Avid³renid±nakath±

Tusitapure vasam±neyeva pana bodhisatte buddhakol±hala½ n±ma udap±di. Lokasmiñhi t²ºi kol±hal±ni uppajjanti. Seyyathida½– kappakol±hala½, buddhakol±hala½, cakkavattikol±halanti. Tattha “vassasatasahassassa accayena kappuµµh±na½ bhavissat²”ti lokaby³h± n±ma k±m±vacaradev± muttasir± vikiººakes± rudamukh± ass³ni hatthehi puñcham±n± rattavatthanivatth± ativiya vir³pavesadh±rino hutv± manussapathe vicarant± eva½ ±rocenti– “m±ris±, m±ris±, ito vassasatasahassassa accayena kappuµµh±na½ bhavissati, aya½ loko vinassissati, mah±samuddopi ussussissati, ayañca mah±pathav² sineru ca pabbatar±j± u¹¹ayhissanti vinassissanti, y±va brahmalok± lokavin±so bhavissati, metta½, m±ris±, bh±vetha, karuºa½ mudita½ upekkha½, m±ris±, bh±vetha, m±tara½ pitara½ upaµµhahatha, kule jeµµh±pac±yino hoth±”ti. Ida½ kappakol±hala½ n±ma.
“Vassasahassassa accayena pana sabbaññubuddho loke upajjissat²”ti lokap±ladevat±– “ito, m±ris±, vassasahassassa accayena buddho loke uppajjissat²”ti ugghosentiyo ±hiº¹anti. Ida½ buddhakol±hala½ n±ma.
“Vassasatassa accayena cakkavattir±j± uppajjissat²”ti devat±– “ito, m±ris±, vassasatassa accayena cakkavattir±j± uppajjissat²”ti ugghosentiyo ±hiº¹anti. Ida½ cakkavattikol±hala½ n±ma (khu. p±. aµµha. 5.maªgalapañhasamuµµh±nakath±; apa. aµµha. 1.avid³renid±nakath±; j±. aµµha. 1.avid³renid±nakath±).
Tesu buddhakol±halasadda½ sutv± sakaladasasahassacakkav±¼adevat± ekato sannipatitv±– “asuko n±ma satto buddho bhavissat²”ti ñatv± upasaªkamitv± ±y±canti, ±y±cam±n± ca tassa pubbanimittesu uppannesu ±y±canti. Tad± pana sabb±pi t± ekekacakkav±¼e catumah±r±ja-sakka-suy±ma-santusita-sunimmita-vasavatti-mah±brahmehi saddhi½ ekacakkav±¼e sannipatitv± tusitabhavane uppannacutinimittassa bodhisattassa santika½ gantv±– “m±risa, tumhehi dasa p±ramiyo p³rit±, p³rentehi ca na sakkabrahmasampatti-±dika½ sampatti½ patthentehi p³rit±, lokanittharaºatth±ya pana vo sabbaññuta½ patthentehi parip³rit± buddhatt±ya–
“K±lo kho te mah±v²ra, uppajja m±tukucchiya½;
sadevaka½ t±rayanto, bujjhassu amata½ padan”ti. (Bu. va½. 1.67)–

Y±ci½su.

Atha mah±satto devat±hi eva½ ±y±ciyam±no devat±na½ paµiñña½ adatv±va k±la-d²pa-desa-kula-janetti-±yuparicchedavasena pañca mah±vilokan±ni vilokesi. Tattha “k±lo nu kho, na k±lo”ti paµhama½ k±la½ vilokesi. Tattha vassasatasahassato uddha½ va¹¹hita-±yuk±lo k±lo n±ma na hoti. Kasm±? Tad± hi satt±na½ j±tijar±maraº±ni na paññ±yanti, buddh±nañca dhammadesan± tilakkhaºamutt± n±ma natthi, tesa½ “anicca½ dukkhamanatt±”ti kathent±na½ “ki½ n±meta½ kathent²”ti neva sotabba½ na saddh±tabba½ maññanti, tato abhisamayo na hoti, tasmi½ asati aniyy±nika½ s±sana½ hoti. Tasm± so ak±lo. Vassasatato ³na-±yuk±lopi k±lo na hoti. Kasm±? Tad± satt± ussannakiles± honti, ussannakiles±nañca dinnov±do ov±daµµh±ne na tiµµhati, udake daº¹ar±ji viya khippa½ vigacchati. Tasm± sopi ak±lo. Vassasatasahassato pana paµµh±ya heµµh± vassasatato paµµh±ya uddha½ ±yuk±lo k±lo n±ma. Tad± pana vassasatak±lo ahosi. Atha mah±satto “nibbattitabbak±lo”ti k±la½ passi.
Tato d²pa½ olokento sapariv±re catt±ro mah±d²pe oloketv±– “t²su d²pesu buddh± na nibbattanti, jambud²peyeva nibbattant²”ti d²pa½ passi.
