“Yo daº¹ena adaº¹esu, appaduµµhesu dussati;
dasannamaññatara½ µh±na½, khippameva nigacchati.
“Vedana½ pharusa½ j±ni½, sar²rassa va bhedana½;
garuka½ v±pi ±b±dha½, cittakkhepa½ va p±puºe.
“R±jato v± upasagga½, abbhakkh±na½ va d±ruºa½;
parikkhaya½ va ñ±t²na½, bhog±na½ va pabhaªguna½.
“Athavassa ag±r±ni, aggi ¹ahati p±vako;
k±yassa bhed± duppañño, niraya½ sopapajjat²”ti. (Dha. pa. 137-140).
393. Pavivekamanuyuttoti pak±rena viveka½ ek²bh±va½ anuyutto yojito yuttappayutto. Sam±dhibh±van±ratoti paµhamajjh±n±dibh±van±ya rato all²no ca. Sabb±save sakalakilese, pariññ±ya j±nitv± pajahitv±, an±savo nikkileso vihar±m²ti sambandho. 394. Id±ni attano puññasambh±ravasena pubbacaritassa phala½ dassento dharaºimpi sugambh²ranti-±dim±ha. Tatr±yamanupubb²kath±– buddhena coditoti samm±sambuddhena codito uyyojito. Bhikkhusaªghassa pekkhatoti mahato bhikkhusaªghassa passantassa. Mig±ram±tup±s±da½, p±daªguµµhena kampay²ti pubb±r±me vis±kh±ya mah±-up±sik±ya k±rita½ sahassatthambhapaµimaº¹ita½ mah±p±s±da½ attano p±daªguµµhena kampesi½. Ekasmiñhi samaye pubb±r±me yath±vuttap±s±de bhagavati viharante sambahul± navakatar± bhikkh³ uparip±s±de nisinn± satth±rampi acintetv± tiracch±nakatha½ kathetum±raddh±. Ta½ sutv± bhagav± te sa½vejetv± attano dhammadesan±ya bh±janabh³te k±tuk±mo ±yasmanta½ mah±moggall±natthera½ ±mantesi– “passasi tva½, moggall±na, nave bhikkh³ tiracch±nakathamanuyutte”ti ta½ sutv± thero satthu ajjh±saya½ ñatv± abhiññ±p±daka½ ±pokasiº±rammaºa½ catutthajjh±na½ sam±pajjitv± vuµµh±ya “p±s±dassa patiµµhitok±sa½ udaka½ hot³”ti adhiµµh±ya p±s±damatthake thupika½ p±daªguµµhena pahari, p±s±do onamitv± ekena passena aµµh±si. Punapi pahari, aparenapi passena aµµh±si. Te bhikkh³ bh²t± sa½vigg± p±s±dassa patanabhayena tato nikkhamitv± bhagavato sam²pe aµµha½su. Satth± tesa½ ajjh±saya½ oloketv± dhamma½ desesi. Ta½ sutv± tesu keci sot±pattiphale patiµµhahi½su, keci sakad±g±miphale, keci an±g±miphale, keci arahattaphale patiµµhahi½su. Sv±yamattho p±s±dakampanasuttena d²petabbo. Vejayantap±s±danti so vejayantap±s±do t±vati½sabhavane yojanasahassubbedho anekasahassaniyy³hak³µ±g±rapaµimaº¹ito dev±surasaªg±me asure jinitv± sakke dev±naminde nagaramajjhe µhite uµµhito vijayantena nibbattatt± “vejayanto”ti laddhan±mo p±s±do, ta½ sandh±y±ha– “vejayantap±s±dan”ti, tampi aya½ thero p±daªguµµhena kampeti. Ekasmiñhi samaye bhagavanta½ pubb±r±me viharanta½ sakko devar±j± upasaªkamitv± taºh±saªkhayavimutti½ pucchi. Tassa bhagav± vissajjesi. So ta½ sutv± attamano pamudito abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± attano devalokameva gato. Ath±yasm± mah±moggall±no eva½ cintesi– “aya½ sakko bhagavanta½ upasaªkamitv± evar³pa½ gambh²ranibb±napaµisa½yutta½ pañha½ pucchi, bhagavat± ca pañho vissajjito, ki½ nu kho j±nitv± gato, ud±hu aj±nitv± Ya½n³n±ha½ devaloka½ gantv± tamattha½ j±neyyan”ti? So t±vadeva t±vati½sabhavana½ gantv± sakka½ dev±naminda½ tamattha½ pucchi. Sakko dibbasampattiy± pamatto hutv± vikkhepa½ ak±si. Thero tassa sa½vegajananattha½ vejayantap±s±da½ p±daªguµµhena kampesi. Tena vutta½–
“Yo vejayantap±s±da½, p±daªguµµhena kampayi;
iddhibalenupatthaddho, sa½vejesi ca devat±”ti. (Ma. ni. 1.513).
