7. Revatabuddhava½savaººan±
Sumanassa pana bhagavato aparabh±ge s±sane cassa antarahite navutivassasahass±yuk± manuss± anukkamena parih±yitv± dasavass±yuk± hutv± puna anukkamena va¹¹hitv± asaªkhyeyy±yuk± hutv± puna parih±yam±n± saµµhivassasahass±yuk± ahesu½. Tad± revato n±ma satth± udap±di. Sopi p±ramiyo p³retv± anekaratanasamujjalitabhavane tusitabhavane nibbattitv± tato cavitv± sabbadhanadhaññavatisudhaññavat²nagare sabb±laªk±rasamalaªkata-amitarucirapariv±raparivutassa sirivibhavasamudayen±kulassa sabbasamiddhivipulassa vipulassa n±ma rañño kule sabbajananayan±lip±lisam±kul±ya samphullanayanakuvalayasassirikasiniddhavadanakamal±karasobh±samujjal±ya suruciramanoharaguºagaºavipul±ya vipul±ya n±ma aggamahesiy± kucchismi½ paµisandhi½ gahetv± dasanna½ m±s±na½ accayena cittak³µapabbatato suvaººaha½sar±j± viya m±tukucchito nikkhami. Tassa paµisandhiya½ j±tiyañca p±µih±riy±ni pubbe vuttanay±neva ahesu½. Sudassanaratanagghi-±ve¼an±mak± tayo cassa p±s±d± ahesu½. Sudassan±devippamukh±ni tetti½sa itthisahass±ni paccupaµµhit±ni ahesu½. T±hi parivuto so surayuvat²hi parivuto devakum±ro viya chabbassasahass±ni visayasukhamanubhavam±no ag±ra½ ajjh±vasi. So sudassan±ya n±ma deviy± varuºe n±ma tanaye j±te catt±ri nimitt±ni disv± n±n±vir±gatanuvaravasananivasano ±mukkamutt±h±ramaºikuº¹alo varakey³ramakuµakaµakadharo paramasurabhigandhakusumasamalaªkato paramarucirakaranikaro saradasamayarajanikaro viya t±r±gaºaparivuto viya cando tidasagaºaparivuto viya dasasatanayano brahmagaºaparivuto viya ca h±ritamah±brahm± caturaªginiy± mahatiy± sen±ya parivuto ±jaññarathena mah±bhinikkhamana½ nikkhamitv± sabb±bharaº±ni omuñcitv± bhaº¹±g±rikassa hatthe datv± jalaj±mal±vikalan²lakuvalayadalasadisen±tinisiten±titikhiºen±sin± sakesamakuµa½ chinditv± ±k±se khipi. Ta½ sakko devar±j± suvaººacaªkoµakena paµiggahetv± t±vati½sabhavana½ netv± sinerumuddhani sattaratanamaya½ cetiya½ ak±si. Mah±puriso pana devadatt±ni k±s±y±ni paridahitv± pabbaji, ek± ca na½ purisakoµi anupabbaji. So tehi parivuto sattam±se padh±nacariya½ caritv± vis±khapuººam±ya aññatar±ya s±dhudeviy± n±ma seµµhidh²t±ya dinna½ madhup±y±sa½ paribhuñjitv± s±lavane div±vih±ra½ v²tin±metv± s±yanhasamaye aññataren±j²vakena dinn± aµµha tiºamuµµhiyo gahetv± mattavaran±gag±m² n±gabodhi½ padakkhiºa½ katv± tepaºº±sahatthavitthata½ tiºasanthara½ santharitv± caturaªgav²riya½ adhiµµh±ya nis²ditv± m±rabala½ vidhamitv± sabbaññutaññ±ºa½ paµivijjhitv±– “anekaj±tisa½s±ra½…pe… taºh±na½ khayamajjhag±”ti (dha. pa. 153-154) ud±na½ ud±nesi. Tena vutta½– 1. “Sumanassa aparena, revato n±ma n±yako;
anupamo asadiso, atulo uttamo jino”ti.
