Diµµh²vis³kag±th±vaººan± niµµhit±.

112. Nillolupoti k± uppatti? B±r±ºasirañño kira s³do antarabhatta½ pacitv± upan±mesi manuññadassana½ s±durasa½ “appeva n±ma me r±j± dhanamanupp±deyy±”ti. Ta½ rañño gandheneva bhottukamyata½ janesi, mukhe khe¼a½ upp±deti. Paµhamakaba¼e pana mukhe pakkhittamatte sattarasaharaºisahass±ni amateneva phusit±ni ahesu½. S³do “id±ni me dassati, id±ni me dassat²”ti cintesi. R±j±pi “sakk±r±raho s³do”ti cintesi, “rasa½ s±yitv± pana sakkaronta½ ma½ p±pako kittisaddo abbhuggaccheyya ‘lolo aya½ r±j± rasagaruko”’ti na kiñci abhaºi. Eva½ y±va bhojanapariyos±na½, t±va s³do “id±ni dassati, id±ni dassat²”ti cintesi. R±j±pi avaººabhayena na kiñci abhaºi. Tato s³do “natthi maññe imassa rañño jivh±viññ±ºan”ti. Dutiyadivase as±durasa½ upan±mesi. R±j± bhuñjanto “niggah±raho vata, bho, ajja s³do”ti j±nantopi pubbe viya paccavekkhitv± avaººabhayena na kiñci abhaºi. Tato s³do “r±j± neva sundara½ n±sundara½ j±n±t²”ti cintetv± sabba½ paribbaya½ attan±va gahetv± kiñcideva pacitv± rañño deti. R±j± “aho vata lobho, aha½ n±ma v²sati nagarasahass±ni bhuñjanto imassa lobhena bhattamattampi na labh±m²”ti nibbijjitv± rajja½ pah±ya pabbajitv± vipassanto paccekabodhi½ sacch±k±si. Purimanayeneva ima½ g±tha½ abh±si.
Tattha nillolupoti alolupo. Yo hi rasataºh±bhibh³to hoti, so bhusa½ luppati punappuna½ luppati, tena “lolupo”ti vuccati. Tasm± esa ta½ paµikkhipanto “nillolupo”ti ±ha. Nikkuhoti ettha kiñc±pi yassa tividha½ kuhanavatthu natthi, so “nikkuho”ti vuccati. Imiss± pana g±th±ya manuññabhojan±d²su vimhayaman±pajjanato nikkuhoti ayamadhipp±yo. Nippip±soti ettha p±tumicch± pip±s±, tass± abh±vena nippip±so, s±durasalobhena bhottukamyat±virahitoti attho. Nimmakkhoti ettha paraguºavin±sanalakkhaºo makkho, tassa abh±vena nimmakkho. Attano gihik±le s³dassa guºamakkhan±bh±va½ sandh±y±ha. Niddhantakas±vamohoti ettha r±g±dayo tayo k±yaduccarit±d²ni ca t²º²ti cha dhamm± yath±sambhava½ appasannaµµhena sakabh±va½ vijah±petv± parabh±va½ gaºh±panaµµhena kasaµaµµhena ca “kas±v±”ti veditabb±. Yath±ha–
“Tattha katame tayo kas±v±? R±gakas±vo, dosakas±vo, mohakas±vo. Ime tayo kas±v±. Tattha katame aparepi tayo kas±v±? K±yakas±vo, vac²kas±vo, manokas±vo”ti (vibha. 924).
Tesu moha½ µhapetv± pañcanna½ kas±v±na½ tesañca sabbesa½ m³labh³tassa mohassa niddhantatt± niddhantakas±vamoho. Tiººa½ eva v± k±yavac²manokas±v±na½ mohassa ca niddhantatt± niddhantakas±vamoho. Itaresu nillolupat±d²hi r±gakas±vassa, nimmakkhat±ya dosakas±vassa niddhantabh±vo siddho eva. Nir±sayoti nittaºho. Sabbaloke bhavitv±ti sakalaloke, t²su bhavesu dv±dasasu v± ±yatanesu bhavavibhavataºh±virahito hutv±ti attho. Sesa½ vuttanayeneva veditabba½. Atha v± tayopi p±de vatv± eko careti eko caritu½ sakkuºeyy±ti evampettha sambandho k±tabbo.

