33. “Abbhuto vata no ajja, uppajji lomaha½sano;
dhuvamatthasiddhi½ labh±ma, khaºo no paµip±dito.
34. “Buddhoti tesa½ sutv±na, p²ti uppajji t±vade;
buddho buddhoti kathayant±, tiµµhanti pañjal²kat±.
35. “Hiªk±r± s±dhuk±r± ca, ukkuµµhi sampaha½sana½;
paj± ca vividh± gagane, vattanti pañjal²kat±.
36. “G±yanti se¼enti ca v±dayanti ca, bhuj±ni pothenti ca naccayanti ca;
muñcanti puppha½ pana pañcavaººika½, mand±rava½ candanacuººamissita½.
37. “Yath± tuyha½ mah±v²ra, p±desu cakkalakkhaºa½;
dhajavajirapaµ±k±, va¹¹ham±naªkus±citan”ti.
Tattha idhalokaparalokahitattha½ s±sat²ti satth±. Ket³ti ketuno apacitik±tabbaµµhena ketu viy±ti ketu. Dhajoti indadhajo samussayaµµhena dassan²yaµµhena ca tuva½ dhajo viy±ti dhajoti. Atha v± yath± hi loke yassa kassaci dhaja½ disv±va– “aya½ dhajo itthann±mass±”ti dhajav± dhaj²ti paññ±yati, evameva bhagav± paññ±nibb±n±dhigam±ya bhagavanta½ disv±va nibb±n±dhigamo paññ±yati. Tena vutta½– “dhajo y³po c±”ti. K³µadantasutte vutt±na½ d±n±di-±savakkhayañ±ºapariyos±n±na½ sabbay±g±na½ yajanatth±ya samussito y³po tuvanti attho. Par±yanoti paµisaraºa½. Patiµµh±ti yath± mah±pathav² sabbap±º²na½ ±dh±rabh±vena patiµµh± nissayabh³t±, eva½ tuvampi patiµµh±bh³t±. D²po c±ti pad²po. Yath± caturaªge tamasi vattam±n±na½ satt±na½ ±ropito pad²po r³pasandassano hoti. Eva½ avijjandhak±re vattam±n±na½ satt±na½ paramatthasandassano pad²po tuvanti attho. Atha v± mah±samudde bhinnan±v±na½ satt±na½ samuddad²po yath± patiµµh± hoti, eva½ tuvampi sa½s±ras±gare alabbhaneyyapatiµµhe os²dant±na½ p±º²na½ d²po viy±ti d²poti attho.
Dvipaduttamoti dvipad±na½ uttamo dvipaduttamo, ettha pana niddh±raºalakkhaºassa abh±vato chaµµh²sam±sassa paµisedho natthi, niddh±raºalakkhaº±ya chaµµhiy± sam±so paµisiddho. Samm±sambuddho pana apad±na½ dvipad±na½ catuppad±na½ bahuppad±na½ r³p²na½ ar³p²na½ saññ²na½ asaññ²na½ nevasaññ²n±saññ²na½ uttamova. Kasm± panidha “dvipaduttamo”ti vuttoti ce? Seµµhataravasena. Imasmiñhi loke seµµho n±ma uppajjam±no apadacatuppadabahuppadesupi nuppajjati. Aya½ dvipadesuyeva uppajjati. Kataradvipades³ti? Manussesu ceva devesu ca. Manussesu uppajjam±no tisahassimah±sahassilokadh±tu vase kattu½ samattho buddho hutv± nibbattati. Devesu uppajjam±no dasasahassilokadh±tu vasavatt² mah±brahm± hutv± nibbattati. So tassa kappiyak±rako v± ±r±miko v± sampajjati. Iti tatopi seµµhataravasena “dvipaduttamo”ti vutto.
Dasasahassilokadh±tuy±ti dasasahassisaªkh±t±ya lokadh±tuy±. Mahiddhik±ti mahatiy± iddhiy± yutt±, mah±nubh±v±ti attho. Pariv±retv±ti bhagavanta½ samantato parikkhipitv±. Pasann±ti sañj±tasaddh±. Nar±sabhanti narapuªgava½. Aho acchariyanti ettha andhassa pabbat±rohana½ viya nicca½ na hot²ti acchariya½, acchar±yogganti v± acchariya½, “aho, ida½ vimhayan”ti acchara½ paharitu½ yuttanti attho. Abbhutanti abh³tapubba½ abh³tanti abbhuta½. Ubhayampeta½ vimhay±vahass±dhivacana½. Lomaha½sananti lom±na½ uddhaggabh±vakaraºa½. Na medisa½ bh³tapubbanti na may± ²disa½ bh³tapubba½, abbhuta½ diµµhanti attho. Diµµhanti vacana½ ±haritv± gahetabba½. Accheranti acchariya½.
Sakasakamhi bhavaneti attano attano bhavane. Nis²ditv±n±ti upavissa. Devat±ti ida½ pana vacana½ dev±nampi devadh²t±nampi s±dh±raºavacananti veditabba½. Hasantit±ti t± devat± mah±hasita½ hasanti, p²tivasa½ gatahadayat±ya mihitamatta½ akatv± aµµah±sa½ hasant²ti attho. Nabheti ±k±se.
