53. Sayambhunti sayameva aññ±padesa½ vin± p±ramiyo p³retv± adhigatabuddhabh±vanti attho. Accuggatanti abhinavodita½. Canda½ v±ti canda½ viya, nabhe jalanta½ bhagavanta½ gagane canda½ viya passant²ti eva½ padasambandho daµµhabbo. Idh±pi yath±-saddo nip±tamattova.
54. Vijju½ v±ti vijjughana½ viya. Yadi ciraµµhitik± acirappabh± assa t±disanti attho. Gagane yath±ti ±k±se yath±, idh±pi yath±-saddo nip±tamattova. Ito parampi ²disesu µh±nesu yath±-saddo nip±tamattoti daµµhabbo.
55. Rahadamiva vippasannanti atigambh²ravitthata½ mah±rahada½ viya an±vila½ vippasanna½ salila½. Suphulla½ paduma½ yath±ti suvikasitapadumavana½ rahadamiv±ti attho daµµhabbo. “Suphulla½ kamala½ yath±”tipi p±µho, tassa kaman²yabh±vena suphulla½ kamalavanamiv±ti attho.
56. Atha te bhikkh³ dhammasen±patippamukh± añjali½ sirasi katv± dasabalassa cakk±laªkatatalesu p±desu nipati½s³ti attho. Tena vutta½– “añjali½ paggahetv±na, tuµµhahaµµh± pamodit±”ti-±di. Tattha nipatant²ti nipati½su, vandi½s³ti attho. Cakkalakkhaºeti cakka½ lakkhaºa½ yasmi½ p±de so p±do cakkalakkhaºo, tasmi½ cakkalakkhaºe. J±tivasena “p±de”ti vutta½, satthuno cakk±laªkatatalesu p±desu nipati½s³ti attho.
57. Id±ni tesa½ kesañci ther±na½ n±ma½ dassentehi “s±riputto mah±pañño, koraº¹asamas±diso”ti-±di g±th±yo vutt±. Tattha koraº¹asamas±disoti koraº¹akusumasadisavaººo, yadi eva½ “koraº¹asamo”ti v±, “koraº¹asadiso”ti v± vattabba½, ki½ dvikkhattu½ “samas±diso”ti vuttanti ce? N±ya½ doso, t±diso koraº¹asamatt± koraº¹asadisabh±veneva koraº¹asamas±diso. Na pan±dhikavacanavasen±ti adhipp±yo. Sam±dhijjh±nakusaloti ettha aya½ kusala-saddo t±va arogy±navajjachekasukhavip±k±d²su dissati. Ayañhi “kacci nu bhoto kusala½, kacci bhoto an±mayan”ti-±d²su (j±. 1.15.146; 2.20.129) ±rogye dissati. “Katamo pana, bhante, k±yasam±c±ro kusalo Yo kho, mah±r±ja, k±yasam±c±ro anavajjo”ti (ma. ni. 2.361) evam±d²su anavajje. “Kusalo tva½ rathassa aªgapaccaªg±nan”ti-±d²su (ma. ni. 2.87) cheke. “Kusalassa kammassa katatt± upacitatt±”ti-±d²su (dha. sa. 431 ±dayo) sukhavip±ke. Idha pana cheke daµµhabbo. Vandateti vandittha.
58. Gajjit±ti gajjant²ti gajjit±. K±lamegho v±ti n²lasaliladharo viya gajjit± iddhivisayeti adhipp±yo. N²luppalasamas±disoti n²lakuvalayasadisavaººo. Heµµh± vuttanayenevetth±pi attho veditabbo. Moggall±noti eva½ gottavasena laddhan±mo kolito.