Nillolupag±th±vaººan± niµµhit±.

113. P±pa½ sah±yanti k± uppatti? B±r±ºasiya½ kira aññataro r±j± mahaccar±j±nubh±vena nagara½ padakkhiºa½ karonto manusse koµµh±g±rato pur±ºadhaññ±d²ni bahiddh± n²harante disv± “ki½, bhaºe, idan”ti amacce pucchi. Amacc± “id±ni, mah±r±ja, navadhaññ±d²ni uppajjissanti, tesa½ ok±sa½ k±tu½ ime manuss± pur±ºadhaññ±d²ni cha¹¹ent²”ti ±ha½su. R±j± “ki½, bhaºe, itth±g±rabalak±y±d²na½ vatta½ paripuººan”ti ±ha. “¾ma, mah±r±ja, paripuººan”ti. “Tena hi, bhaºe, d±nas±la½ k±retha, d±na½ dass±mi, m± im±ni dhaññ±ni anupak±r±ni vinassant³”ti. Tato na½ aññataro diµµhigatiko amacco “mah±r±ja, natthi dinnan”ti ±rabbha y±va “b±le ca paº¹ite ca sandh±vitv± sa½saritv± dukkhassanta½ karissant²”ti vatv± niv±resi. R±j± dutiyampi tatiyampi koµµh±g±re vilumpante disv± tatheva ±º±pesi. Sopi tatiyampi na½ “mah±r±ja, dattupaññatta½ yadida½ d±nan”ti-±d²ni vatv± niv±resi. So “are, aha½ attano santakampi na labh±mi d±tu½, ki½ me imehi p±pasah±yeh²”ti nibbinno rajja½ pah±ya pabbajitv± vipassanto paccekabodhi½ sacch±k±si. Tañca p±pasah±ya½ garahanto ima½ ud±nag±tham±ha.
Tass±ya½ saªkhepattho– yv±ya½ dasavatthuk±ya p±padiµµhiy± samann±gatatt± p±po, paresampi anattha½ passat²ti anatthadass², k±yaduccarit±dimhi ca visame niviµµho, ta½ atthak±mo kulaputto p±pa½ sah±ya½ parivajjayetha, anatthadassi½ visame niviµµha½. Saya½ na seveti attano vasena ta½ na seveyya. Yadi pana parassa vaso hoti, ki½ sakk± k±tunti vutta½ hoti. Pasutanti pasaµa½, diµµhivasena tattha tattha lagganti attho. Pamattanti k±maguºesu vossaµµhacitta½, kusalabh±van±rahita½ v±. Ta½ evar³pa½ sah±ya½ na seve na bhaje na payirup±se, aññadatthu eko care khaggavis±ºakappoti.

P±pasah±yag±th±vaººan± niµµhit±.

