74. “S±riputto mah±pañño, sam±dhijjh±nakovido;
paññ±ya p±ramippatto, pucchati lokan±yaka½.
75. “K²diso te mah±v²ra, abhin²h±ro naruttama;
kamhi k±le tay± dh²ra, patthit± bodhimuttam±”ti.–
¾di. K± n±m±ya½ anusandh²ti? Pucch±nusandhi n±ma. Tisso hi anusandhiyo– pucch±nusandhi ajjh±say±nusandhi yath±nusandh²ti. Tattha “eva½ vutte aññataro bhikkhu bhagavanta½ etadavoca– “ki½ nu kho, bhante, orima½ t²ra½ ki½ p±rima½ t²ran”ti (sa½. ni. 4.241) eva½ pucchant±na½ bhagavat± vissajjitasuttavasena pucch±nusandhi veditabb±.
“Atha kho aññatarassa bhikkhuno eva½ cetaso parivitakko udap±di ‘iti kira, bho, r³pa½ anatt±, vedan± anatt±, saññ± anatt±, saªkh±r± anatt±, viññ±ºa½ anatt±, anattakat±ni kamm±ni kamatt±na½ phusissant²’ti. Atha kho bhagav± tassa bhikkhuno cetas± cetoparivitakkamaññ±ya bhikkh³ ±mantesi– µh±na½ kho paneta½, bhikkhave, vijjati, ya½ idhekacco moghapuriso avidv± avijj±gato taºh±dhipateyyena cetas± satthus±sana½ atidh±vitabba½ maññeyya ‘iti kira, bho, r³pa½ anatt±, vedan± anatt±, saññ± anatt±, saªkh±r± anatt±, viññ±ºa½ anatt±, anattakat±ni kamm±ni kamatt±na½ phusissant²’ti…pe… ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, r³pa½ nicca½ v± anicca½ v±”ti (ma. ni. 3.90) eva½ paresa½ ajjh±saya½ viditv± bhagavat± vuttavasena ajjh±say±nusandhi veditabb±. Yena pana dhammena ±dimhi desan± uµµhit±, tassa dhammassa anur³padhammavasena v± paµikkhepavasena v± yesu suttesu uparidesan± ±gacchati, tesa½ vasena yath±nusandhi veditabb±. Tena vutta½ “pucch±nusandh²”ti. Tattha paññ±ya p±ramippattoti s±vakap±ramiñ±ºassa matthaka½ patto. Pucchat²ti apucchi. Tattha pucch± n±ma adiµµhajotan±pucch±, diµµhasa½sandan±pucch±, vimaticchedan±pucch±, anumatipucch±, kathetukamyat±pucch±ti pañcavidh± hoti. Tatth±ya½ therassa katam± pucch±ti ce? Yasm± pan±ya½ buddhava½so kappasatasahass±dhika-asaªkhyeyyopacitapuññasambh±r±na½ paccekabuddh±na½ kappasatasahass±dhika-asaªkhyeyyopacitapuññasambh±r±na½ dvinna½ aggas±vak±nañca kappasatasahassopacitapuññasambh±r±na½ sesamah±s±vak±na½ v± avisayo, sabbaññubuddh±na½yeva visayo, tasm± therassa adiµµhajotan± pucch±ti veditabb±. K²disoti pucchan±k±ro, ki½pak±roti attho. Teti tava. Abhin²h±roti abhin²h±ro n±ma buddhabh±vattha½ m±nasa½ bandhitv± “buddhaby±karaºa½ aladdh± na uµµhahiss±m²”ti v²riyamadhiµµh±ya nipajjana½. Tena vutta½–
“K²diso te mah±v²ra, abhin²h±ro naruttam±”ti.
Kamhi k±leti tasmi½ k±le. Patthit±ti icchit± abhikaªkhit±, “buddho bodheyya½ mutto moceyyan”ti-±din± nayena buddhabh±v±ya paºidh±na½ kad± katanti apucchi. Bodh²ti samm±sambodhi, arahattamaggañ±ºassa ca sabbaññutaññ±ºassa ceta½ adhivacana½. Uttam±ti s±vakabodhipaccekabodh²hi seµµhatt± uttam±ti vutt±. Ubhinnamantar± ma-k±ro padasandhikaro. Id±ni buddhabh±vak±rake dhamme pucchanto– 76. “D±na½ s²lañca nekkhamma½, paññ±v²riyañca k²disa½;
khantisaccamadhiµµh±na½, mettupekkh± ca k²dis±.
77. “Dasa p±ram² tay± dh²ra, k²dis² lokan±yaka;
katha½ upap±ram² puºº±, paramatthap±ram² kathan”ti.– ¾ha.
