67. “K±lo kho te mah±v²ra, uppajja m±tukucchiya½;
sadevaka½ t±rayanto, bujjhassu amata½ padan”ti.
Tattha k±lo teti k±lo tava, ayameva v± p±µho. Uppajj±ti paµisandhi½ gaºha, “okkam±”tipi p±µho. Sadevakanti sadevaka½ lokanti attho. T±rayantoti ettha p±ramiyo p³rentopi t±rayati n±ma, p±ramiyo matthaka½ p±pentopi t±rayati n±ma, vessantarattabh±vato cavitv± tusitapure paµisandhi½ gahetv± saµµhivassasatasahass±dhik±ni sattapaºº±savassakoµiyo tattha tiµµhantopi t±rayati n±ma, devat±hi y±cito pañcavidha½ mah±vilokita½ viloketv± mah±m±y±deviy± kucchismi½ paµisandhi½ gaºhantopi dasam±se gabbhav±sa½ vasantopi t±rayati n±ma, ek³nati½sa vass±ni ag±ramajjhe tiµµhantopi t±rayati n±ma. R±hulabhaddassa j±tadivase channasah±yo kaº¹aka½ ±ruyha nikkhamantopi t²ºi rajj±ni atikkamitv± anom±ya n±ma nadiy± t²re pabbajantopi t±rayati n±ma, chabbass±ni padh±na½ karontopi vis±khapuººam±ya½ mah±bodhimaº¹a½ ±ruyha m±rabala½ vidhamitv± paµhamay±me pubbeniv±sa½ anussaritv± majjhimay±me dibbacakkhu½ visodhetv± pacchimay±me dv±dasaªga½ paµiccasamupp±da½ anulomapaµilomato sammasitv± sot±pattimagga½ paµivijjhantopi t±rayati n±ma, sot±pattiphalakkhaºepi, sakad±g±mimaggakkhaºepi, sakad±g±miphalakkhaºepi, an±g±mimaggakkhaºepi, an±g±miphalakkhaºepi, arahattamaggakkhaºepi, arahattaphalakkhaºepi t±rayati n±ma, yad± aµµh±rasadevat±koµisahassehi pañcavaggiy±na½ amatap±na½ ad±si, tato paµµh±ya t±rayi n±m±ti vuccati. Tena vutta½–
“Sadevaka½ t±rayanto, bujjhassu amata½ padan”ti.
Atha mah±satto devat±hi y±ciyam±nopi devat±na½ paµiñña½ adatv±va k±lad²padesakulajanetti-±yuparicchedavasena pañcavidha½ mah±vilokana½ n±ma vilokesi. Tattha “k±lo nu kho, na k±lo”ti paµhama½ k±la½ vilokesi. Tattha vassasatasahassato uddha½ ±yuk±lo k±lo n±ma na hoti. Kasm±? J±tijar±maraº±d²na½ ap±kaµatt±, buddh±nañca dhammadesan± n±ma tilakkhaºamutt± n±ma natthi, tesa½ anicca½ dukkhamanatt±ti kathent±na½ “kinn±mete kathent²”ti na saddahanti, tato abhisamayo na hoti, tasmi½ asati aniyy±nika½ s±sana½ hoti Tasm± so ak±lo. Vassasatato ³no ±yuk±lopi k±lo na hoti. Kasm±? Tad± satt± ussannakiles± honti, ussannakiles±nañca dinno ov±do ov±daµµh±ne na tiµµhati, tasm± sopi ak±lo. Vassasatasahassato paµµh±ya heµµh± vassasatato paµµh±ya uddha½ ±yuk±lo k±lo n±ma. Id±ni vassasat±yuk± manuss±ti atha bodhisatto “nibbattitabbak±lo”ti addasa. Tato d²pa½ olokento “jambud²peyeva buddh± nibbattant²”ti d²pa½ passi. Tato jambud²po n±ma mah± dasayojanasahassaparim±ºo, katarasmi½ nu kho padese buddh± nibbattant²”ti desa½ vilokento majjhimadesa½ passi. Tato kula½ vilokento “buddh± n±ma lokasammate kule nibbattanti, id±ni khattiyakula½ lokasammata½, tattha nibbattiss±mi, suddhodano n±ma me r±j± pit± bhavissat²”ti kula½ addasa. Tato m±tara½ vilokento “buddham±t± n±ma lol± sur±dhutt± na hoti, akhaº¹apañcas²l±ti ayañca mah±m±y± n±ma dev² edis±, aya½ me m±t± bhavissat²ti kittaka½ ass± ±y³”ti ±vajjento dasanna½ m±s±na½ upari sattadivas±ni passi. Iti ima½ pañcavidhavilokana½ viloketv±– “k±lo me, m±risa, buddhabh±v±y±”ti devat±na½ paµiñña½ datv± tattha y±vat±yuka½ µhatv± tato cavitv± sakyar±jakule m±y±deviy± kucchiya½ paµisandhi½ aggahesi (j±. aµµha. 1.nid±nakath±, avid³renid±nakath±; apa. aµµha. 1.nid±nakath±, avid³renid±nakath±). Tena vutta½– 68. “Tusit± k±y± cavitv±na, yad± okkami kucchiya½;
dasasahass²lokadh±tu, kampittha dharaº² tad±”ti.– ¾di.
