3-3. Mah±kassapatthera-apad±navaººan±
Padumuttarassa bhagavatoty±dika½ ±yasmato mah±kassapattherassa apad±na½. Ayampi purimabuddhesu kat±dhik±ro tattha tattha bhave vivaµµ³panissay±ni puññasambh±r±ni upacinanto padumuttarabhagavato k±le ha½savat²nagare vedeho n±ma as²tikoµivibhavo kuµumbiko ahosi. So buddham±mako, dhammam±mako, saªgham±mako, up±sako hutv± viharanto ekasmi½ uposathadivase p±tova subhojana½ bhuñjitv± uposathaªg±ni adhiµµh±ya gandhapupph±d²ni gahetv± vih±ra½ gantv± satth±ra½ p³jetv± vanditv± ekamanta½ nis²di. Tasmiñca khaºe satth± mah±nisabhatthera½ n±ma tatiyas±vaka½ “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½ bhikkh³na½ dhutav±d±na½ yadida½ nisabho”ti etadagge µhapesi. Up±sako ta½ sutv± pasanno dhammakath±vas±ne mah±jane uµµh±ya gate satth±ra½ vanditv± “sve, bhante, mayha½ bhikkha½ adhiv±seth±”ti nimantesi. “Mah± kho, up±saka, bhikkhusaªgho”ti. “Kittako, bhante”ti? “Aµµhasaµµhibhikkhusatasahassan”ti. “Bhante, eka½ s±maºerampi vih±re asesetv± mayha½ bhikkha½ gaºhath±”ti. Satth± adhiv±sesi. Up±sako satthu adhiv±sana½ ñatv± geha½ gantv± mah±d±na½ sajjetv± punadivase satthu k±la½ ±roc±pesi. Satth± pattac²varam±d±ya bhikkhusaªghaparivuto up±sakassa ghara½ gantv± paññatt±sane nisinno dakkhiºodak±vas±ne y±gu-±d²ni sampaµicchanto bhattavissagga½ ak±si. Up±sakopi satthu santike nis²di. Tasmi½ antare mah±nisabhatthero piº¹±ya caranto tameva v²thi½ paµipajji. Up±sako disv± uµµh±ya gantv± thera½ vanditv± “patta½, bhante, deth±”ti ±ha. Thero patta½ ad±si. “Bhante, idheva pavisatha, satth±pi gehe nisinno”ti. “Na vaµµissati, up±sak±”ti. So therassa patta½ gahetv± piº¹ap±tassa p³retv± ad±si. Tato thera½ anugantv± nivatto satthu santike nis²ditv± evam±ha– “mah±nisabhatthero, bhante, ‘satth±pi gehe nisinno’ti vuttepi pavisitu½ na icchi. Atthi nu kho etassa tumh±ka½ guºehi atirekaguºo”ti? Buddh±nañca vaººamacchera½ n±ma natthi, tasm± satth± evam±ha– “up±saka, maya½ bhikkha½ ±gamayam±n± gehe nis²d±ma, so bhikkhu na eva½ nis²ditv± bhikkha½ udikkhati. Maya½ g±mantasen±sane vas±ma, so araññeyeva vasati. Maya½ channe vas±ma, so abbhok±seyeva vasat²”ti bhagav± “ayañca ayañcetassa guºo”ti mah±samudda½ p³rayam±no viya tassa guºa½ kathesi. Up±sakopi pakatiy± jalam±nad²po telena ±sitto viya suµµhutara½ pasanno hutv± cintesi– “ki½ mayha½ aññ±ya sampattiy±, ya½n³n±ha½ an±gate ekassa buddhassa santike dhutav±d±na½ aggabh±vatth±ya patthana½ kariss±m²”ti. So punapi satth±ra½ nimantetv± teneva niy±mena satta divase mah±d±na½ datv± sattame divase buddhappamukhassa mah±bhikkhusaªghassa tic²var±ni datv± satthu p±dam³le nipajjitv± evam±ha– “ya½ me, bhante, satta divase d±na½ dentassa metta½ k±yakamma½ metta½ vac²kamma½ metta½ manokamma½ paccupaµµhita½, imin±ha½ na añña½ devasampatti½ v± sakkam±rabrahmasampatti½ v± patthemi, ida½ pana me kamma½ an±gate ekassa buddhassa santike mah±nisabhattherena pattaµµh±nantara½ p±puºanatth±ya terasadhutaªgadhar±na½ aggabh±vassa adhik±ro hot³”ti. Satth± “mahanta½ µh±na½ imin± patthita½, samijjhissati nu kho, no”ti olokento samijjhanabh±va½ disv± ±ha– “man±pa½ te µh±na½ patthita½, an±gate satasahassakapp±vas±ne gotamo n±ma buddho uppajjissati, tassa tva½ tatiyas±vako mah±kassapatthero n±ma bhavissas²”ti by±k±si. Ta½ sutv± up±sako “buddh±na½ dve kath± n±ma natth²”ti