Tattha d±nap±ramiya½ t±va b±hirabhaº¹aparicc±go p±ram² n±ma, aªgaparicc±go upap±ram² n±ma, j²vitaparicc±go paramatthap±ram² n±m±ti. Esa nayo sesap±ram²supi. Eva½ dasa p±ramiyo dasa upap±ramiyo dasa paramatthap±ramiyoti samatti½sa p±ramiyo honti. Tattha bodhisattassa d±nap±ramit±ya p³ritattabh±v±na½ parim±ºa½ n±ma natthi. Ekantena panassa sasapaº¹itaj±take–
“Bhikkh±ya upagata½ disv±, sakatt±na½ pariccaji½;
d±nena me samo natthi, es± me d±nap±ram²”ti. (Cariy±. 1.143 tassudd±na½)–
Eva½ para½ j²vitaparicc±ga½ karontassa d±nap±ram² paramatthap±ram² n±ma j±t±.
Tath± s²lap±ramit±ya p³ritattabh±v±na½ parim±ºa½ n±ma natthi. Ekanteneva panassa saªkhap±laj±take–
“S³lehi vinivijjhante, koµµayantepi sattibhi;
bhojaputte na kupp±mi, es± me s²lap±ram²”ti. (Cariy±. 2.91)–
Eva½ attaparicc±ga½ karontassa s²lap±ram² paramatthap±ram² n±ma j±t±.
Tath± mah±rajja½ pah±ya nekkhammap±ramiy± p³ritattabh±v±na½ parim±ºa½ n±ma natthi. Ekantena panassa c³¼asutasomaj±take–
“Mah±rajja½ hatthagata½, khe¼apiº¹a½va cha¹¹ayi½;
cajato na hoti laggana½, es± me nekkhammap±ram²”ti. (Dha. sa. aµµha. nid±nakath±; j±. aµµha. 1.d³renid±nakath±; apa. aµµha. 1.d³renid±nakath±)–
Eva½ nissaªgat±ya rajja½ cha¹¹etv± nikkhamantassa nekkhammap±ram² paramatthap±ram² n±ma j±t±.
Tath± mahosadhapaº¹itak±l±d²su paññ±p±ramiy± p³ritattabh±v±na½ parim±ºa½ n±ma natthi. Ekantena panassa sattubhattakapaº¹itak±le–
“Paññ±ya vicinantoha½, br±hmaºa½ mocayi½ dukh±;
paññ±ya me samo natthi, es± me paññ±p±ram²”ti. (Dha. sa. aµµha. nid±nakath±; j±. aµµha. 1.d³renid±nakath±; apa. aµµha. 1.d³renid±nakath±)–
Antobhastagata½ sappa½ dassentassa paññ±p±ram² paramatthap±ram² n±ma j±t±.
Tath± v²riyap±ramit±ya p³ritattabh±v±na½ parim±ºa½ n±ma natthi. Ekantena panassa mah±janakaj±take–
“At²radass² jalamajjhe, hat± sabbeva m±nus±;
cittassa aññath± natthi, es± me v²riyap±ram²”ti. (Dha. sa. aµµha. nid±nakath±; j±. aµµha. 1.d³renid±nakath±; apa. aµµha. 1.d³renid±nakath±)–
Eva½ mah±samudda½ tarantassa v²riyap±ram² paramatthap±ram² n±ma j±t±.
Tath± khantiv±dij±take–
“Acetana½va koµµente, tiºhena pharasun± mama½;
k±sir±je na kupp±mi, es± me khantip±ram²”ti. (Dha. sa. aµµha. nid±nakath±; j±. aµµha. 1.d³renid±nakath±; apa. aµµha. 1.d³renid±nakath±)–
Eva½ acetanabh±vena viya mah±dukkha½ adhiv±sentassa khantip±ram² paramatthap±ram² n±ma j±t±.
Tath± mah±sutasomaj±take–
“Saccav±ca½nurakkhanto, cajitv± mama j²vita½;
mocesi½ ekasata½ khattiye, es± me saccap±ram²”ti. (Dha. sa. aµµha. nid±nakath±; j±. aµµha. 1.d³renid±nakath±; apa. aµµha. 1.d³renid±nakath±)–
Eva½ j²vita½ cajitv± sacca½ anurakkhantassa saccap±ram² paramatthap±ram² n±ma j±t±.