Tattha okkam²ti okkami½ p±visi½. Kucchiyanti m±tukucchimhi. Dasasahass²lokadh±tu, kampitth±ti sato sampaj±no pana bodhisatto m±tukucchi½ okkamanto ek³nav²satiy± paµisandhicittesu mett±pubbabh±gassa somanassasahagatañ±ºasampayutta-asaªkh±rikakusalacittassa sadisa mah±vip±kacittena ±s±¼hipuººam±ya½ uttar±s±¼hanakkhatteneva paµisandhi½ aggahesi. Tad± dasasahass²lokadh±tu sakal±pi kampi saªkampi sampakamp²ti attho. Dharaº²ti dh±reti sabbe th±varajaªgameti dharaº², pathav². 69. Sampaj±nova nikkhaminti ettha yad± pan±ha½ sato sampaj±nova m±tukucchito dhamm±sanato otaranto dhammakathiko viya nisseºito otaranto puriso viya ca dve hatthe ca p±de ca pas±retv± µhitakova m±tukucchisambhavena kenaci asucin± amakkhitova nikkhami½. S±dhuk±ra½ pavattent²ti s±dhuk±ra½ pavattayanti, s±dhuk±ra½ dent²ti attho. Pakampitth±ti kampittha, okkamanepi m±tukucchito nikkhamanepi dasasahass² pakampitth±ti attho. 70. Atha bhagav± gabbhokkanti-±d²su attan± samasama½ adisv± gabbhokkanti-±d²su attano acchariyadassanattha½ “okkanti me samo natth²”ti ima½ g±tham±ha. Tattha okkant²ti gabbhokkantiya½, bhummatthe paccattavacana½, paµisandhiggahaºeti attho. Meti may±. Samoti sadiso natthi. J±titoti ettha j±yati et±ya m±tuy±ti m±t± “j±t²”ti vuccati, tato j±tito m±tuy±ti attho. Abhinikkhameti m±tukucchito abhinikkhamane pasave sat²ti attho. Sambodhiyanti ettha pasatth± sundar± bodhi sambodhi. Aya½ pana bodhi-saddo rukkhamagganibb±nasabbaññutaññ±º±d²su dissati– “bodhirukkham³le paµham±bhisambuddho”ti (mah±va. 1; ud±. 1) ca, “antar± ca gaya½ antar± ca bodhin”ti (ma. ni. 1.285; 2.341; mah±va. 11) ca ±gataµµh±ne hi rukkho bodh²ti vuccati. “Bodhi vuccati cat³su maggesu ñ±ºan”ti (c³¼ani. khaggavis±ºasuttaniddesa 121) ±gataµµh±ne maggo. “Patv±na bodhi½ amata½ asaªkhatan”ti ±gataµµh±ne nibb±na½. “Pappoti bodhi½ varabh³rimedhaso”ti (d². ni. 3.217) ±gataµµh±ne sabbaññutaññ±ºa½. Idha pana bhagavato arahattamaggañ±ºa½ adhippeta½ (ma. ni. aµµha. 1.13; p±r±. aµµha. 1.11; ud±. aµµha. 20; cariy±. aµµha. nid±nakath±). Apare “sabbaññutaññ±ºan”tipi vadanti, tassa½ sambodhiya½ aha½ seµµhoti attho. Kasm± pana bhagav± sambodhi½ paµicca att±na½ pasa½sat²ti? Sabbaguºad±yakatt±. Bhagavato hi sambodhi sabbaguºad±yik± sabbepi niravasese buddhaguºe dad±ti, na pana aññesa½. Aññesa½ pana kassaci arahattamaggo arahattaphalameva deti, kassaci tisso vijj±, kassaci cha abhiññ±, kassaci catasso paµisambhid±, kassaci s±vakap±ramiñ±ºa½, paccekabuddh±na½ paccekabodhiñ±ºameva deti. Buddh±na½ pana sabbaguºasampatti½ deti. Tasm± bhagav± sabbaguºad±yakatt± “sambodhiya½ aha½ seµµho”ti att±na½ pasa½sati. Api ca bh³mi½ c±letv± sambodhi½ p±puºi, tasm± “sambodhiya½ aha½ seµµho”ti vadati. Dhammacakkappavattaneti ettha dhammacakka½ pana duvidha½ hoti– paµivedhañ±ºañca desan±ñ±ºañc±ti. Tattha paññ±pabh±vita½ attano ariyaphal±vaha½ paµivedhañ±ºa½, karuº±pabh±vita½ s±vak±na½ ariyaphal±vaha½ desan±ñ±ºa½. Paµivedhañ±ºa½ lokuttara½ kusala½ upekkh±sahagata½ avitakka-avic±ra½, desan±ñ±ºa½ lokiya½ aby±kata½ ubhayampi paneta½ aññehi as±dh±raºa½. Idha pana desan±ñ±ºa½ adhippeta½ (paµi. ma. aµµha. 2.2.44). 