Aya½ panattho– c³¼ataºh±saªkhayavimuttisuttena (ma. ni. 1.390 ±dayo) d²petabbo. Kampit±k±ro heµµh± vuttoyeva. “Sakka½ so paripucchat²”ti (ma. ni. 1.513) yath±vuttameva therassa taºh±saªkhayavimuttipuccha½ sandh±ya vutta½. Ten±ha– “ap±vuso, j±n±si, taºhakkhayavimuttiyo”ti? Tassa sakko viy±k±si. Ida½ therena p±s±dakampane kate sa½viggahadayena pam±da½ pah±ya yoniso manasi karitv± pañhassa by±katabh±va½ sandh±ya vutta½. Satth±r± desitaniy±meneva hi so tad± kathesi. Ten±ha– “pañha½ puµµho yath±tathan”ti (ma. ni. 1.513). Tattha sakka½ so paripucchat²ti sakka½ devar±ja½ mah±moggall±natthero satth±r± desit±ya taºh±saªkhayavimuttiy± sammadeva gahitabh±va½ pucchi. At²tatthe hi ida½ vattam±navacana½. Ap±vuso, j±n±s²ti ±vuso, api j±n±si, ki½ j±n±si? Taºhakkhayavimuttiyoti (ma. ni. 1.513) taºh±saªkhayavimuttiyo satth±r± tuyha½ desit±, tath± “ki½ j±n±s²”ti pucchati. Taºhakkhayavimuttiyoti v± taºh±saªkhayavimuttisuttassa desana½ pucchati. Brahm±nanti mah±brahm±na½. Sudhamm±y±bhito sabhanti (ma. ni. 1.513) sudhamm±ya sabh±ya. Aya½ pana brahmaloke sudhamm± sabh±, na t±vati½sabhavane. Sudhamm±sabh±virahito devaloko n±ma natthi. “Ajj±pi te, ±vuso, s± diµµhi, y± te diµµhi pure ah³”ti ima½ brahmaloka½ upagantu½ samattho natthi koci samaºo v± br±hmaºo v±. Satthu idh±gamanato pubbe y± tuyha½ diµµhi ahosi, ki½ ajj±pi id±nipi s± diµµhi na vigat±ti? Passasi v²tivattanta½ brahmaloke pabhassaranti brahmaloke v²tipatanta½ mah±kappinamah±kassap±d²hi s±vakehi pariv±ritassa tejodh±tu½ sam±pajjitv± nisinnassa sas±vakassa bhagavato ok±sa½ passas²ti attho. Ekasmiñhi samaye bhagav± brahmaloke sudhamm±ya sabh±ya sannipatitv± sannisinnassa “atthi nu kho koci samaºo v± br±hmaºo v± eva½mahiddhiko, so idha ±gantu½ sakkuºeyy±”ti cintentassa brahmuno cittamaññ±ya tattha gantv± brahmuno matthake ±k±se nisinno tejodh±tu½ sam±pajjitv± obh±sa½ muñcanto mah±moggall±n±d²na½ ±gamana½ cintesi. Saha cintanena tepi tattha gantv± satth±ra½ vanditv± satthu ajjh±saya½ ñatv± tejodh±tu½ sam±pajjitv± paccekadis±su nis²ditv± obh±sa½ vissajjesu½. Sakalabrahmaloko ekobh±so ahosi. Satth± brahmuno kallacittata½ ñatv± catusaccapak±sana½ dhamma½ desesi. Desan±pariyos±ne anek±ni brahmasahass±ni maggaphalesu patiµµhahi½su. Ta½ sandh±ya codento ajj±pi te, ±vuso, s± diµµh²ti g±tham±ha. Aya½ panattho bakabrahmasuttena (sa½. ni. 1.175) d²petabbo. Vutta½ heta½ (sa½. ni. 1.176)–
“Eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. Tena kho pana samayena aññatarassa brahmuno evar³pa½ p±paka½ diµµhigata½ uppanna½ hoti– ‘natthi samaºo v± br±hmaºo v± yo idha ±gaccheyy±’ti. Atha kho bhagav± tassa brahmuno cetas± cetoparivitakkamaññ±ya seyyath±pi n±ma balav± puriso samiñjita½ v± b±ha½ pas±reyya pas±rita½ v± b±ha½ samiñjeyya; evameva jetavane antarahito tasmi½ brahmaloke p±turahosi. Atha kho bhagav± tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nis²di tejodh±tu½ sam±pajjitv±.
