Ubhayanagarav±sino mah±purisa½ gahetv± kapilavatthupurameva agama½su. Ta½divasameva– “kapilavatthunagare suddhodanamah±r±jassa putto bodhim³le nis²ditv± buddho bhavissat²”ti t±vati½sabhavane haµµhatuµµh± devasaªgh± celukkhep±d²ni pavattent± k²¼i½su. Tasmi½ samaye suddhodanamah±r±jassa kul³pako aµµhasam±pattil±bh² k±¼adevalo n±ma t±paso bhattakicca½ katv± div±vih±ratth±ya t±vati½sabhavana½ gantv± tattha div±vih±ra½ nisinno t± devat± tuµµham±nas± k²¼antiyo disv± “ki½k±raº± tuµµham±nas± pamuditahaday± k²¼atha, mayha½ ta½ k±raºa½ katheth±”ti pucchi. Tato devat± ±ha½su– “m±risa, suddhodanarañño putto j±to, so bodhimaº¹e nis²ditv± buddho hutv± dhammacakka½ pavattessati, tassa ‘anantar³pa½ buddhal²¼a½ passitu½ labhiss±m±’ti imin± k±raºena tuµµhamh±”ti.
Atha t±paso t±sa½ devat±na½ vacana½ sutv± paramadassan²yaratan±valokato devalokato oruyha narapatinivesana½ pavisitv± paññatte ±sane nis²di. Tato katapaµisanth±ra½ r±j±na½– “putto kira te, mah±r±ja, j±to, ta½ passiss±m±”ti ±ha. R±j± alaªkatapaµiyatta½ tanaya½ ±har±petv± devalat±pasa½ vand±petu½ abhihari. Mah±purisassa p±d± parivattitv± vijjulat± viya asitajaladharak³µesu t±pasassa jaµ±su patiµµhahi½su. Bodhisattena hi tenattabh±vena vanditabbo n±ma añño natthi. Tato t±paso uµµh±y±san± bodhisattassa añjali½ paggahesi. R±j± ta½ acchariya½ disv± attano putta½ vandi. T±paso bodhisattassa lakkhaºasampatti½ disv±– “bhavissati nu kho buddho, ud±hu na bhavissat²”ti ±vajjetv± upadh±rento– “nissa½saya½ buddho bhavissat²”ti an±gata½sañ±ºena ñatv±– “acchariyapuriso ayan”ti sita½ ak±si.
Tato “aha½ ima½ buddhabh³ta½ daµµhu½ labhiss±mi nu kho, no”ti upadh±rento– “na labhiss±mi, antar±yeva k±la½ katv± buddhasatenapi buddhasahassenapi gantv± bodhetu½ asakkuºeyye ar³pabhave nibbattiss±m²”ti disv±– “evar³pa½ n±ma acchariyapurisa½ buddhabh³ta½ daµµhu½ na labhiss±mi, mahat² vata me j±ni bhavissat²”ti parodi. Manuss± pana disv±– “amh±ka½ ayyo id±neva hasitv± puna roditum±rabhi, ki½ nu kho, bhante, amh±ka½ ayyaputtassa koci antar±yo bhavissat²”ti pucchi½su. T±paso ±ha– “natthetassa antar±yo, nissa½sayena buddho bhavissat²”ti. “Atha kasm± tumhe paroditth±”ti? “Evar³pa½ acchariyapurisa½ buddhabh³ta½ daµµhu½ na labhiss±mi, mahat² vata me j±ni bhavissat²ti att±na½ anusocanto rod±m²”ti ±ha.
