3-1. S±riputtatthera-apad±navaººan±

Tadanantara½ ther±pad±nasaªgahag±th±yo sa½vaººetu½ “atha ther±pad±na½ suº±th±”ti ±ha. Atha-apad±na-sadd±namattho heµµh± vuttova. Ettha thera-saddo pan±ya½ k±lathirapaññattin±madheyyajeµµh±d²su anekesu atthesu vattati. Tath± hi “therovassik±ni p³t²ni cuººakaj±t±n²”ti-±d²su (d². ni. 2.379; ma. ni. 1.112) k±le, therovassik±ni cirak±la½ ovassik±n²ti attho. “Theropi t±va mah±”icc±d²su thire thiras²loti attho. “Therako ayam±yasm± mahallako”ti-±d²su paññattiya½ lokapaññattimattoti attho. “Cundatthero phussatthero”ti-±d²su n±madheyye, eva½ katan±moti attho. “Thero c±ya½ kum±ro mama puttes³”ti-±d²su jeµµhe, jeµµho kum±roti attho. Idha pan±ya½ k±le ca thire ca vattati. Tasm± cira½ k±la½ µhitoti thero, thirataras²l±c±ramaddav±diguº±bhiyutto v± theroti vuccati. Thero ca thero ceti ther±, ther±na½ apad±na½ k±raºa½ ther±pad±na½, ta½ ther±pad±na½ suº±th±ti sambandho. Himavantassa avid³re, lambako n±ma pabbatoti-±di ±yasmato s±riputtattherassa apad±na½, tass±yasmato mah±moggall±nattherassa ca vatthu eva½ veditabba½–
At²te kira ito kappato satasahassakapp±dhike eka-asaªkhyeyyamatthake ±yasm± s±riputto br±hmaºamah±s±lakule nibbattitv± n±mena saradam±ºavo n±ma ahosi. Mah±moggall±no gahapatimah±s±lakule nibbattitv± n±mena siriva¹¹hanakuµumbiko n±ma ahosi. Te ubhopi sahapa½suk²¼anasah±y± ahesu½. Tesu saradam±ºavo pitu accayena kulasantaka½ dhana½ paµipajjitv± ekadivasa½ rahogato cintesi– “imesa½ satt±na½ maraºa½ n±ma ekantika½, tasm± may± eka½ pabbajja½ upagantv± vimokkhamaggo gavesitabbo”ti sah±ya½ upasaªkamitv± “samma, aha½ pabbajituk±mo. Ki½ tva½ pabbajitu½ sakkhissas²”ti vatv± tena “na sakkhiss±m²”ti vutte “hotu ahameva pabbajiss±m²”ti ratanakoµµh±g±r±ni vivar±petv± kapaºaddhik±d²na½ mah±d±na½ datv± pabbatap±da½ gantv± isipabbajja½ pabbaji. Tassa pabbajitassa anupabbajja½ pabbajit± catusattatisahassamatt± br±hmaºaputt± ahesu½. So pañca abhiññ±yo aµµha ca sam±pattiyo nibbattetv± tesampi jaµil±na½ kasiºaparikamma½ ±cikkhi. Te sabbepi pañc±bhiññ± aµµha ca sam±pattiyo nibbattisu½.
Tena samayena anomadass² n±ma samm±sambuddho loke uppajjitv± pavattitavaradhammacakko satte sa½s±ramahoghato t±retv± ekadivasa½ saradat±pasassa ca antev±sik±nañca saªgaha½ kattuk±mo eko adutiyo pattac²varam±d±ya ±k±sena gantv± “buddhabh±va½ me j±n±t³”ti t±pasassa passantasseva ±k±sato otaritv± pathaviya½ patiµµh±si. Saradat±paso satthu sar²re mah±purisalakkhaº±ni upadh±retv± “sabbaññubuddhoyev±yan”ti niµµha½ gantv± paccuggamana½ katv± ±sana½ paññ±petv± ad±si. Nis²di bhagav± paññatte ±sane. Saradat±paso satthu santike ekamanta½ nis²di.