“Atha kho ±yasmato mah±moggall±nassa etadahosi ‘kaha½ nu kho bhagav± etarahi viharat²’ti? Addasa kho ±yasm± mah±moggall±no bhagavanta½ dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nisinna½ tejodh±tu½ sam±panna½. Disv±na seyyath±pi n±ma balav± puriso samiñjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samiñjeyya; evameva jetavane antarahito tasmi½ brahmaloke p±turahosi. Atha kho ±yasm± mah±moggall±no puratthima½ disa½ niss±ya tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nis²di tejodh±tu½ sam±pajjitv± n²catara½ bhagavato.
“Atha kho ±yasmato mah±kassapassa etadahosi– ‘kaha½ nu kho bhagav± etarahi viharat²’ti? Addasa kho ±yasm± mah±kassapo bhagavanta½ dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nisinna½ tejodh±tu½ sam±panna½. Disv±na seyyath±pi n±ma balav± puriso…pe… evameva jetavane antarahito tasmi½ brahmaloke p±turahosi. Atha kho ±yasm± mah±kassapo dakkhiºa½ disa½ niss±ya tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nis²di tejodh±tu½ sam±pajjitv± n²catara½ bhagavato.
“Atha kho ±yasmato mah±kappinassa etadahosi ‘kaha½ nu kho bhagav± etarahi viharat²’ti? Addasa kho ±yasm± mah±kappino bhagavanta½ dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nisinna½ tejodh±tu½ sam±panna½. Disv±na seyyath±pi n±ma balav± puriso…pe… evameva jetavane antarahito tasmi½ brahmaloke p±turahosi. Atha kho ±yasm± mah±kappino pacchima½ disa½ niss±ya tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nis²di tejodh±tu½ sam±pajjitv± n²catara½ bhagavato.
“Atha kho ±yasmato anuruddhassa etadahosi– ‘kaha½ nu kho bhagav± etarahi viharat²’ti? Addasa kho ±yasm± anuruddho bhagavanta½ dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nisinna½ tejodh±tu½ sam±panna½. Disv±na seyyath±pi n±ma balav± puriso…pe… evameva jetavane antarahito tasmi½ brahmaloke p±turahosi. Atha kho ±yasm± anuruddho uttara½ disa½ niss±ya tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nis²di tejodh±tu½ sam±pajjitv± n²catara½ bhagavato”.
Atha kho ±yasm± mah±moggall±no ta½ brahm±na½ g±th±ya ajjhabh±si–
“Ajj±pi te ±vuso s± diµµhi, y± te diµµhi pure ahu;
passasi v²tivattanta½, brahmaloke pabhassaran”ti.
“Na me m±risa s± diµµhi, y± me diµµhi pure ahu;
pass±mi v²tivattanta½, brahmaloke pabhassara½;
sv±ha½ ajja katha½ vajja½, aha½ niccomhi sassato”ti.
“Atha kho bhagav± ta½ brahm±na½ sa½vejetv± seyyath±pi n±ma balav± puriso…pe… evameva tasmi½ brahmaloke antarahito jetavane p±turahosi. Atha kho so brahm± aññatara½ brahmap±risajja½ ±mantesi– ‘ehi tva½, m±risa, yen±yasm± mah±moggall±no tenupasaªkama, upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±moggall±na½ eva½ vadehi– “atthi nu kho, m±risa moggall±na, aññepi tassa bhagavato s±vak± eva½mahiddhik± eva½mah±nubh±v± seyyath±pi bhava½ moggall±no kassapo kappino anuruddho”ti? ‘Eva½, m±ris±’ti kho so brahmap±risajjo tassa brahmuno paµissutv± yen±yasm± mah±moggall±no tenupasaªkami, upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±moggall±na½ etadavoca– ‘atthi nu kho, m±risa moggall±na, aññepi tassa bhagavato s±vak± eva½mahiddhik± eva½mah±nubh±v± seyyath±pi bhava½ moggall±no kassapo kappino anuruddho’ti Atha kho ±yasm± mah±moggall±no ta½ brahmap±risajja½ g±th±ya ajjhabh±si–
“Tevijj± iddhipatt± ca, cetopariy±yakovid±;
kh²º±sav± arahanto, bah³ buddhassa s±vak±”ti.