Tath± m³gapakkhaj±take–
“M±t± pit± na me dess±, att± me na ca dessiyo;
sabbaññuta½ piya½ mayha½, tasm± vata½ adhiµµhahin”ti. (Dha. sa. aµµha. nid±nakath±; j±. aµµha. 1.d³renid±nakath±; apa. aµµha. 1.d³renid±nakath±; cariy± 3.65)–
Eva½ j²vitampi pariccajitv± vata½ adhiµµhahantassa adhiµµh±nap±ram² paramatthap±ram² n±ma j±t±.
Tath± suvaººas±maj±take–
“Na ma½ koci uttasati, napi bh±y±mi kassaci;
mett±balenupatthaddho, ram±mi pavane tad±”ti. (Dha. sa. aµµha. nid±nakath±; j±. aµµha. 1.d³renid±nakath±; apa. aµµha. 1.d³renid±nakath±; cariy±. 3.113)–
Eva½ j²vitampi anoloketv± mett±yantassa mett±p±ram² paramatthap±ram² n±ma j±t±.
Tato lomaha½saj±take–
“Sus±ne seyya½ kappemi, chavaµµhika½ upanidh±yaha½;
g±maº¹al± upagantv±, r³pa½ dassentinappakan”ti. (Dha. sa. aµµha. nid±nakath±; j±. aµµha. 1.d³renid±nakath±; apa. aµµha. 1.d³renid±nakath±; cariy±. 3.119)–
Eva½ g±mad±rakesu niµµhubhan±d²hi ceva m±l±gandh³pah±r±d²hi ca sukhadukkha½ upp±dentesupi upekkha½ anativattantassa upekkh±p±ram² paramatthap±ram² n±ma j±t±. Ayamettha saªkhepo, vitth±ro pana cariy±piµakato gahetabbo.
Id±ni therena puµµhassa bhagavato by±karaºa½ dassentehi saªg²tik±rakehi– 78. “Tassa puµµho viy±k±si, karav²kamadhuragiro;
nibb±payanto hadaya½, h±sayanto sadevaka½.
79. “At²tabuddh±na½ jin±na½ desita½, nik²lita½ buddhaparampar±gata½;
pubbeniv±s±nugat±ya buddhiy±, pak±say² lokahita½ sadevake”ti.– Vutta½.
Tattha tassa puµµho viy±k±s²ti tena dhammasen±patin± puµµho hutv± tassa by±k±si, attano abhin²h±rato paµµh±ya abhisambodhipariyos±na½ sabba½ buddhava½sa½ kathes²ti attho. Karav²kamadhuragiroti karav²kasakuºassa viya madhur± gir± yassa so karav²kamadhuragiro, karav²kamadhuramañjussaroti attho. Tatrida½ karav²k±na½ madhurassarat±– karav²kasakuº± kira madhurarasa½ ambapakka½ mukhatuº¹akena paharitv± paggharita½ phalarasa½ pivitv± pakkhena t±¼a½ datv± vik³jam±ne catuppad± madamatt± viya la¼itu½ ±rabhanti, gocarapasut±pi catuppadagaº± mukhagat±nipi tiº±ni cha¹¹etv± ta½ n±da½ suºanti, v±¼amig± khuddakamige anubandham±n± ukkhitta½ p±da½ anikkhipitv± cittakat± viya tiµµhanti, anubandhamig±pi maraºabhaya½ hitv± tiµµhanti, ±k±se pakkhandant± pakkhinopi pakkhe pas±retv± tiµµhanti, udake macch±pi kaººapaµala½ ac±lent± ta½ sadda½ suºam±n± tiµµhanti. Eva½ madhurassar± karav²k± (d². ni. aµµha. 2.38; ma. ni. aµµha. 2.386). Nibb±payanto hadayanti kilesaggisantattasabbajanam±nasa½ dhammakath±matadh±r±ya s²tibh±va½ janayantoti attho. H±sayantoti tosayanto. Sadevakanti sadevaka½ loka½. At²tabuddh±nanti at²t±na½ buddh±na½. Amh±ka½ bhagavato abhin²h±rassa purato pana taºhaªkaro medhaªkaro saraºaªkaro d²paªkaroti catt±ro buddh± ekasmi½ kappe nibbatti½su. Tesa½ aparabh±ge koº¹aññ±dayo tev²sati buddh±ti sabbe d²paªkar±dayo catuv²sati buddh± idha “at²tabuddh±”ti adhippet±, tesa½ at²tabuddh±na½. Jin±nanti tasseva vevacana½. Desitanti kathita½. Catuv²satiy± buddh±na½ catusaccapaµisa½yutta½ dhammakatha½. Nik²litanti tesa½ carita½ kappaj±tigott±yubodhis±vakasannip±ta-upaµµh±kam±t±pituputtabhariy±paricched±dika½ nik²lita½ n±ma. Buddhaparampar±gatanti d²paªkaradasabalato paµµh±ya y±va kassapaparamparato ±gata½ desita½ nik²lita½ v±ti attho. Pubbeniv±s±nugat±ya buddhiy±ti ekampi j±ti½ dvepi j±tiyoti (ma. ni. 1.148, 384, 421; 2.233; 3.82; p±r±. 