59. Mah±kassapopi c±ti uruvelakassapanad²kassapagay±kassapakum±rakassape khudd±nukhuddake there up±d±ya aya½ mah±, tasm± “mah±kassapo”ti vutto. Pi c±ti sambh±vanasampiº¹anattho. Uttattakanakasannibhoti santattasuvaººasadisachavivaººo. Dhutaguºeti ettha kilesadhunanato dhammo dhuto n±ma, dhutaguºo n±ma dhutadhammo. Katamo pana dhutadhammo n±ma? Appicchat±, santuµµhit±, sallekhat±, pavivekat±, idamaµµhikat±ti ime dhutaªgacetan±ya pariv±rabh³t± pañca dhamm± “appiccha½yeva niss±y±”ti-±divacanato dhutadhamm± n±ma. Atha v± kilese dhunanato ñ±ºa½ dhuta½ n±ma, tasmi½ dhutaguºe. Agganikkhittoti aggo seµµho koµibh³toti µhapito. “Etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½ bhikkh³na½ dhutav±d±na½ yadida½ mah±kassapo”ti (a. ni. 1.188, 191) µh±nantare µhapitoti attho. Aya½ pana agga-saddo ±dikoµikoµµh±saseµµh±d²su dissati. Tath± hesa– “ajjatagge, samma dov±rika ±var±mi d±ra½ nigaºµh±na½ nigaºµh²nan”ti-±d²su (ma. ni. 2.70) ±dimhi dissati. “Teneva aªgulaggena ta½ aªgulagga½ par±maseyya” (kath±. 441), “ucchagga½ ve¼aggan”ti-±d²su koµiya½. “Ambilagga½ v± madhuragga½ v±” (sa½. ni. 5.374) “anuj±n±mi, bhikkhave, vih±raggena v± pariveºaggena v± bh±jetun”ti-±d²su (c³¼ava. 318) koµµh±se. “Y±vat±, bhikkhave, satt± apad± v± dvipad± v±…pe… tath±gato tesa½ aggamakkh±yat²”ti-±d²su (a. ni. 4.34) seµµhe. Sv±yamidha seµµhe daµµhabbo. Koµiyampi vattati. Thero attano µh±ne seµµho ceva koµibh³to ca. Tena vutta½– “agganikkhitto”ti, aggo seµµho koµibh³toti attho (d². ni. aµµha. 1.250 saraºagamanakath±; p±r±. aµµha. 1.15). Thomitoti pasa½sito devamanuss±d²hi. Satthu vaººitoti satth±r± vaººito thuto, “kassapo, bhikkhave, cand³pamo kul±ni upasaªkamati apakasseva k±ya½ apakassa citta½ niccanavako kulesu appagabbho”ti evam±d²hi anekehi suttanayehi (sa½. ni. 2.146) vaººito pasattho, sopi bhagavanta½ vandat²ti attho.
60. Dibbacakkh³nanti dibba½ cakkhu yesa½ atthi te dibbacakkh³, tesa½ dibbacakkh³na½ bhikkh³na½ aggo seµµhoti attho. Yath±ha– “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½ bhikkh³na½ dibbacakkhuk±na½ yadida½ anuruddho”ti (a. ni. 1.188, 192). Anuruddhatthero bhagavato c³¼apituno amitodanassa n±ma sakkassa putto mah±n±massa kaniµµhabh±t± mah±puñño paramasukhum±lo, so attasattamo nikkhamitv± ag±rasm± anag±riya½ pabbajito, tassa pabbajj±nukkamo saªghabhedakakkhandhake (c³¼ava. 330 ±dayo) ±gatova. Avid³re v±ti bhagavato santikeyeva.