Revato kira satth± bodhisam²peyeva sattasatt±h±ni v²tin±metv± dhammadesanattha½ brahm±y±cana½ sampaµicchitv±– “kassa nu kho aha½ paµhama½ dhamma½ deseyyan”ti (d². ni. 2.72; ma. ni. 1.284; 2.341; mah±va. 10) upadh±rento attan± saha pabbajitabhikkhukoµiyo aññe ca bah³ devamanusse upanissayasampanne disv± ±k±sena gantv± varuº±r±me otaritv± tehi parivuto gambh²ra½ nipuºa½ tiparivaµµa½ appaµivattiya½ aññena anuttara½ dhammacakka½ pavattetv± bhikkh³na½ koµi arahatte patiµµh±pesi. T²su maggaphalesu patiµµhit±na½ gaºanaparicchedo natthi. Tena vutta½– 2. “Sopi dhamma½ pak±sesi, brahmun± abhiy±cito;
khandhadh±tuvavatth±na½, appavatta½ bhav±bhave”ti.
Tattha khandhadh±tuvavatth±nanti pañcanna½ khandh±na½ aµµh±rasanna½ dh±t³na½ n±mar³pavavatth±n±divasena vibh±gakaraºa½. Sabh±valakkhaºas±maññalakkhaº±divasena r³p±r³padhammapariggaho khandhadh±tuvavatth±na½ n±ma. Atha v± pheºapiº¹³pama½ r³pa½ parimaddan±sahanato chidd±vachidd±dibh±vato ca udakapubbu¼aka½ viya vedan± muhuttaramaº²yabh±vato, mar²cik± viya saññ± vippalambhanato, kadalikkhandho viya saªkh±r± as±rakato, m±y± viya viññ±ºa½ vañcanakato”ti evam±din±pi nayena anicc±nupassan±divasenapi khandhadh±tuvavatth±na½ veditabba½ (vibha. aµµha. 26 kam±divinicchayakath±). Appavatta½ bhav±bhaveti ettha bhavoti va¹¹hi, abhavoti h±ni. Bhavoti sassatadiµµhi abhavoti ucchedadiµµhi. Bhavoti khuddakabhavo, abhavoti mah±bhavo. Bhavoti k±mabhavo, abhavoti r³p±r³pabhavoti evam±din± nayena bhav±bhav±na½ attho veditabbo (ma. ni. aµµha. 2.223; sa½. ni. aµµha. 3.5.1080; ud±. aµµha. 20). Tesa½ bhav±bhav±na½ appavattihetubh³ta½ dhamma½ pak±ses²ti attho. Atha v± bhavati anen±ti bhavo, t²su bhavesu uppattinimitta½ kamm±dika½. Upapattibhavo abhavo n±ma. Ubhayattha nikantiy± pah±nakara½ appavatta½ dhamma½ deses²ti attho. Tassa pana revatabuddhassa tayova abhisamay± ahesu½. Paµhamo panassa gaºanapatha½ v²tivatto. Tena vutta½– 3. “Tass±bhisamay± t²ºi, ahesu½ dhammadesane;
gaºan±ya na vattabbo, paµham±bhisamayo ah³”ti.
Tattha t²º²ti tayo, liªgavipall±so kato, aya½ paµhamo abhisamayo ahosi. Ath±parena samayena nagaruttare uttare nagare sabb±rindamo arindamo n±ma r±j± ahosi. So kira bhagavanta½ attano nagaramanuppatta½ sutv± t²hi janakoµ²hi parivuto bhagavato paccuggamana½ katv± sv±tan±ya nimantetv± buddhappamukhassa bhikkhusaªghassa satt±ha½ mah±d±na½ pavattetv± tig±vutavitthata½ d²pap³ja½ katv± bhagavanta½ upasaªkamitv± nis²di. Atha bhagav± tassa manonuk³la½ vicittanaya½ dhamma½ desesi. Tattha devamanuss±na½ koµisahassassa dutiy±bhisamayo ahosi. Tena vutta½– 4. “Yad± arindama½ r±ja½, vinesi revato muni;
tad± koµisahass±na½, dutiy±bhisamayo ah³”ti.
Aya½ dutiyo abhisamayo.