12) eva½ vibhatta½ pubbe nivuµµhakkhandhasant±nasaªkh±ta½ pubbeniv±sa½ anugat± upagat± t±ya pubbeniv±s±nugat±ya buddhiy±, pubbeniv±s±nussatiñ±ºen±ti attho. Pak±say²ti by±k±si. Lokahitanti sabbalokahita½ buddhava½sa½. Sadevaketi sadevake loketi attho. 80. Atha bhagav± karuº±s²talena hadayena sadevaka½ loka½ savane niyojento “p²tip±mojjajananan”ti-±dim±ha. Tattha p²tip±mojjajanananti p²tip±mojjakara½ p²tiy± pubbabh±ga½ p±mojja½, pañcavaºº±ya p²tiy± janananti attho. Sokasallavinodananti sokasaªkh±t±na½ sall±na½ vinodana½ viddha½sana½. Sabbasampattipaµil±bhanti sabb±pi devamanussasampatti-±dayo sampattiyo paµilabhanti eten±ti sabbasampattipaµil±bho, ta½ sabbasampattipaµil±bha½ buddhava½sadesananti attho. Citt²katv±ti citte katv±, buddh±nussati½ purakkhatv±ti attho. Suº±th±ti nis±metha nibodhatha. Meti mama. 81. Madanimmadananti j±timad±d²na½ sabbamad±na½ nimmadanakara½. Sokanudanti soko n±ma ñ±tibyasan±d²hi phuµµhassa cittasant±po. Kiñc±pi atthato domanassameva hoti, eva½ santepi antonijjh±nalakkhaºo, cetaso parinijjh±yanaraso, anusocanapaccupaµµh±no, ta½ soka½ nudat²ti sokanudo, ta½ sokanuda½. Sa½s±raparimocananti sa½s±rabandhanato parimocanakara½. “Sa½s±rasamatikkaman”tipi p±µho, tassa sa½s±rasamatikkamakaranti attho. Sabbadukkhakkhayanti ettha dukkha-saddo dukkhavedan±-dukkhavatthu-dukkh±rammaºa-dukkhapaccaya-dukkhaµµh±n±d²su dissati. Ayañhi “dukkhassa ca pah±n±”ti-±d²su (d². ni. 1.232; ma. ni. 1.383, 430; p±r±. 11) dukkhavedan±ya½ dissati. “J±tipi dukkh± jar±pi dukkh±”ti-±d²su (d². ni. 2.387; sa½. ni. 5.1081) dukkhavatthusmi½. “Yasm± ca kho, mah±li, r³pa½ dukkha½ dukkh±nupatita½ dukkh±vakkantan”ti-±d²su (sa½. ni. 3.60) dukkh±rammaºe. “Dukkho p±passa uccayo”ti-±d²su (dha. pa. 117) dukkhapaccaye. “Y±vañcida½, bhikkhave, na sukar± akkh±nena p±puºita½ y±va dukkh± niray±”ti-±d²su (ma. ni. 3.250) dukkhaµµh±ne. Idha pan±ya½ dukkhavatthusmi½ dukkhapaccayepi ca daµµhabbo. Tasm± j±ti-±disabbadukkhakkhayakaranti attho (dha. sa. aµµha. 2 ±dayo). Magganti ettha kusalatthikehi magg²yati, kilese v± m±rento gacchat²ti maggoti buddhava½sadesan± vuccati, ta½ nibb±nassa maggabh³ta½ buddhava½sadesana½. Sakkaccanti sakkacca½ citt²katv±, ohitasot± hutv±ti attho. Paµipajjath±ti adhitiµµhatha, suº±th±ti attho. Atha v± p²tip±mojjajanana½ sokasallavinodana½ sabbasampattipaµil±bhahetubh³ta½ ima½ buddhava½sadesana½ sutv± id±ni madanimmadan±diguºavises±vaha½ sabbadukkhakkhaya½ buddhabh±vamagga½ paµipajjath±ti sabbesa½ devamanuss±na½ buddhatta½ paºidh±ya uss±ha½ janeti. Sesamettha utt±namev±ti.
Iti madhuratthavil±siniy± buddhava½sa-aµµhakath±ya
Ratanacaªkamanakaº¹avaººan± niµµhit±.
Niµµhit± ca sabb±k±rena abbhantaranid±nassatthavaººan±.