Tasmi½ samaye tassa antev±sik± catusattatisahassamatt± jaµil± paº²tapaº²t±ni ojavant±ni phal±phal±ni gahetv± ±gat± satth±ra½ disv± sañj±tapas±d± attano ±cariyassa satthu ca nisinn±k±ra½ oloketv± “±cariya, maya½ pubbe ‘tumhehi mahantataro koci natth²’ti maññ±ma, aya½ pana puriso tumhehi mahantataro maññe”ti ±ha½su. Ki½ vadetha, t±t±, s±sapena saddhi½ aµµhasaµµhiyojanasatasahassubbedha½ sineru½ sama½ k±tu½ icchatha, sabbaññubuddhena ma½ tula½ m± karitth±ti. Atha te t±pas± ±cariyassa vacana½ sutv± “y±va mah± vat±ya½ purisuttamo”ti sabbeva p±desu nipatitv± satth±ra½ vandi½su.
Atha te ±cariyo ±ha– “t±t±, satthu anucchaviko no deyyadhammo natthi, satth± ca bhikkh±caravel±ya idh±gato, handa, maya½ deyyadhamma½ yath±bala½ dass±ma. Tumhehi ya½ ya½ paº²ta½ phal±phala½ ±bhata½, ta½ ta½ ±harath±”ti ±har±petv± hatthe dhovitv± saya½ tath±gatassa patte patiµµh±pesi. Satth±r± phal±phale paµiggahitamatte devat± dibboja½ pakkhipi½su. T±paso udakampi sayameva pariss±vetv± ad±si. Tato bhojanakicca½ niµµh±petv± satthari nisinne sabbe antev±sike pakkos±petv± satthu santike s±raº²ya½ katha½ kathento nis²di. Satth± “dve aggas±vak± bhikkhusaªghena saddhi½ ±gacchant³”ti cintesi. T±vadeva satasahassakh²º±savapariv±r± aggas±vak± ±gantv± bhagavanta½ vanditv± ekamanta½ aµµha½su.
Tato saradat±paso antev±sike ±mantesi– “t±t±, satthu bhikkhusaªghassa ca pupph±sanena p³j± k±tabb±, tasm± pupph±ni ±harath±”ti. Te t±vadeva iddhiy± vaººagandhasampann±ni pupph±ni ±haritv± buddhassa yojanappam±ºa½ pupph±sana½ paññ±pesu½, ubhinna½ aggas±vak±na½ tig±vuta½ sesabhikkh³na½ a¹¹hayojanik±dibheda½, saªghanavakassa usabhamatta½ paññ±pesu½. Eva½ paññattesu ±sanesu saradat±paso tath±gatassa purato añjali½ paggayha “bhante, mayha½ anuggahatth±ya ima½ pupph±sana½ atiruhath±”ti ±ha. Nis²di bhagav± pupph±sane Satthari nisinne dve aggas±vak± sesabhikkh³ ca attano attano patt±sane nis²di½su. Satth± “tesa½ mahapphala½ hot³”ti nirodha½ sam±pajji. Satthu sam±pannabh±va½ ñatv± dve aggas±vak±pi sesabhikkh³pi nirodha½ sam±pajji½su. T±paso satt±ha½ nirantara½ satthu pupphacchatta½ dh±rento aµµh±si. Itare vanam³laphala½ paribhuñjitv± sesak±le añjali½ paggayha aµµha½su. Satth± satt±hassa accayena nirodhato vuµµhahitv± aggas±vaka½ nisabhatthera½ ±mantesi– “t±pas±na½ pupph±san±numodana½ karoh²”ti. Thero s±vakap±ram²ñ±ºe µhatv± tesa½ pupph±san±numodana½ ak±si. Tassa desan±vas±ne satth± dutiya½ aggas±vaka½ anomatthera½ ±mantesi– “tvampi imesa½ dhamma½ deseh²”ti. Sopi tepiµaka½ buddhavacana½ sammasitv± tesa½ dhamma½ kathesi. Dvinnampi desan±ya dhamm±bhisamayo n±hosi. Atha satth± buddhavisaye µhatv± dhammadesana½ ±rabhi. Desan±vas±ne µhapetv± saradat±pasa½ avases± sabbepi catusattatisahassajaµil± arahatta½ p±puºi½su. Satth± te “etha bhikkhavo”ti hattha½ pas±resi. Te t±vadeva antarahitat±pasaves± aµµhaparikkh±radhar± saµµhivassikatthero viya ahesu½.