71. Id±ni bhagavato gabbhokkamaneva pathavikampan±dika½ pavatti½ sutv± “aho acchariya½ loke”ti devat±hi aya½ g±th± vutt±. Tattha buddh±na½ guºamahantat±ti aho buddh±na½ guºamahantabh±vo, aho buddh±na½ mah±nubh±voti attho dasasahass²lokadh±tu, chappak±ra½ pakampath±ti dasasu cakkav±¼asahassesu mah±pathav² chappak±ra½ pakampittha calittha. Katha½? Puratthimato unnamati pacchimato onamati, pacchimato unnamati puratthimato onamati, uttarato unnamati dakkhiºato onamati, dakkhiºato unnamati uttarato onamati, majjhimato unnamati pariyantato onamati, pariyantato unnamati majjhimato onamat²ti eva½ chappak±ra½ anilabalacalitajalataraªgabhaªgasaªghaµµit± viya n±v± catunahut±dhikadviyojanasatasahassabahal± pathavisandh±rakajalapariyant± acetan±pi sam±n± sacetan± viya aya½ mah±pathav² p²tiy± naccant² viya akampitth±ti attho. Obh±so ca mah± ±s²ti atikkammeva dev±na½ dev±nubh±va½ u¼±ro obh±so ahos²ti attho. Acchera½ lomaha½sananti accherañca lomaha½sanañca ahos²ti attho. 72. Id±ni pathavikampan±lokap±tubh±v±d²su acchariyesu vattam±nesu bhagavato pavattidassanattha½ “bhagav± tamhi samaye”ti-±dig±th±yo vutt±. Tattha lokajeµµhoti lokaseµµho. Sadevakanti sadevakassa lokassa, s±mi-atthe upayogavacana½ daµµhabba½. Dassayantoti p±µih±riya½ dassento. 73. Caªkamantov±ti dasalokadh±tusahass±ni ajjhottharitv± µhite tasmi½ ratanamaye caªkame caªkamam±nova kathesi. Lokan±yakoti atha satth± manosil±tale s²han±da½ nadanto s²ho viya gajjanto p±vussakamegho viya ca ±k±sagaªga½ ot±rento viya ca aµµhaªgasamann±gatena (d². ni. 2.285, 301) savan²yena kaman²yena brahmassarena n±n±nayavicitta½ catusaccapaµisa½yutta½ tilakkhaº±hata½ madhuradhammakatha½ kathes²ti attho. Antar± na nivatteti, catuhatthe caªkame yath±ti ettha satth±r± pana nimmitassa tassa caªkamassa ek± koµi p±c²nacakkav±¼amukhavaµµiya½ ek± pacchimacakkav±¼amukhavaµµiya½ eva½ µhite tasmi½ ratanacaªkame caªkamam±no satth± ubho koµiyo patv±va nivattati, antar± ubho koµiyo apatv± na nivattati. Yath± catuhatthappam±ºe caªkame caªkamam±no ubho koµiyo s²ghameva patv± nivattati, eva½ antar± na nivattat²ti attho. Ki½ pana bhagav± dasasahassayojanappam±º±y±ma½ caªkama½ rassamak±si t±vamahanta½ v± attabh±va½ nimmin²ti? Na panevamak±si. Acinteyyo buddh±na½ buddh±nubh±vo. Akaniµµhabhavanato paµµh±ya y±va av²ci, t±va ekaªgaº± ahosi. Tiriyato ca dasacakkav±¼asahass±ni ekaªgaº±ni ahesu½. Dev± manusse passanti, manuss±pi deve passanti. Yath± sabbe devamanuss± pakatiy± caªkamam±na½ passanti, eva½ bhagavanta½ caªkamam±na½ passi½s³ti. Bhagav± pana caªkamantova dhamma½ deseti antar±sam±pattiñca sam±pajjati. Atha ±yasm± s±riputto aparimitasamayasamupacitakusalabalajanitadvatti½savaralakkhaºopasobhita½ as²t±nubyañjanavir±jita½ varasar²ra½ saradasamaye paripuººa½ viya rajanikara½ sabbaph±liphulla½ viya ca yojanasatubbedha½ p±ricchattaka½ aµµh±rasaratanubbedha½ by±mappabh±parikkhepasassirika½ varakanakagirimiva jaªgama½ anopam±ya buddhal²¼±ya anopamena buddhasirivil±sena caªkamanta½ dasasahassidevagaºaparivuta½ bhagavanta½ addasa. Disv±na aya½ pana sakal±pi dasasahass² lokadh±tu sannipatit±, mahatiy± panettha dhammadesan±ya bhavitabba½, buddhava½sadesan± pana bah³pak±r± bhagavati pas±d±vah±, ya½n³n±ha½ dasabalassa abhin²h±rato paµµh±ya buddhava½sa½ paripuccheyyan”ti cintetv± eka½sa½ c²vara½ katv± bhagavanta½ upasaªkamitv± dasanakhasamujjala½ jalaj±mal±vikala-kamala-makulasadisa½ añjali½ sirasi katv± bhagavanta½ “k²diso te mah±v²r±”ti-±dika½ paripucchi. Tena vutta½–