¾k±saµµh±ti ±k±se vim±n±d²su µhit±, eseva nayo bh³maµµhesupi. Tiºapanthaniv±sinoti tiºaggesu ceva panthesu ca niv±sino. Puññavantoti mah±puññ±. Mahiddhik±ti mah±nubh±v±. Saªg²tiyo pavattent²ti devan±µakasaªg²tiyo pavattenti, tath±gata½ p³janatth±ya payujjant²ti attho. Ambareti ±k±se. Anilañjaseti anilapathe, ambarassa anekatthatt± “anilañjase”ti vutta½, purimasseva vevacana½. Cammanaddh±n²ti cammavinaddh±ni. Ayameva v± p±µho, devadundubhiyoti attho. V±dent²ti v±dayanti devat±.
Saªkh±ti dhamanasaªkh±. Paºav±ti tanumajjhaturiyavises±. Þiº¹im±ti tiºav±khuddakabheriyo vuccanti. Vajjant²ti v±dayanti. Abbhuto vata noti acchariyo vata nu. Uppajj²ti uppanno. Lomaha½sanoti lomaha½sanakaro. Dhuvanti yasm± pana abbhuto aya½ satth± loke uppanno, tasm± dhuva½ avassa½ atthasiddhi½ labh±m±ti adhipp±yo. Labh±m±ti labhiss±ma. Khaºoti aµµhakkhaºavirahito navamo khaºoti attho. Noti amh±ka½. Paµip±ditoti paµiladdho.
Buddhoti tesa½ sutv±n±ti buddhoti ida½ vacana½ sutv± tesa½ dev±na½ pañcavaºº± p²ti udap±d²ti attho. T±vadeti tasmi½ k±le. Hiªk±r±ti hiªk±rasadd±, hi½hinti yakkh±dayo pahaµµhak±le karonti. S±dhuk±r±ti s±dhuk±rasadd± ca pavattanti. Ukkuµµh²ti ukkuµµhisaddo ca unn±dasaddo c±ti attho. Paj±ti dev±dayo adhippet±. Keci “paµ±k± vividh± gagane vattant²”ti paµhanti. G±yant²ti buddhaguºapaµisa½yutta½ g²ta½ g±yanti.
Se¼ent²ti mukhena se¼itasadda½ karonti. V±dayant²ti mahat² vipañcik±makaramukh±dayo v²º± ca turiy±ni ca tath±gatassa p³janatth±ya v±denti payojenti. Bhuj±ni pothent²ti bhuje apphoµenti. Liªgavipariy±so daµµhabbo. Naccanti c±ti aññe ca nacc±penti sayañca naccanti.
Yath± tuyha½ mah±v²ra, p±desu cakkalakkhaºanti ettha yena pak±rena yath±. Mah±v²riyena yogato mah±v²ro. P±desu cakkalakkhaºanti tava ubhosu p±datalesu sahass±ra½ sanemika½ san±bhika½ sabb±k±raparip³ra½ cakkalakkhaºa½ sobhat²ti attho. Cakka-saddo pan±ya½ sampattirathaªga-iriy±pathad±naratanadhammakhuracakkalakkhaº±d²su dissati. “Catt±rim±ni, bhikkhave, cakk±ni yehi samann±gat±na½ devamanuss±nan”ti-±d²su (a. ni. 4.31) sampattiya½ dissati. “Cakka½va vahato padan”ti-±d²su (dha. pa. 1) rathaªge. “Catucakka½ navadv±ran”ti-±d²su (sa½. ni. 1.29) iriy±pathe. “Dada½ bhuñja ca m± ca pam±do, cakka½ vattaya sabbap±ºinan”ti (j±. 1.7.149) ettha d±ne. “Dibba½ cakkaratana½ p±tubh³tan”ti (d². ni. 2.243; 3.85; ma. ni. 3.256) ettha ratanacakke. “May± pavattita½ cakkan”ti (su. ni. 562; bu. va½. 28.17) ettha pana dhammacakke. “Icch±hatassa posassa, cakka½ bhamati matthake”ti (j±. 1.1.104; 1.5.103) ettha khuracakke, paharaºacakketi attho. “P±datalesu cakk±ni j±t±n²”ti (d². ni. 2.35; 3.200, 204; ma. ni. 2.386) ettha lakkhaºe. Idh±pi lakkhaºacakke daµµhabbo (ma. ni. aµµha. 1.148; a. ni. aµµha. 1.1.187; 2.4.8; paµi. ma. aµµha. 2.2.44). Dhajavajirapaµ±k±, va¹¹ham±naªkus±citanti dhajena ca vajirena ca paµ±k±ya ca va¹¹ham±nena ca aªkusena ca ±cita½ alaªkata½ pariv±rita½ p±desu cakkalakkhaºanti attho. Cakkalakkhaºe pana gahite sesalakkhaº±ni gahit±neva honti. Tath± as²ti anubyañjan±ni by±mappabh± ca. Tasm± tehi dvatti½samah±purisalakkhaº±s²ti-anubyañjanaby±mappabh±hi samalaªkato bhagavato k±yo sabbaph±liphullo viya p±ricchattako vikasitapaduma½ viya kamalavana½ vividharatanavicitta½ viya navakanakatoraºa½ t±r±mar²civir±jitamiva gaganatala½ ito cito ca vidh±vam±n± vipphandam±n± chabbaººabuddharasmiyo muñcam±no ativiya sobhati.