Saradat±paso pana “aho vat±hampi aya½ nisabhatthero viya an±gate ekassa buddhassa s±vako bhaveyyan”ti desan±k±le uppannaparivitakkat±ya aññavihito hutv± maggaphal±ni paµivijjhitu½ n±sakkhi. Atha satth±ra½ vanditv± tath± paºidh±na½ ak±si. Satth± anantar±yena samijjhanabh±va½ disv± “ito kappasatasahass±dhika½ eka½ asaªkhyeyya½ atikkamitv± gotamassa n±ma samm±sambuddhassa aggas±vako s±riputto n±ma bhavissat²”ti by±karitv± dhammakatha½ vatv± bhikkhusaªghapariv±ro ±k±sa½ pakkhandi. Saradat±pasopi sah±yassa siriva¹¹hassa santika½ gantv± “samma, may± anomadassissa bhagavato p±dam³le an±gate uppajjanakassa gotamasamm±sambuddhassa aggas±vakaµµh±na½ patthita½, tvampi tassa dutiyas±vakaµµh±na½ pattheh²”ti. Siriva¹¹ho ta½ upadesa½ sutv± attano nivesanadv±re aµµhakar²samatta½ µh±na½ samatala½ k±retv± l±japañcam±ni pupph±ni vikiritv± n²luppalacchadana½ maº¹apa½ k±retv± buddh±sana½ paññ±petv± bhikkh³nampi ±san±ni paññ±petv± mahanta½ sakk±rasamm±na½ sajjetv± saradat±pasena satth±ra½ nimant±petv± satt±ha½ mah±d±na½ pavattetv± buddhappamukha½ bhikkhusaªgha½ mah±rahehi vatthehi acch±detv± dutiyas±vakabh±v±ya paºidh±na½ ak±si. Satth± tassa anantar±yena samijjhanabh±va½ disv± vuttanayena by±karitv± bhatt±numodana½ katv± pakk±mi. Siriva¹¹ho haµµhapahaµµho y±vaj²va½ kusalakamma½ katv± dutiyacittav±re k±m±vacaradevaloke nibbatti. Saradat±paso catt±ro brahmavih±re bh±vetv± brahmaloke nibbatti.
Tato paµµh±ya tesa½ ubhinnampi antar± kamma½ na kathita½. Amh±ka½ pana bhagavato uppattito puretarameva saradat±paso r±jagahassa avid³re upatiss±g±me r³pas±riy± br±hmaºiy± kucchimhi paµisandhi½ gaºhi. Ta½divasamevassa sah±yopi r±jagahasseva avid³re kolitag±me moggaliy± br±hmaºiy± kucchimhi paµisandhi½ gaºhi. Tasm± moggall±no moggaliy± br±hmaºiy± puttoti moggall±no. Moggaligottena j±toti v± moggall±no. Atha v± m±tukum±rikak±le tass± m±t±pit³hi vutta½– “m± uggali m± uggal²”ti vacanamup±d±ya “muggal²”ti n±ma½. Tass± muggaliy± puttoti moggall±no. Atha v± sot±pattimagg±dimaggassa l±bhe ±d±ne paµivijjhane ala½ samatthoti moggall±noti. T±ni kira dve kul±ni y±va sattam± kulaparivaµµ± ±baddhasah±y±neva. Tesa½ dvinna½ ekadivasameva gabbhaparih±ramada½su. Dasam±saccayena j±t±nampi tesa½ chasaµµhi dh±tiyo paµµhapesu½. N±maggahaºadivase r³pas±r²br±hmaºiy± puttassa upatissag±me jeµµhakulassa puttatt± upatissoti n±ma½ kari½su. Itarassa kolitag±me jeµµhakulassa puttatt± kolitoti n±ma½ kari½su. Te ubhopi mahat± pariv±rena va¹¹hant± vuddhimanv±ya sabbasipp±na½ p±ra½ agama½su.