Ath±parena samayena revato satth± uttaranigama½ n±ma upaniss±ya viharanto satt±ha½ nirodhasam±patti½ sam±pajjitv± nis²di. Tad± kira uttaranigamav±sino manuss± y±gubhattakhajjakabhesajjap±nak±d²ni ±haritv± bhikkhusaªghassa mah±d±na½ datv± bhikkh³ paripucchi½su– “kuhi½, bhante, bhagav±”ti? Tato tesa½ bhikkh³ ±ha½su– “bhagav±, ±vuso, nirodhasam±patti½ sam±panno”ti. Ath±t²te tasmi½ satt±he bhagavanta½ nirodhasam±pattito vuµµhita½ saradasamaye s³riyo viya attano an³pam±ya buddhasiriy± virocam±na½ disv± nirodhasam±pattiy± guº±nisa½sa½ pucchi½su. Bhagav± ca tesa½ nirodhasam±pattiy± guº±nisa½sa½ kathesi. Tad± devamanuss±na½ koµisata½ arahatte patiµµh±si. Aya½ tatiyo abhisamayo ahosi. Tena vutta½– 5. “Satt±ha½ paµisall±n±, vuµµhahitv± nar±sabho;
koµisata½ naramar³na½, vinesi uttame phale”ti.
Sudhaññavat²nagare paµhamamah±p±timokkhuddese ehibhikkhupabbajj±ya pabbajit±na½ arahant±na½ gaºanapatha½ v²tivatt±na½ paµhamo sannip±to ahosi. Mekhalanagare koµisatasahassasaªkh±t±na½ ehibhikkhupabbajj±ya pabbajit±na½ arahant±na½ dutiyo sannip±to ahosi. Revatassa pana bhagavato dhammacakk±nuvattako varuºo n±ma aggas±vako paññavant±na½ aggo ±b±dhiko ahosi. Tattha gil±napucchanatth±ya sampattamah±janassa lakkhaºattayaparid²paka½ dhamma½ desetv± koµisatasahassa½ puris±na½ ehibhikkhupabbajj±ya pabb±jetv± arahatte patiµµh±petv± caturaªginike sannip±te p±timokkha½ uddisi. Aya½ tatiyo sannip±to ahosi. Tena vutta½– 6. “Sannip±t± tayo ±su½, revatassa mahesino;
kh²º±sav±na½ vimal±na½, suvimutt±na t±dina½.
7. “Atikkant± gaºanapatha½, paµhama½ ye sam±gat±;
koµisatasahass±na½, dutiyo ±si sam±gamo.
8. “Yopi paññ±ya asamo, tassa cakk±nuvattako;
so tad± by±dhito ±si, patto j²vitasa½saya½.
9. “Tassa gil±napucch±ya, ye tad± upagat± mun²;
koµisatasahass± arahanto, tatiyo ±si sam±gamo”ti.
Tattha cakk±nuvattakoti dhammacakk±nuvattako. Patto j²vitasa½sayanti ettha j²vite sa½saya½ j²vitasa½saya½, j²vitakkhaya½ p±puº±ti v±, na v± p±puº±t²ti eva½ j²vitasa½saya½ patto, by±dhitassa balavabh±vena marati, na marat²ti j²vite sa½saya½ pattoti attho. Ye tad± upagat± mun²ti iti d²ghabh±ve sati bhikkh³na½ upari hoti, rasse anussarena saddhi½ varuºassa upari hoti. Tad± amh±ka½ bodhisatto rammavat²nagare atidevo n±ma br±hmaºo hutv± br±hmaºadhamme p±ra½ gato revata½ samm±sambuddha½ disv± tassa dhammakatha½ sutv± saraºesu patiµµh±ya silokasahassena dasabala½ kittetv± sahassagghanikena uttar±saªgena bhagavanta½ p³jesi. Sopi na½ buddho by±k±si– “ito kappasatasahass±dhik±na½ dvinna½ asaªkhyeyy±na½ matthake gotamo n±ma buddho bhavissat²”ti. Tena vutta½– 10. “Aha½ tena samayena, atidevo n±ma br±hmaºo;
upagantv± revata½ buddha½, saraºa½ tassa gañchaha½.
11. “Tassa s²la½ sam±dhiñca, paññ±guºamanuttama½;
thomayitv± yath±th±ma½, uttar²yamad±saha½.
12. “Sopi ma½ buddho by±k±si, revato lokan±yako;
aparimeyyito kappe, aya½ buddho bhavissati.