Tato “jambud²po n±ma mah±, dasayojanasahassaparim±ºo. Katarasmi½ nu kho padese buddh± nibbattant²”ti ok±sa½ olokento majjhimadesa½ passi. “Kapilavatthu n±ma nagara½, tattha may± nibbattitabban”ti niµµhamagam±si.
Tato kula½ vilokento– “buddh± n±ma vessakule v± suddakule v± na nibbattanti. Lokasammate pana khattiyakule v± br±hmaºakule v± nibbattanti, etarahi khattiyakula½ lokasammata½, tattha nibbattiss±mi suddhodano n±ma r±j± pit± me bhavissat²”ti kula½ passi.
Tato m±tara½ vilokento– “buddham±t± n±ma lol± sur±dhutt± na hoti, kappasatasahassa½ pana p³ritap±ram² j±tito paµµh±ya akhaº¹apañcas²l±yeva hoti. Ayañca mah±m±y± n±ma dev² edis², aya½ me m±t± bhavissati, kittaka½ panass± ±y³ti, dasanna½ m±s±na½ upari satta divas±n²”ti passi.
Iti ima½ pañcavidha½ mah±vilokana½ viloketv±– “k±lo me, m±ris±, buddhabh±v±y±”ti dev±na½ paµiñña½ datv±– “gacchatha tumhe”ti t± devat± uyyojetv± tusitadevat±hi parivuto tusitapure nandanavana½ p±visi. Sabbadevalokesu hi nandanavana½ atthiyeva. Tatra na½ devat±– “ito cuto sugati½ gacch±”ti pubbe katakusalakammok±sa½ s±rayam±n± vicaranti. So eva½ t±hi devat±hi kusala½ s±rayam±n±hi parivuto tatra vicarantova cavitv± mah±m±y±ya deviy± kucchismi½ uttar±s±¼hanakkhattena paµisandhi½ gaºhi. Mah±purisassa pana m±tu kucchismi½ paµisandhiggaºhanakkhaºe ekappah±reneva sakaladasasahassilokadh±tu saªkampi. Dvatti½sa pubbanimitt±ni p±turahesu½.
Eva½ gahitapaµisandhikassa bodhisattassa ceva bodhisattam±tuy± ca upaddavaniv±raºattha½ khaggahatth± catt±ro devaputt± ±rakkha½ gaºhi½su. Bodhisattassa m±tu purisesu r±gacitta½ nuppajji, l±bhaggayasaggappatt± ca s± ahosi sukhin² akilantak±y±. Bodhisattañca attano kucchigata½ vippasanne maºiratane ±vutapaº¹usutta½ viya passati. Yasm± bodhisattena vasitakucchi n±ma cetiyagabbhasadis± hoti, na sakk± aññena sattena ±vasitu½ v± paribhuñjitu½ v±, tasm± bodhisattam±t± satt±haj±te bodhisatte k±la½ katv± tusitapure nibbatti. Yath± pana aññ± itthiyo dasa m±se appatv±pi atikkamitv±pi nisinn±pi nipann±pi vij±yanti, na eva½ bodhisattam±t±. Bodhisattam±t± pana bodhisatta½ dasa m±se kucchin± pariharitv± µhit±va vij±yati. Aya½ bodhisattam±tu dhammat±.
Mah±m±y±pi dev² dasa m±se kucchin± bodhisatta½ pariharitv± paripuººagabbh± ñ±tighara½ gantuk±m± suddhodanamah±r±jassa ±rocesi– “icch±maha½, mah±r±ja, devadahanagara½ gantun”ti. R±j± “s±dh³”ti sampaµicchitv± kapilavatthuto y±va devadahanagar± añjasa½ sama½ k±retv± kadalipuººaghaµakamukadhajapaµ±k±d²hi alaªk±r±petv± navakanakasivik±ya nis²d±petv± mahatiy± vibh³tiy± mahat± pariv±rena pesesi. Dvinna½ pana nagar±na½ antare ubhayanagarav±s²na½ paribhog±raha½ lumbin²vana½ n±ma maªgalas±lavana½ atthi, ta½ tasmi½ samaye m³lato y±va aggas±kh± sabba½ ekaph±liphulla½ ahosi. S±khantarehi ceva pupphantarehi ca paramaratikaramadhuramanoramavirut±hi madamudit±hi anubhuttapañcar±hi parabhatamadhukaravadh³hi upag²yam±nasuranandananandanavanasadisasobha½ vana½ disv± deviy± s±lavanak²¼amanubhavitu½ cittamuppajji (apa. aµµha. 1.avid³renid±nakath±; j±. aµµha. 1.avid³renid±nakath±).
“Vibh³sit± b±lajan±tic±lin², vibh³sitaªg² vaniteva m±lin²;
sad± jan±na½ nayan±lim±lin², vilumpin²v±tiviroci lumbin²”.