punadivase pattabba½ viya ta½ sampatti½ amaññittha. So y±vat±yuka½ d±na½ datv± s²la½ sam±d±ya rakkhitv± n±nappak±ra½ puññakamma½ katv± k±la½katv± sagge nibbatti. Tato paµµh±ya devamanussesu sampatti½ anubhavanto ito ekanavutikappe vipassisamm±sambuddhe bandhumat²nagara½ upaniss±ya kheme migad±ye viharante devalok± cavitv± aññatarasmi½ parijiººabr±hmaºakule nibbatti. Tasmiñca k±le vipass² bhagav± sattame sa½vacchare dhamma½ kathesi, mahanta½ kol±hala½ ahosi. Sakalajambud²pe devat± “satth± dhamma½ kathessat²”ti ±rocesu½. Br±hmaºo ta½ s±sana½ assosi. Tassa niv±sanas±µako ekoyeva, tath± br±hmaºiy±. P±rupana½ pana dvinnampi ekameva. So sakalanagare “ekas±µakabr±hmaºo”ti paññ±yi So br±hmaºo kenacideva kiccena br±hmaº±na½ sannip±te sati br±hmaºi½ gehe µhapetv± saya½ ta½ vattha½ p±rupitv± gacchati, br±hmaº²na½ sannip±te sati saya½ gehe acchati, br±hmaº² ta½ vattha½ p±rupitv± gacchati. Tasmi½ pana divase so br±hmaºi½ ±ha– “bhoti, ki½ tva½ ratti½ dhamma½ suºissasi, ud±hu div±”ti? “S±mi, aha½ m±tug±mo bh²rukaj±tik± ratti½ sotu½ na sakkomi, div± soss±m²”ti ta½ br±hmaºa½ gehe µhapetv± ta½ vattha½ p±rupitv± up±sik±hi saddhi½ vih±ra½ gantv± satth±ra½ vanditv± ekamanta½ nisinn± dhamma½ sutv± up±sik±hi saddhi½ agam±si. Atha br±hmaºo ta½ gehe µhapetv± ta½ vattha½ p±rupitv± vih±ra½ gato. Tasmiñca samaye satth± parisamajjhe alaªkatadhamm±sane nisinno cittab²jani½ gahetv± ±k±sagaªga½ ot±rento viya sineru½ mantha½ katv± s±gara½ nimmanthento viya ca dhammakatha½ kathesi. Br±hmaºassa parisapariyantena nisinnassa dhamma½ suºantassa paµhamay±meyeva sakalasar²ra½ p³rayam±n± pañcavaºº± p²ti uppajji. So p±rutavattha½ saªgharitv± “dasabalassa dass±m²”ti cintesi. Athassa ±d²navasahassa½ dassayam±na½ macchera½ uppajji. So “br±hmaºiy± tuyhañca ekameva vattha½, añña½ kiñci p±rupana½ n±ma natthi, ap±rupitv± bahi vicaritu½ na sakkom²”ti sabbath±pi ad±tuk±mo ahosi. Athassa nikkhante paµhame majjhimay±meti tatheva p²ti uppajji. So tatheva cintetv± tatheva ad±tuk±mo ahosi. Athassa majjhime y±me nikkhante pacchimay±mepi tatheva p²ti uppajji. Tad± so macchera½ jinitv± vattha½ saªgharitv± satthu p±dam³le µhapesi. Tato v±mahattha½ ±bhujitv± dakkhiºena hatthena apphoµetv± “jita½ me, jita½ me”ti tikkhattu½ nadi. Tasmi½ samaye bandhum± r±j± dhamm±sanassa pacchato antos±ºiya½ nisinno dhamma½ suº±ti. Rañño ca n±ma “jita½ me”ti saddo aman±po hoti. R±j± purisa½ ±º±pesi “gaccha, bhaºe, eta½ puccha– ‘ki½ so vadat²”’ti? Br±hmaºo ten±gantv± pucchito “avases± hatthiy±n±d²ni ±ruyha asicamm±d²ni gahetv± parasena½ jinanti, na ta½ acchariya½. Aha½ pana pacchato ±gacchantassa k³µagoºassa muggarena s²sa½ bhinditv± ta½ pal±pento viya maccheracitta½ jinitv± p±rutavattha½ dasabalassa ad±si½, ta½ me jita½ macchera½ acchariyan”ti ±ha. So ±gantv± ta½ pavatti½ rañño ±rocesi. R±j± “amhe, bhaºe, dasabalassa anur³pa½ na j±n±ma, br±hmaºo j±n±t²”ti tassa pas²ditv± vatthayuga½ pesesi. Ta½ disv± br±hmaºo cintesi– “r±j± mayha½ tuºh² nisinnassa paµhama½ kiñci adatv± satthu guºe kathentassa ad±si, satthu guºe paµicca ida½ uppanna½, satthuyeva anucchavikan”ti tampi vatthayuga½ dasabalassa ad±si. R±j± “ki½ br±hmaºena katan”ti pucchitv± “tampi tena vatthayuga½ tath±gatasseva dinnan”ti sutv± aññ±nipi dve vatthayug±ni pesesi, so t±nipi satthu ad±si. Puna r±j± ‘aññ±nipi