“Atha kho so brahmap±risajjo ±yasmato mah±moggall±nassa bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± yena so brahm± tenupasaªkami, upasaªkamitv± ta½ brahm±na½ etadavoca– ‘±yasm± m±risa mah±moggall±no evam±ha–
“‘Tevijj± iddhipatt± ca, cetopariy±yakovid±;
kh²º±sav± arahanto, bah³ buddhassa s±vak±”’ti.–
Idamavoca so brahmap±risajjo. Attamano ca so brahm± tassa brahmap±risajjassa bh±sita½ abhinand²ti (sa½. ni. 1.176).
Ida½ sandh±ya vutta½– “aya½ panattho bakabrahmasuttena d²petabbo”ti. Mah±neruno k³µanti (ma. ni. 1.513) k³µas²sena sakalameva sinerupabbatar±ja½ vadasi. Vimokkhena apassay²ti (ma. ni. 1.513) jh±navimokkhena nissayena abhiññ±yena passay²ti adhipp±yo. Vananti (ma. ni. 1.513) jambud²pa½. So hi vanab±hullat±ya “vanan”ti vutto. Ten±ha “jambumaº¹assa issaro”ti. Pubbavideh±nanti (ma. ni. 1.513) pubbavidehaµµh±nañca pubbavidehanti attho. Ye ca bh³misay± nar±ti (ma. ni. 1.513) bh³misay± nar± n±ma aparagoy±na-uttarakuruk± ca manuss±. Te hi geh±bh±vato “bh³misay±”ti vutt±. Tepi sabbe apassay²ti sambandho. Aya½ panattho nandopanandadamanena d²petabbo– ekasmi½ kira samaye an±thapiº¹iko gahapati bhagavato dhammadesana½ sutv± “sve, bhante, pañcahi bhikkhusatehi saddhi½ mayha½ gehe bhikkha½ gaºhath±”ti nimantetv± pakk±mi. Ta½divasañca bhagavato pacc³sasamaye dasasahassilokadh±tu½ olokentassa nandopanando n±ma n±gar±j± ñ±ºamukhe ±p±tha½ ±gacchi. Bhagav± “aya½ n±gar±j± mayha½ ñ±ºamukhe ±p±tha½ ±gacchati, ki½ nu kho bhavissat²”ti ±vajjento saraºagamanassa upanissaya½ disv± “aya½ micch±diµµhiko t²su ratanesu appasanno, ko nu kho ima½ micch±diµµhiko vimoceyy±”ti ±vajjento mah±moggall±natthera½ addasa. Tato pabh±t±ya rattiy± sar²rapaµijaggana½ katv± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi– “±nanda, pañcanna½ bhikkhusat±na½ ±rocehi– ‘tath±gato devac±rika½ gacchat²”’ti. Ta½divasañca nandopanandassa ±p±nabh³mi½ sajjayi½su. So dibbaratanapallaªke dibbena setacchattena dh±riyam±no tividhan±µakehi ceva n±gaparis±ya ca parivuto dibbabh±janesu upaµµh±pita-annap±na½ olokayam±no nisinno hoti. Atha kho bhagav± yath± n±gar±j± passati, tath± katv± tassa vim±namatthakeneva pañcahi bhikkhusatehi saddhi½ t±vati½sadevalok±bhimukho p±y±si. Tena kho pana samayena nandopanandassa n±gar±jassa evar³pa½ p±paka½ diµµhigata½ uppanna½ hoti “ime hi n±ma muº¹asamaºak± amh±ka½ uparibhavanena dev±na½ t±vati½s±na½ bhavana½ pavisantipi nikkhamantipi, na d±ni ito paµµh±ya imesa½ amh±ka½ matthake p±dapa½su½ okirant±na½ gantu½ dass±m²”ti uµµh±ya sinerup±da½ gantv± ta½ attabh±va½ vijahitv± sineru½ sattakkhattu½ bhogehi parikkhipitv± upari phaºa½ katv± t±vati½sabhavana½ avakujjena phaºena pariggahetv± adassana½ gamesi. Atha kho ±yasm± raµµhap±lo bhagavanta½ etadavoca– “pubbe, bhante, imasmi½ padese µhito sineru½ pass±mi, sineruparibhaº¹a½ pass±mi, t±vati½sa½ pass±mi, vejayanta½ pass±mi, vejayantassa p±s±dassa uparidhaja½ pass±mi. Ko nu kho, bhante, hetu ko paccayo, ya½ etarahi neva sineru½ pass±mi…pe… na vejayantassa p±s±dassa uparidhaja½ pass±m²”ti. “Aya½, raµµhap±la, nandopanando n±ma n±gar±j± tumh±ka½ kupito sineru½ sattakkhattu½ bhogehi parikkhipitv± upari phaºena paµicch±detv± andhak±ra½ katv± µhito”ti. “Damemi na½, bhante”ti. Na bhagav± na½ anuj±ni. Atha kho ±yasm± bhaddiyo, ±yasm± r±huloti anukkamena sabbepi bhikkh³ uµµhahi½su. Bhagav± anuj±ni. Avas±ne mah±moggall±natthero– “aha½, bhante, damemi nan”ti ±ha. “Damehi, moggall±n±”ti bhagav± anuj±ni. Thero attabh±va½ vijahitv± mahanta½ n±gar±javaººa½ abhinimminitv± nandopananda½ cuddasakkhattu½ bhogehi parikkhipitv± tassa phaºamatthake attano phaºa½ µhapetv± sinerun± saddhi½ abhinipp²¼esi. N±gar±j± dh³m±yi. Theropi “na tuyha½yeva sar²re dh³mo atthi, mayhampi atth²”ti dh³m±yi. N±gar±jassa dh³mo thera½ na b±dhati, therassa pana dh³mo n±gar±ja½ b±dhati. Tato n±gar±j± pajjali, theropi “na tuyha½yeva sar²re aggi atthi, mayhampi atth²”ti pajjali. N±gar±jassa tejo thera½ na b±dhati, therassa pana tejo n±gar±j±na½ b±dhati. N±gar±j±– “aya½ ma½ sinerun± abhinipp²¼etv± dh³m±yati ceva pajjalati c±”ti cintetv± “bho, tuva½ kos²”ti paµipucchi. “Aha½ kho, nanda, moggall±no”ti. “Bhante, attano bhikkhubh±vena tiµµh±h²”ti. Thero ta½ attabh±va½ vijahitv± tassa dakkhiºakaººasotena pavisitv± v±makaººasotena nikkhami, v±makaººasotena pavisitv± dakkhiºakaººasotena nikkhami. Tath± dakkhiºan±sasotena pavisitv± v±man±sasotena nikkhami, v±man±sasotena pavisitv± dakkhiºan±sasotena nikkhami. Tato n±gar±j± mukha½ vivari, thero mukhena pavisitv± antokucchiya½ p±c²nena ca pacchimena ca caªkamati. Bhagav±– “moggall±na, manasi karohi, mahiddhiko n±go”ti ±ha. Thero “mayha½ kho, bhante, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±, tiµµhatu, bhante, nandopanando, aha½ nandopanandasadis±na½ n±gar±j±na½ satampi sahassampi dameyyan”ti-±dim±ha. N±gar±j± cintesi– “pavisanto t±va me na diµµho, nikkhamanak±le d±ni na½ d±µhantare pakkhipitv± kh±diss±m²”ti cintetv± “nikkhamatha, bhante, m± ma½ antokucchiya½ apar±para½ caªkamanto b±dhayitth±”ti ±ha. Thero nikkhamitv± bahi aµµh±si. N±gar±j± “aya½ so”ti disv± n±sav±ta½ vissajji, thero catutthajjh±na½ sam±pajji, lomak³pampissa v±to c±letu½ n±sakkhi. Avases± bhikkh³ kira ±dito paµµh±ya sabbap±µih±riy±ni k±tu½ sakkuºeyyu½, ima½ pana µh±na½ patv± eva½ khippanisantino hutv± sam±pajjitu½ na sakkhissant²ti nesa½ bhagav± n±gar±jadamana½ n±nuj±ni. N±gar±j± “aha½ imassa samaºassa n±sav±tena lomak³pampi c±letu½ n±sakkhi, mahiddhiko so samaºo”ti cintesi. Thero attabh±va½ vijahitv± supaººar³pa½ abhinimminitv± supaººav±ta½ dassento n±gar±j±na½ anubandhi. N±gar±j± ta½ attabh±va½ vijahitv± m±ºavakavaººa½ abhinimminitv± “bhante, tumh±ka½ saraºa½ gacch±m²”ti vadanto therassa p±de vandi. Thero “satth±, nanda, ±gato, ehi gamiss±m±”ti n±gar±j±na½ dametv± nibbisa½ katv± gahetv± bhagavato santika½ agam±si. N±gar±j± bhagavanta½ vanditv± “bhante, tumh±ka½ saraºa½ gacch±m²”ti ±ha. Bhagav± “sukh² hohi, n±gar±j±”ti vatv± bhikkhusaªghaparivuto an±thapiº¹ikassa nivesana½ agam±si. An±thapiº¹iko “ki½, bhante, atidiv± ±gatatth±”ti ±ha. “Moggall±nassa ca nandopanandassa ca saªg±mo ahos²”ti. “Kassa pana, bhante, jayo, kassa par±jayo”ti? “Moggall±nassa jayo, nandassa par±jayo”ti. An±thapiº¹iko “adhiv±setu me, bhante, bhagav± satt±ha½ ekapaµip±µiy± bhatta½ satt±ha½ therassa sakk±ra½ kariss±m²”ti vatv± satt±ha½ buddhappamukh±na½ pañcanna½ bhikkhusat±na½ mah±sakk±ra½ ak±si. Tena vutta½– “nandopanandadamanena d²petabbo”ti. Ekasmiñhi samaye pubb±r±me vis±kh±ya mah±-up±sik±ya k±ritasahassagabbhapaµimaº¹ite p±s±de bhagavati viharante…pe… sa½vejesi ca devat±ti. Tena vutta½–
“Dharaºimpi sugambh²ra½, bahala½ duppadha½siya½;
v±maªguµµhena khobheyya½, iddhiy± p±rami½ gato”ti.
Tattha iddhiy± p±rami½ gatoti vikubbaniddhi-±di-iddhiy± pariyos±na½ gato patto. 395. Asmim±nanti ahamasmi paññ±s²lasam±dhisampannoti-±di asmim±na½ na pass±mi na akkh±m²ti attho. Tadeva d²pento m±no mayha½ na vijjat²ti ±ha. S±maºere up±d±y±ti s±maºere ±di½ katv± sakale bhikkhusaªghe garucitta½ g±ravacitta½ ±darabahum±na½ aha½ karom²ti attho. 396. Aparimeyye ito kappeti ito amh±ka½ uppannakappato antarakapp±d²hi aparimeyye eka-asaªkhyeyyassa upari satasahassakappamatthaketi attho. Ya½ kammamabhin²harinti aggas±vakabh±vassa pada½ puññasampatti½ p³resi½. T±ha½ bh³mimanuppattoti aha½ ta½ s±vakabh³mi½ anuppatto ±savakkhayasaªkh±ta½ nibb±na½ patto asmi amh²ti attho. 397. Atthapaµisambhid±dayo catasso paµisambhid± sot±pattimagg±dayo aµµha vimokkh± iddhividh±dayo cha abhiññ±yo me may± sacchikat± paccakkha½ kat±. Buddhassa bhagavato ov±d±nus±san²saªkh±ta½ s±sana½ may± kata½ s²lapaµipattinipph±danavasena pariyos±pitanti attho. Itthanti imin± pak±rena heµµh± vuttakkamena. Eva½ so ekasseva anomadass²buddhassa santike dvikkhattu½ by±karaºa½ labhi. Katha½? Heµµh± vuttanayena seµµhi hutv± tassa bhagavato santike laddhaby±karaºo tato cuto s±muddike n±gabhavane nibbatto tasseva bhagavato santike d²gh±yukabh±vena upah±ra½ katv± nimantetv± bhojetv± mah±p³ja½ ak±si. Tad±pi bhagav± by±karaºa½ kathesi. Sudanti padap³raºe nip±to. ¾yasm±ti piyavacana½ garug±rav±dhivacana½. Mah±moggall±natthero im± apad±nag±th±yo abh±sittha kathesi. It²ti parisam±panatthe nip±to.
Mah±moggall±natthera-apad±navaººan± samatt±.