Tato bodhisatta½ pañcame divase s²sa½ nh±petv±– “n±ma½ gaºhiss±m±”ti r±jabhavana½ catujj±tikagandhena upalimpitv± l±japañcam±ni kusum±ni vikiritv± asambhinnap±y±sa½ pac±petv± tiººa½ ved±na½ p±raªgate aµµhasate br±hmaºe nimantetv± r±jabhavane nis²d±petv± madhup±y±sa½ bhojetv± sakk±ra½ katv±– “ki½ nu kho bhavissat²”ti lakkhaº±ni parigg±h±pesu½. Tesu r±m±dayo aµµha br±hmaºapaº¹it± lakkhaºaparigg±hak± ahesu½. Tesu satta jan± dve aªguliyo ukkhipitv± dvedh± by±kari½su– “imehi lakkhaºehi samann±gato ag±ra½ ajjh±vasanto r±j± hoti cakkavatt², pabbajam±no buddho”ti. Tesa½ pana sabbadaharo gottena koº¹añño n±ma br±hmaºo bodhisattassa lakkhaºavarasampatti½ disv±– “etassa ag±ramajjhe µh±nak±raºa½ natthi, ekanteneva vivaµacchado buddho bhavissat²”ti ekameva aªguli½ ukkhipitv± eka½saby±karaºa½ by±k±si. Athassa n±ma½ gaºhant± sabbalokatthasiddhikaratt± siddhatthoti n±mamaka½su.
Atha te br±hmaº± attano ghar±ni gantv± putte ±mantetv± evam±ha½su– “amhe mahallak±, suddhodanamah±r±jassa putta½ sabbaññuta½ patta½ sambh±veyy±ma v± no v±, tumhe pana tasmi½ pabbajitv± sabbaññuta½ patte tassa s±sane pabbajath±”ti. Tato sattapi jan± y±vat±yuka½ µhatv± yath±kamma½ gat±. Koº¹aññam±ºavo arogo ahosi. Tad± pana r±j± tesa½ vacana½ sutv±– “ki½ disv± mama putto pabbajissat²”ti te pucchi. “Catt±ri pubbanimitt±ni, dev±”ti. “Katarañca katarañc±”ti? “Jiººa½ by±dhita½ mata½ pabbajitan”ti. R±j± “ito paµµh±ya evar³p±na½ mama puttassa santika½ ±gamitu½ m± adatth±”ti vatv± kum±rassa cakkhupathe jiººapuris±d²na½ ±gamananiv±raºattha½ cat³su dis±su g±vutag±vutaµµh±ne ±rakkha½ µhapesi. Ta½divasa½ maªgalaµµh±ne sannipatitesu as²tiy± ñ±tikulasahassesu ekameko ekameka½ putta½ paµij±ni– “aya½ buddho v± hotu r±j± v±, maya½ ekameka½ putta½ dass±ma, sace buddho bhavissati, khattiyasamaºeheva parivuto vicarissati. Sace r±j± cakkavatt² bhavissati, khattiyakum±reheva parivuto vicarissat²”ti. Atha r±j± mah±purisassa paramar³pasampann± vigatasabbados± catusaµµhi dh±tiyo ad±si. Bodhisatto anantena pariv±rena mahat± sirisamudayena va¹¹hi.
Athekadivasa½ rañño vappamaªgala½ n±ma ahosi. Ta½divasa½ r±j± mahatiy± vibh³tiy± mahat± pariv±rena nagarato nikkhamanto puttampi gahetv±va agam±si. Kasikammaµµh±ne eko jamburukkho paramaramaº²yo ghanasandacch±yo ahosi. Tassa heµµh± kum±rassa sayana½ paññ±petv± upari varakanakat±r±khacita½ rattacelavit±na½ bandhitv± s±ºip±k±rena parikkhip±petv± ±rakkha½ µhapetv± r±j± sabb±laªk±ra½ alaªkaritv± amaccagaºaparivuto naªgalakaraºaµµh±namagam±si. Tattha r±j± paramamaªgala½ suvaººanaªgala½ gaºh±ti, amacc±dayo rajatanaªgal±d²ni gaºhanti. Ta½divasa½ naªgalasahassa½ yoj²yati. Bodhisatta½ pariv±retv± nisinn± dh±tiyo– “rañño sampatti½ passiss±m±”ti antos±ºito bahi nikkhant±.