Amacc± rañño ±rocetv± devi½ gahetv± ta½ lumbin²vana½ pavisi½su. S± maªgalas±lam³la½ gantv± tassa ujusamavaµµakkhandhassa pupphaphalapallavasamalaªkatassa ya½ s±kha½ gaºhituk±m± ahosi, s± s±las±kh± abal± janahadayalol± sayameva vilambam±n± hutv± tass± karatalasmi½ samupagat±. Atha s± ta½ s±las±kha½ tambatuªganakhujjalena kamaladalavattivaµµaªgulin± navakanakakaµavalayasobhin± dakkhiºena paramaratikarena karena aggahesi. S± ta½ s±las±kha½ gahetv± µhit± asitajaladharavivaragat± b±lacandalekh± viya ca aciraµµhitik± accipabh± viya ca nandanavanaj±t± dev² viya ca dev² virocittha. T±vadeva cass± kammajav±t± cali½su. Athass± s±ºip±k±ra½ parikkhipitv± mah±jano paµikkami. S± s±las±kha½ gahetv± tiµµham±n±ya eva tass± gabbhavuµµh±na½ ahosi.
Taªkhaºa½yeva catt±ro visuddhacitt± mah±brahm±no suvaººaj±la½ ±d±ya ±gantv± tena suvaººaj±lena bodhisatta½ sampaµicchitv± m±tu purato µhapetv±– “attaman±, devi, hohi, mahesakkho te putto uppanno”ti ±ha½su. Yath± pana aññe satt± m±tukucchito nikkhamant± paµikk³lena asucin± makkhit± nikkhamanti, na eva½ bodhisatto. Bodhisatto pana dve hatthe dve p±de pas±retv± µhitakova m±tukucchisambhavena kenaci asucin± amakkhitova suddho visado k±sikavatthe nikkhittamaºiratana½ viya virocam±no m±tukucchito nikkhami. Eva½ santepi bodhisattassa ca bodhisattam±tuy± ca sakk±rattha½ ±k±sato dve udakadh±r± nikkhamitv± bodhisattassa ca m±tuy± ca sar²re utu½ g±h±pesu½.
Atha na½ suvaººaj±lena paµiggahetv± µhit±na½ brahm±na½ hatthato catt±ro mah±r±j±no maªgalasammat±ya sukhasamphass±ya ajinappaveºiy± gaºhi½su, tesa½ hatthato manuss± duk³lacumbaµakena gaºhi½su, manuss±na½ hatthato muccitv± pathaviya½ patiµµh±ya puratthima½ disa½ olokesi, anek±ni cakkav±¼asahass±ni ekaªgaº±ni ahesu½. Tattha devamanuss± gandhapuppham±l±d²hi p³jayam±n±– “mah±purisa, tumhehi sadiso ettha natthi, kuto uttaritaro”ti ±ha½su. Eva½ dasa dis± anuviloketv± attan± sadisa½ adisv± uttaradis±bhimukho sattapadav²tih±rena agam±si. Gacchanto ca pathaviy± eva gato, n±k±sena. Acelakova gato, na sacelako. Daharova gato, na so¼asavassuddesiko. Mah±janassa pana ±k±sena gacchanto viya alaªkatapaµiyatto viya ca so¼asavassuddesiko viya ca ahosi. Tato sattame pade µhatv± “aggohamasmi lokass±”ti-±dika½ (d². ni. 2.31; ma. ni. 3.207) ±sabhi½ v±ca½ nicch±rento s²han±da½ nadi.
Bodhisatto hi t²su attabh±vesu m±tukucchito nikkhantamattova v±ca½ nicch±resi mahosadhattabh±ve, vessantarattabh±ve, imasmi½ attabh±veti. Mahosadhattabh±ve kirassa m±tukucchito nikkhantamattasseva sakko devar±j± ±gantv± candanas±ra½ hatthe µhapetv± gato, ta½ muµµhiya½ katv±va nikkhanto. Atha na½ m±t±– “t±ta, tva½ ki½ gahetv± ±gatos²”ti pucchi. “Osadha½, amm±”ti. Iti osadha½ gahetv± ±gatatt± “osadhakum±ro”tvevassa n±mamaka½su.
Vessantarattabh±ve pana m±tukucchito nikkhantamattova dakkhiºahattha½ pas±retv±– “atthi nu kho, amma, kiñci gehasmi½ dhana½, d±na½ dass±m²”ti vadanto nikkhami. Athassa m±t±– “sadhane kule nibbattosi, t±t±”ti puttassa hattha½ attano hatthatale katv± sahassatthavika½ µhapesi.
Imasmi½ pana attabh±ve ima½ s²han±da½ nad²ti eva½ bodhisatto t²su attabh±vesu m±tukucchito nikkhantamattova v±ca½ nicch±resi. J±takkhaºepissa dvatti½sa pubbanimitt±ni p±turahesu½. Yasmi½ pana samaye amh±ka½ bodhisatto lumbin²vane j±to tasmi½yeva samaye r±hulam±t± dev² ±nando channo k±¼ud±y² amacco kaº¹ako assar±j± mah±bodhirukkho catasso nidhikumbhiyo ca j±t±, tattha eko g±vutappam±ºo eko a¹¹hayojanappam±ºo eko tig±vutappam±ºo eko yojanappam±ºo ahosi. Ime satta sahaj±t± n±ma honti.