Id±ni bhagavato r³pak±yadhammak±yasampattidassanattha½–
38. “R³pe s²le sam±dhimhi, paññ±ya ca as±diso;
vimuttiy± asamasamo, dhammacakkappavattane”ti.– Aya½ g±th± vutt±.
Tattha r³peti aya½ r³pa-saddo khandhabhavanimittapaccayasar²ravaººasaºµh±n±d²su dissati. Yath±ha– “ya½ kiñci r³pa½ at²t±n±gatapaccuppannan”ti (ma. ni. 1.361; 3.86, 89; vibha. 2; mah±va. 22) ettha r³pakkhandhe dissati. “R³p³papattiy± magga½ bh±vet²”ti (dha. sa. 160-161; vibha. 624) ettha r³pabhave. “Ajjhatta½ ar³pasaññ² bahiddh± r³p±ni passat²”ti (d². ni. 3.338; ma. ni. 2.249; a. ni. 1.435-442; dha. sa. 204-205) ettha kasiºanimitte. “Sar³p±, bhikkhave, uppajjanti p±pak± akusal± dhamm± no ar³p±”ti (a. ni. 2.83) ettha paccaye. “¾k±so pariv±rito r³pantveva saªkha½ gacchat²”ti (ma. ni. 1.306) ettha sar²re. “Cakkhuñca paµicca r³pe ca uppajjati cakkhuviññ±ºan”ti (ma. ni. 1.204, 400; 3.421, 425-426; sa½. ni. 4.60; kath±. 465) ettha vaººe. “R³pappam±ºo r³pappasanno”ti (a. ni. 4.65) ettha saºµh±ne. Idh±pi saºµh±ne daµµhabbo (a. ni. aµµha. 1.1.1 r³p±divaggavaººan±). S²leti catubbidhe s²le. Sam±dhimh²ti tividhepi sam±dhimhi. Paññ±y±ti lokiyalokuttar±ya paññ±ya. As±disoti asadiso anupamo. Vimuttiy±ti phalavimuttiy± Asamasamoti asam± at²t± buddh± tehi asamehi buddhehi s²l±d²hi samoti asamasamo. Ett±vat± bhagavato r³pak±yasampatti dassit±.
Id±ni bhagavato k±yabal±di½ dassetu½–
39. “Dasan±gabala½ k±ye, tuyha½ p±katika½ bala½;
iddhibalena asamo, dhammacakkappavattane”ti.– Vutta½.
Tattha dasan±gabalanti dasachaddantan±gabala½. Duvidhañhi tath±gatassa bala½– k±yabala½, ñ±ºabalañc±ti. Tattha k±yabala½ hatthikul±nus±rena veditabba½. Katha½?
“K±¼±vakañca gaªgeyya½, paº¹ara½ tambapiªgala½;
gandhamaªgalahemañca, uposathachaddantime das±”ti.(Ma. ni. aµµha. 1.148; sa½. ni. aµµha. 2.2.22; a. ni. aµµha. 3.10.21; d². ni. aµµha. 2.198; vibha. aµµha. 760; ud±. aµµha. 75; c³¼ani. aµµha. 81; paµi. ma. aµµha. 2.2.44)–

Im±ni dasa hatthikul±ni veditabb±ni. K±¼±vakoti pakatihatthikula½. Ya½ dasanna½ puris±na½ k±yabala½, ta½ ekassa k±¼±vakassa hatthino bala½. Ya½ dasanna½ k±¼±vak±na½ bala½, ta½ ekassa gaªgeyyass±ti eteneva up±yena y±va chaddantabala½ netabbanti. Ya½ dasanna½ chaddant±na½ bala½, ta½ ekassa tath±gatassa bala½, n±r±yanabala½ vajirabalanti idameva vuccati. Tadeta½ pakatihatthigaºan±ya hatthikoµisahass±na½ bala½, purisagaºan±ya dasanna½ purisakoµisahass±na½ bala½ hoti. Ida½ t±va tath±gatassa pakatik±yabala½, ñ±ºabala½ pana appameyya½ dasabalañ±ºa½ catuves±rajjañ±ºa½ aµµhasu paris±su akampanañ±ºa½ catuyoniparicchedakañ±ºa½ pañcagatiparicchedakañ±ºa½ cuddasa buddhañ±º±n²ti evam±dika½ ñ±ºabala½. Idha pana k±yabala½ adhippeta½. K±ye, tuyha½ p±katika½ balanti tañca pana tava k±ye p±katikabalanti attho. Tasm± “dasan±gabalan”ti dasachaddantan±gabalanti attho.