Atha bodhisatto ito cito ca olokento kiñci adisv± sahas± uµµh±ya pallaªka½ ±bhujitv± ±n±p±ne pariggahetv± paµhamajjh±na½ nibbattesi. Dh±tiyo khajjabhojjantare vicarantiyo thoka½ cir±yi½su. Sesarukkh±na½ ch±y± nivatt±, tassa pana jamburukkhassa ch±y± parimaº¹al± hutv± tattheva aµµh±si. Dh±tito panassa “ayyaputto ekakov±”ti vegena s±ºip±k±ra½ ukkhipitv± pariyesantiyo sirisayane pallaªkena nisinna½ tañca p±µih±riya½ disv± gantv± ta½ pavatti½ rañño ±rocesu½. R±j± vegena ±gantv± ta½ p±µih±riya½ disv±– “aya½ vo, t±ta, dutiyavandan±”ti putta½ vandi.
Atha mah±puriso anukkamena so¼asavassuddesiko ahosi. R±j± bodhisattassa tiººa½ ut³na½ anucchavike ramma-suramma-subhan±make tayo p±s±de k±resi. Eka½ navabh³mika½ eka½ sattabh³mika½ eka½ pañcabh³mika½. Tayopi p±s±d± ubbedhena samappam±º± ahesu½. Bh³mik±su pana n±natta½ ahosi.
Atha r±j± cintesi– “putto me vayappatto chattamassa uss±petv± rajjasiri½ passiss±m²”ti. So s±kiy±na½ paºº±ni pahiºi “putto me vayappatto, rajje na½ patiµµh±pess±mi, sabbe attano gehesu vayappatt± d±rik± ima½ geha½ pesent³”ti. Te rañño s±sana½ sutv±– “kum±ro kevala½ r³pasampanno, na kiñci sippa½ j±n±ti, d±rabharaºa½ k±tu½ na sakkhissati, na maya½ dh²taro dass±m±”ti ±ha½su. R±j± ta½ pavatti½ sutv± puttassa santika½ gantv± tamattha½ ±rocesi. Bodhisatto– “ki½ sippa½ dassetu½ vaµµat²”ti ±ha. “Sahassatth±ma½ dhanu½ ±ropetu½ vaµµati, t±t±”ti. “Tena hi ±har±peth±”ti ±ha. R±j± ±har±petv± ad±si. Ta½ dhanu½ purisasahassa½ ±ropeti, purisasahassa½ oropeti. Mah±puriso ta½ sar±sana½ ±har±petv± pallaªkena nisinnova jiya½ p±daªguµµhake veµh±petv± ka¹¹hanto p±daªguµµhakeneva dhanu½ ±ropetv± v±mena hatthena daº¹e gahetv± dakkhiºena hatthena ka¹¹hitv± jiya½ ropesi. Sakalanagara½ uppattan±k±rappatta½ ahosi “Ki½ eso saddo”ti ca vutte “devo gajjat²”ti ±ha½su. Athaññe “tumhe na j±n±tha, na devo gajjati, aªg²rasassa kum±rassa sahassatth±ma½ dhanu½ ±ropetv± jiya½ poµhentassa jiyappah±rasaddo eso”ti ±ha½su. S±kiy± ta½ sutv± t±vatakeneva ±raddhacitt± tuµµham±nas± ahesu½.
