatapubb± dis± n±m±ti vutta½. Ta½ patthayantena k±yagat±satiy± yogo karaº²yoti.

Eva½ satth± nibb±nena desan±ya k³µa½ gahetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± r±japaris± buddhaparis± ahosi, rajjappattakum±ro pana ahameva ahosin”ti.

Telapattaj±takavaººan± chaµµh±.