Athekadivasa½ te r±jagahe giraggasamajja½ passant± mah±jana½ sannipatita½ disv± ñ±ºassa parip±ka½ gatatt± yoniso ummujjant± “sabbepime ora½ vassasat±va maccumukha½ pavisant²”ti sa½vega½ paµilabhitv± “amhehi mokkhadhammo pariyesitabbo, tañca pariyesantehi ek± pabbajj± laddhu½ vaµµat²”ti nicchaya½ katv± pañcam±ºavakasatehi saddhi½ sañcayassa paribb±jakassa santike pabbaji½su. Tesa½ pabbajitak±lato paµµh±ya sañcayo l±bhaggayasaggappatto ahosi. Te katip±heneva sabba½ sañcayassa samaya½ parimajjitv± tattha s±ra½ adisv± tato nibbijjitv± tattha tattha paº¹itasammate samaºabr±hmaºe pañha½ pucchanti, te tehi puµµh± na samp±denti. Aññadatthu teyeva tesa½ pañha½ vissajjenti. Eva½ te mokkha½ pariyesant± katika½ aka½su– “amhesu yo paµhama½ amata½ adhigacchati, so itarassa ±rocet³”ti.
Tena ca samayena amh±ka½ satthari paµham±bhisambodhi½ patv± pavattitavaradhammacakke anupubbena uruvelakassap±dike sahassajaµile dametv± r±jagahe viharante ekadivasa½ upatisso paribb±jako paribb±jak±r±ma½ gacchanto ±yasmanta½ assajitthera½ r±jagahe piº¹±ya caranta½ disv± “na may± evar³po ±kappasampanno pabbajito diµµhapubbo, santadhammena n±ma ettha bhavitabban”ti sañj±tapas±do pañha½ pucchitu½ ±yasmanta½ udikkhanto piµµhito piµµhito anubandhi. Theropi laddhapiº¹ap±to paribhuñjitu½ patir³pa½ ok±sa½ gato. Paribb±jako attano paribb±jakap²µha½ paññ±petv± ad±si. Bhattakiccapariyos±ne cassa attano kuº¹ik±ya udaka½ ad±si. Eva½ so ±cariyavatta½ katv± katabhattakiccena therena saddhi½ paµisanth±ra½ katv±– “ko v± te satth±, kassa v± tva½ dhamma½ roces²”ti pucchi. Thero samm±sambuddha½ apadisi. Puna tena “ki½ v±d² pan±yasmato satth±”ti puµµho “imassa s±sanassa gambh²rata½ dassess±m²”ti attano navakabh±va½ pavedetv± saªkhepavasena cassa s±sanadhamma½ kathento “ye dhamm± hetuppabhav±”ti (mah±va. 60; apa. thera 1.1.286) g±tham±ha. Paribb±jako paµhamapadadvayameva sutv± sahassanayasampanne sot±pattimaggaphale patiµµhahi. Itara½ padadvaya½ sot±pannak±le niµµh±si. G±th±pariyos±ne pana sot±panno hutv± uparivisese apavattante “bhavissati ettha k±raºan”ti sallakkhetv± thera½ ±ha– “m±, bhante, upari dhammadesana½ va¹¹hayittha, ettakameva ala½, kaha½ amh±ka½ satth± vasat²”ti? “Ve¼uvane”ti. “Bhante, tumhe purato gacchatha, aha½ mayha½ sah±yassa katapaµiñña½ mocetv± ta½ gahetv± ±gamiss±m²”ti pañcapatiµµhitena vanditv± padakkhiºa½ katv± thera½ uyyojetv± paribb±jak±r±ma½ agam±si.