catt±r²’ti eva½ vatv± y±va eva½ dvatti½sa vatthayug±ni pesesi. Atha br±hmaºo “ida½ va¹¹hetv± va¹¹hetv± gahaºa½ viya hot²”ti attano atth±ya eka½, br±hmaºiy± ekanti dve vatthayug±ni gahetv±, ti½sa yug±ni tath±gatasseva ad±si. Tato paµµh±ya ca so satthu viss±siko j±to. Atha ta½ r±j± ekadivasa½ s²tasamaye satthu santike dhamma½ suºanta½ disv± satasahassagghanaka½ attano p±ruta½ rattakambala½ datv± ±ha– “ito paµµh±ya ima½ p±rupitv± dhamma½ suº±h²”ti. So “ki½ me imin± kambalena imasmi½ p³tik±ye upan²ten±”ti cintetv± antogandhakuµiya½ tath±gatassa mañcassa upari vit±na½ katv± agam±si. Athekadivasa½ r±j± p±tova vih±ra½ gantv± antogandhakuµiya½ satthu santike nis²di. Tasmi½ khaºe chabbaºº± buddharasmiyo kambale paµihaññanti, kambalo ativiya virocittha. R±j± ullokento sañj±nitv± ±ha– “amh±ka½, bhante, esa kambalo, amhehi ekas±µakabr±hmaºassa dinno”ti. “Tumhehi, mah±r±ja, br±hmaºo p³jito, br±hmaºena maya½ p³jit±”ti. R±j± “br±hmaºo yutta½ aññ±si, na mayan”ti pas²ditv± ya½ manuss±na½ upak±rabh³ta½, ta½ sabba½ aµµhaµµhaka½ katv± sabbaµµhaka½ n±ma d±na½ datv± purohitaµµh±ne µhapesi. Sopi “aµµhaµµhaka½ n±ma catusaµµhi hot²”ti catusaµµhisal±kabhatt±ni upaµµhapetv± y±vaj²va½ d±na½ datv± s²la½ rakkhitv± tato cuto sagge nibbatti. Puna tato cuto imasmi½ kappe bhagavato koº±gamanassa bhagavato kassapassa c±ti dvinna½ antare b±r±ºasiya½ kuµumbiyakule nibbatto. So va¹¹himanv±ya ghar±v±sa½ vasanto ekadivasa½ araññe jaªghavih±ra½ vicarati. Tasmiñca samaye paccekabuddho nad²t²re c²varakamma½ karonto anuv±te appahonte saªgharitv± µhapetum±raddho. So ta½ disv± “kasm±, bhante, saªgharitv± µhapeth±”ti ±ha. “Anuv±to nappahot²”ti. “Imin±, bhante, karoth±”ti uttaris±µaka½ datv± “nibbattanibbattaµµh±ne me k±ci h±ni m± hot³”ti patthana½ ak±si. Gharepissa bhaginiy± saddhi½ bhariy±ya kalaha½ karontiy± paccekabuddho piº¹±ya p±visi. Athassa bhagin² paccekabuddhassa piº¹ap±ta½ datv± tassa bhariya½ sandh±ya– “evar³pa½ b±la½ yojanasate parivajjeyyan”ti patthana½ µhapesi. S± gehaªgaºe µhit± sutv± “im±ya dinnabhatta½ esa m± bhuñjat³”ti patta½ gahetv± bhatta½ cha¹¹etv± kalalassa p³retv± ad±si. Itar± disv± “b±le, ma½ t±va akkosa v± pahara v±, evar³passa pana dve asaªkhyeyy±ni p³ritap±ramissa paccekabuddhassa pattato bhatta½ cha¹¹etv± kalala½ d±tu½ na yuttan”ti ±ha. Athassa bhariy±ya paµisaªkh±na½ uppajji. S± “tiµµhatha, bhante”ti kalala½ cha¹¹etv± patta½ dhovitv± gandhacuººena ubbaµµetv± paº²tabhattassa catumadhurassa ca p³retv± upari ±sittena padumagabbhavaººena sappin± vijjotam±na½ patta½ paccekabuddhassa hatthe µhapetv± “yath± aya½ piº¹ap±to obh±saj±to, eva½ obh±saj±ta½ me sar²ra½ hot³”ti patthana½ ak±si. Paccekabuddho anumoditv± ±k±sa½ pakkhandi. Tepi dve j±yampatik± y±vat±yuka½ µhatv± tato cut± sagge nibbatti½su. Puna tato cavitv± up±sako kassapasamm±sambuddhak±le b±r±ºasiya½ as²tikoµivibhavasampanne kule nibbatti, itar±pi t±disasseva seµµhino dh²t± hutv± nibbatti, tassa vayappattassa tameva seµµhidh²tara½ ±nayi½su. Tass± pubbe aniµµhavip±kassa p±pakammassa ±nubh±vena patikula½ paviµµhamatt±ya umm±rantarato paµµh±ya sakala½ geha½ uggh±µitavaccak³po viya duggandha½ j±ta½. Kum±ro “kass±ya½ gandho”ti pucchitv± “seµµhikaññ±y±”ti sutv± “n²haratha nan”ti tass±yeva kulaghara½ pesesi. S± teneva n²h±rena sattasu µh±nesu paµinivatti.