61. ¾patti-an±pattiy±ti ±pattiyañca an±pattiyañca kovido. Satekicch±y±ti sappaµikamm±yapi appaµikamm±yapi c±ti attho. Tattha sappaµikamm± s± chabbidh± hoti, appaµikamm± s± p±r±jik±patti. “¾patti-an±pattiy±, satekicch±ya kovido”tipi p±µho, soyeva attho. Vinayeti vinayapiµake. Agganikkhittoti “etadagga½, bhikkhave mama s±vak±na½ bhikkh³na½ vinayadhar±na½ yadida½, up±l²”ti (a. ni. 1.219, 228) etadaggaµµh±ne µhapitoti attho. Up±l²ti up±litthero. Satthu vaººitoti satth±r± vaººito pasattho. Thero kira tath±gatasseva santike vinayapiµaka½ uggaºhitv± bh±rukacchakavatthu½ (p±r±. 78), ajjukavatthu½ (p±r±. 158), kum±rakassapavatthunti (ma. ni. 1.249) im±ni t²ºi vatth³ni sabbaññutaññ±ºena saddhi½ sa½sanditv± kathesi. Tasm± thero vinayadhar±na½ aggoti evam±din± nayena satth±r± vaººitoti vutto.
62. Sukhumanipuºatthapaµividdhoti paµividdhasukhumanipuºattho, paµividdhaduddasanipuºatthoti attho. Kathik±na½ pavaroti dhammakathik±na½ seµµho. “Etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½ bhikkh³na½ dhammakathik±na½ yadida½ puººo mant±ºiputto”ti (a. ni. 1.188, 196) etadaggap±¼iya½ ±ropito. Tena vutta½ “kathik±na½ pavaro”ti. Gaº²ti sasaªgho. Therassa kira santike pabbajit± kulaputt± pañcasat± ahesu½. Sabbepi te dasabalassa j±tabh³mik± j±taraµµhav±sino sabbeva kh²º±sav± sabbeva dasakath±vatthul±bhino. Tena vutta½ “gaº²”ti. Is²ti esati gavesati kusale dhammeti isi. Mant±ºiy± puttoti mant±ºiy± n±ma br±hmaºiy± putto. Puººoti tassa n±ma½. Vissutoti attano appicchat±d²hi guºehi vissuto.
Aññ±sikoº¹aññatthero pana satthari abhisambodhi½ patv± pavattitavaradhammacakke anupubbena ±gantv± r±jagaha½ upaniss±ya viharante kapilavatthu½ ±gantv± attano bh±gineyya½ puººa½ n±ma m±ºava½ pabb±jetv± bhagavanta½ vanditv± ±pucchitv± niv±satth±ya saya½ chaddantadaha½ gato. Puººo pana bhagavanta½ dassan±ya therena saddhi½ ±gantv±– “mayha½ pabbajitakicca½ matthaka½ p±petv±va dasabalassa santika½ gamiss±m²”ti kapilapureyeva oh²no, so yonisomanasik±ra½ karonto nacirasseva arahatta½ patv± bhagavanta½ upasaªkami. Ettha pana anuruddhatthero ca up±litthero ca ime dve ther± bhagavato kapilavatthupura½ pavisitv± ñ±tisam±gamadivase pabbajit± viya dassit±, ta½ pana khandhakap±¼iy± aµµhakath±ya ca na sameti. V²ma½sitv± gahetabba½.
Atha satth± s±riputtatther±d²na½ pañcanna½ bhikkhusat±na½ citt±c±ramaññ±ya attano guºe kathetum±rabhi. Tena vutta½–
63. “Etesa½ cittamaññ±ya, opammakusalo muni;
kaªkhacchedo mah±v²ro, kathesi attano guºan”ti.
Tattha opammakusaloti upam±ya kusalo. Kaªkhacchedoti sabbasatt±na½ sa½sayacchedako.
Id±ni te attano guºe kathesi, te dassetu½–
64. “Catt±ro te asaªkhyeyy±, koµi yesa½ na n±yati;
sattak±yo ca ±k±so, cakkav±¼± canantak±;
buddhañ±ºa½ appameyya½, na sakk± ete vij±nitun”ti.– Vutta½.