Atha mah±puriso– “ki½ k±tu½ vaµµat²”ti ±ha. Aµµhaªgulabahala½ ayopaµµa½ kaº¹ena vijjhitu½ vaµµat²ti Ta½ vijjhitv±– “añña½ ki½ k±tu½ vaµµat²”ti ±ha. Caturaªgulabahala½ asanaphalaka½ vijjhitu½ vaµµat²ti. Tampi vijjhitv±– “añña½ ki½ k±tu½ vaµµat²”ti ±ha. Vidatthibahala½ udumbaraphalaka½ vijjhitu½ vaµµat²ti. Tampi vijjhitv± añña½ ki½ k±tu½ vaµµat²ti. Tato “v±lukasakaµ±n²”ti ±ha½su. Mah±satto v±lukasakaµampi pal±lasakaµampi vinivijjhitv± udake ek³sabhappam±ºa½ kaº¹a½ pesesi thale aµµha-usabhappam±ºa½. Atha na½ “v±tiªgaºasaññ±ya v±la½ vijjhitu½ vaµµat²”ti ±ha½su. “Tena hi yojanamatta½ v±tiªgaºa½ bandh±peth±”ti vatv± yojanamattake v±tiªgaºasaññ±ya v±la½ bandh±petv± rattandhak±re meghapaµalehi chann±su dis±su kaº¹a½ khipi. Ta½ gantv± yojanamattake v±la½ ph±letv± pathavi½ p±visi. Na kevala½ ettakameva, ta½divasa½ mah±puriso loke vattam±na½ sippa½ sabbameva dassesi.
Atha s±kiy± attano dh²taro alaªkaritv± pesayi½su. Catt±l²sasahass± n±µakitthiyo ahesu½. R±hulam±t± pana dev² aggamahes² ahosi. Mah±puriso devakum±ro viya surayuvat²hi parivuto narayuvat²hi parivuto nippurisehi turiyehi paric±riyam±no mah±sampatti½ anubhavam±no utuv±rena utuv±rena tesu t²su p±s±desu viharati. Athekadivasa½ bodhisatto uyy±nabh³mi½ gantuk±mo s±rathi½ ±mantetv±– “ratha½ yojehi uyy±nabh³mi½ passiss±m²”ti ±ha. So “s±dh³”ti paµissuºitv± mah±raha½ vararucirathirakubbaravaratta½ thirataranemin±bhi½ varakanakarajatamaºiratanakhacita-²s±mukha½ navakanakarajatat±rakakhacitanemipassa½ samosaritavividhasurabhikusumad±masassirika½ ravirathasadisadassan²ya½ vararatha½ samalaªkaritv± sasikumudasadisavaººe anilagaru¼ajave ±j±n²ye catt±ro maªgalasindhave yojetv± bodhisattassa paµivedesi. Bodhisatto devavim±nasadisa½ ta½ rathavaram±ruyha uyy±n±bhimukho p±y±si.
Atha devat± “siddhatthakum±rassa abhisambujjhanak±lo ±sanno, pubbanimittamassa dassess±m±”ti eka½ devaputta½ jar±jajjarasar²ra½ khaº¹adanta½ palitakesa½ vaªkagatta½ daº¹ahattha½ pavedham±na½ katv± dassesu½. Ta½ bodhisatto ceva s±rathi ca passanti. Tato bodhisatto– “s±rathi ko n±mesa puriso kes±pissa na yath± aññesan”ti mah±pad±nasutte (d². ni. 2.43 ±dayo) ±gatanayeneva pucchitv± tassa vacana½ sutv±– “dhiratthu vata, bho, j±ti, yatra hi n±ma j±tassa jar± paññ±yissat²”ti (d². ni. 2.45, 47) sa½viggahadayo tatova paµinivattitv± p±s±dameva abhiruhi.
R±j± “ki½k±raº± mama putto paµinivatt²”ti pucchi. “Jiººapurisa½ disv±, dev±”ti. Tato kampam±nam±naso r±j± a¹¹hayojane ±rakkha½ µhapesi. Punekadivasa½ bodhisatto uyy±na½ gacchanto t±hi eva devat±hi nimmita½ by±dhitañca purisa½ disv± purimanayeneva pucchitv± sa½viggahadayo nivattitv± p±s±dameva abhiruhi. R±j± pucchitv± n±µak±ni vissajjesi. “Pabbajj±ya m±nasa½ assa bhinna½ karissan”ti ±rakkha½ va¹¹hetv± samantato tig±vutappam±ºe padese ±rakkha½ µhapesi.