13. ‘Padh±na½ padahitv±na…pe… hess±ma sammukh± ima”n’ti;– aµµha g±th± vitth±retabb±; 14. “tass±pi vacana½ sutv±, bhiyyo citta½ pas±dayi½;
uttari½ vatamadhiµµh±si½, dasap±ramip³riy±.
15. “Tad±pi ta½ buddhadhamma½, saritv± anubr³hayi½;
±hariss±mi ta½ dhamma½, ya½ mayha½ abhipatthitan”ti.
Tattha saraºa½ tassa gañchahanti ta½ saraºa½ agañchi½ aha½, upayogatthe s±mivacana½. Paññ±guºanti paññ±sampatti½. Anuttamanti seµµha½. “Paññ±vimuttiguºamuttaman”tipi p±µho, so utt±nova. Thomayitv±ti thometv± vaººayitv±. Yath±th±manti yath±bala½. Uttar²yanti uttar±saªga½. Ad±sahanti ad±si½ aha½. Buddhadhammanti buddhabh±vakara½ dhamma½, p±ram²dhammanti attho. Saritv±ti anussaritv±. Anubr³hayinti abhiva¹¹hesi½. ¾hariss±m²ti ±nayiss±mi. Ta½ dhammanti ta½ buddhatta½. Ya½ mayha½ abhipatthitanti ya½ may± abhipatthita½ buddhatta½, ta½ ±hariss±m²ti attho. Tassa pana revatassa bhagavato nagara½ sudhaññavat² n±ma ahosi, pit± vipulo n±ma khattiyo, m±t± vipul± n±ma, varuºo ca brahmadevo ca dve aggas±vak±, sambhavo n±ma upaµµh±ko, bhadd± ca subhadd± ca dve aggas±vik±, n±garukkho bodhi, sar²ra½ as²tihatthubbedha½ ahosi, ±yu saµµhivassasahass±ni, sudassan± n±ma aggamahes², varuºo n±ma putto, ±jaññarathena nikkhami.
“Tassa deh±bhinikkhanta½, pabh±j±lamanuttara½;
div± ceva tad± ratti½, nicca½ pharati yojana½.
“Dh±tuyo mama sabb±pi, vikirant³ti so jino;
adhiµµh±si mah±v²ro, sabbasatt±nukampako.
“Mah±n±gavanuyy±ne, mahato nagarassa so;
p³jito naramar³hi, parinibb±yi revato”ti.
Tena vutta½– 16. “Nagara½ sudhaññavat² n±ma, vipulo n±ma khattiyo;
vipul± n±ma janik±, revatassa mahesino.
21. “Varuºo brahmadevo ca, ahesu½ aggas±vak±;
sambhavo n±mupaµµh±ko, revatassa mahesino.
22. “Bhadd± ceva subhadd± ca, ahesu½ aggas±vik±;
sopi buddho asamasamo, n±gam³le abujjhatha.
23. “Padumo kuñjaro ceva, ahesu½ aggupaµµhak±;
sirim± ceva yasavat², ahesu½ aggupaµµhik±.
24. “Uccattanena so buddho, as²tihatthamuggato;
obh±seti dis± sabb±, indaketuva uggato.
25. “Tassa sar²re nibbatt±, pabh±m±l± anuttar±;
div± v± yadi v± ratti½, samant± pharati yojana½.
26. “Saµµhivassasahass±ni ±yu vijjati t±vade;
t±vat± diµµham±no so, t±resi janata½ bahu½.
27. “Dassayitv± buddhabala½ amata½ loke pak±saya½;
nibb±yi anup±d±no, yathaggup±d±nasaªkhay±.
28. “So ca k±yo ratananibho, so ca dhammo as±diso;
sabba½ tamantarahita½, nanu ritt± sabbasaªkh±r±”ti.
Tattha obh±set²ti pak±sayati. Uggatoti ussito. Pabh±m±l±ti pabh±vel±. Yathagg²ti aggi viya. Up±d±nasaªkhay±ti indhanakkhay±. So ca k±yo ratananibhoti so ca tassa bhagavato k±yo suvaººavaººo. “Tañca k±ya½ ratananibhan”tipi p±µho, liªgavipall±sena vutta½. Soyeva panassattho. Sesag±th±su sabbattha utt±namev±ti.
Revatabuddhava½savaººan± niµµhit±.
Niµµhito pañcamo buddhava½so.