Tattha catt±roti gaºanaparicchedo. Eteti id±ni vattabbe atthe nidasseti. Asaªkhyeyy±ti saªkhy±tumasakkuºeyyatt± asaªkhyeyy±, gaºanapatha½ v²tivatt±ti attho. Koµ²ti-±di v± anto v± mariy±d±. Yesanti yesa½ catunna½ asaªkhyeyy±na½. Na n±yat²ti na paññ±yati. Id±ni te vuttappak±re catt±ro asaªkhyeyye dassetu½ “sattak±yo”ti-±di vutta½. Sattak±yoti sattasam³ho, sattak±yo ananto aparim±ºo appameyyo. Tath± ±k±so ±k±sass±pi anto natthi. Tath± cakkav±¼±ni anant±ni eva. Buddhañ±ºa½ sabbaññutaññ±ºa½ appameyya½. Na sakk± ete vij±nitunti yasm± panete anant±, tasm± na sakk± vij±nitu½.
65. Id±ni satth± attano iddhivikubbane sañj±tacchariyabbhut±na½ devamanuss±d²na½ kinn±meta½ acchariya½, itopi visiµµhatara½ acchariya½ abbhuta½ atthi, mama ta½ suº±th±ti dhammadesana½ va¹¹hento–
“Kimeta½ acchariya½ loke, ya½ me iddhivikubbana½;
aññe bah³ acchariy±, abbhut± lomaha½san±”ti.– ¾dim±ha.
Tattha kinti paµikkhepavacana½.Etanti ida½ iddhivikubbana½ sandh±y±ha. Yanti aya½ ya½-saddo “ya½ ta½ apucchimha akittay² no, añña½ ta½ pucch±ma tadiªgha br³h²”ti-±d²su (su. ni. 1058; mah±ni. 110; c³¼ani. mettag³m±ºavapucch± 77) upayogavacane dissati “Aµµh±nameta½, bhikkhave, anavak±so; ya½ ekiss± lokadh±tuy± dve arahanto samm±sambuddh±”ti (a. ni. 1.277; vibha. 809; mi. pa. 5.1.1) ettha k±raºavacane. “Ya½ vipass² bhagav± kappe udap±d²”ti (d². ni. 2.4) ettha bhumme. “Ya½ kho me, bhante, dev±na½ t±vati½s±na½ sammukh± suta½ sammukh± paµiggahita½, ±rocemi ta½ bhagavato”ti-±d²su (d². ni. 2.293) paccattavacane. Idh±pi paccattavacane daµµhabbo (d². ni. aµµha. 2.4). Aññe bah³ mama acchariy± abbhutavises± sant²ti d²peti.
Id±ni te acchariye dassento–
66. “Yad±ha½ tusite k±ye, santusito n±maha½ tad±;
dasasahass² sam±gamma, y±canti pañjal² maman”ti.– ¾dim±ha.
Tattha yad±ti yasmi½ k±le. Ahanti att±na½ niddisati. Tusite k±yeti tusitasaªkh±te devanik±ye. Yad± pan±ha½ samatti½sap±ramiyo p³retv± pañcamah±paricc±ge pariccajitv± ñ±tatthacariyalokatthacariyabuddhatthacariy±na½ koµi½ patv± sattasatakamah±d±n±ni datv± sattakkhattu½ pathavi½ kampetv± vessantarattabh±vato cavitv± dutiye cittav±re tusitabhavane nibbatto tad±pi santusito n±ma devar±j± ahosi½. Dasasahass² sam±gamm±ti dasasahassacakkav±¼esu devat± sannipatitv±ti attho. Y±canti pañjal² mamanti ma½ upasaªkamitv±, “m±risa, tay± dasa p±ramiyo p³rentena na sakkasampatti½ na m±ra na brahma na cakkavattisampatti½ patthentena p³rit±, lokanittharaºatth±ya pana buddhatta½ patthayam±nena p³rit±, so tava k±lo, m±risa, buddhatt±ya samayo m±risa, buddhatt±y±”ti (j±. aµµha. 1.nid±nakath±, avid³renid±nakath±) y±canti mamanti. Tena vutta½–