114. Bahussutanti k± uppatti? Pubbe kira kassapassa bhagavato s±sane aµµha paccekabodhisatt± pabbajitv± gatapacc±gatavatta½ p³retv± devaloke uppann±ti-±di sabba½ anavajjabhoj²g±th±ya vuttasadisameva. Aya½ pana viseso– paccekabuddhe nis²d±petv± r±j± ±ha– “ke tumhe”ti? Te ±ha½su– “maya½, mah±r±ja, bahussut± n±m±”ti. R±j± “aha½ sutabrahmadatto n±ma, sutena titti½ na gacch±mi, handa, nesa½ santike vicitranayadhammadesana½ soss±m²”ti attamano dakkhiºodaka½ datv± parivisitv± bhattakiccapariyos±ne saªghattherassa santike nis²ditv± “dhammakatha½, bhante, katheth±”ti ±ha. So “sukhito hotu, mah±r±ja, r±gakkhayo hot³”ti vatv± uµµhito. R±j± “aya½ na bahussuto, dutiyo bahussuto bhavissati, sve tassa vicitradhammadesana½ soss±m²”ti sv±tan±ya nimantesi. Eva½ y±va sabbesa½ paµip±µi gacchati, t±va nimantesi, te sabbepi “dosakkhayo hotu, mohakkhayo, gatikkhayo, bhavakkhayo, vaµµakkhayo, upadhikkhayo, taºhakkhayo hot³”ti eva½ ekekapada½ visesetv± sesa½ paµhamasadisameva vatv± uµµhahi½su.
Tato r±j±– “ime ‘bahussut± mayan’ti bhaºanti, na ca tesa½ vicitrakath±, kimetehi vuttan”ti tesa½ vacanattha½ upaparikkhitum±raddho. Atha “r±gakkhayo hot³”ti upaparikkhanto “r±ge kh²ºe dosopi mohopi aññataraññatarepi kiles± kh²º± hont²”ti ñatv± attamano ahosi “nippariy±yabahussut± ime samaº±. Yath±pi hi purisena mah±pathavi½ v± ±k±sa½ v± aªguliy± niddisantena na aªgulimattova padeso niddiµµho hoti. Api ca kho pana sakalapathav² ±k±s± eva niddiµµh± honti. Eva½ imehi ekeka½ attha½ niddisantehi aparim±º± atth± niddiµµh± hont²”ti. Tato so “kud±ssu n±m±hampi eva½ bahussuto bhaviss±m²”ti tath±r³pa½ bahussutabh±va½ patthento rajja½ pah±ya pabbajitv± vipassanto paccekabodhi½ sacchikatv± ima½ ud±nag±thamabh±si.
Tatth±ya½ saªkhepattho– bahussutanti duvidho bahussuto t²su piµakesu atthato nikhilo pariyattibahussuto ca, maggaphalavijj±bhiññ±paµivedhako paµivedhabahussuto ca. ¾gat±gamo dhammadharo. U¼±rehi pana k±yavac²manokammehi samann±gato u¼±ro. Yuttapaµibh±no ca muttapaµibh±no ca yuttamuttapaµibh±no ca paµibh±nav±. Pariyattiparipucch±dhigamavasena v± tividho paµibh±nav± veditabbo. Yassa hi pariyatti paµibh±ti, so pariyattipaµibh±nav±. Yassa atthañca ñ±ºañca lakkhaºañca µh±n±µµh±nañca paripucchantassa paripucch± paµibh±ti, so paripucch±paµibh±nav±. Yassa magg±dayo paµividdh± honti, so adhigamapaµibh±nav±. Ta½ evar³pa½ bahussuta½ dhammadhara½ bhajetha mitta½ u¼±ra½ paµibh±navanta½. Tato tass±nubh±vena attatthaparattha-ubhayatthabhedato v± diµµhadhammikasampar±yikaparamatthabhedato v± anekappak±r±ni aññ±ya atth±ni, tato “ahosi½ nu kho aha½ at²tamaddh±nan”ti-±d²su (ma. ni. 1.18; sa½. ni. 2.20) kaªkh±µµh±niyesu vineyya kaªkha½ vicikiccha½ vinetv± vin±setv± eva½ katasabbakicco eko care khaggavis±ºakappoti.

Bahussutag±th±vaººan± niµµhit±.

115. Khi¹¹a½ ratinti k± uppatti? B±r±ºasiya½ kira vibh³sakabrahmadatto n±ma r±j± p±tova y±gu½ v± bhatta½ v± bhuñjitv± n±n±vidhavibh³sanehi att±na½ vibh³s±petv± mah±-±d±se sakala½ sar²ra½ disv± ya½ na icchati, ta½ apanetv± aññena vibh³sanena vibh³s±peti. Tassa ekadivasa½ eva½ karontassa bhattavel± majjhanhik± sampatt±. Vippakatavibh³sitova dussapaµµena s²sa½ veµhetv± bhuñjitv± div±seyya½ upagañchi. Punapi uµµhahitv± tatheva karoto s³riyo oggato. Eva½ dutiyadivasepi tatiyadivasepi. Athassa eva½ maº¹anappasutassa piµµhirogo udap±di. Tassa etadahosi– “aho re, aha½ sabbath±mena vibh³santopi imasmi½ kappake vibh³sane asantuµµho lobha½ upp±desi½, lobho ca n±mesa ap±yagaman²yo dhammo, hand±ha½ lobha½ niggaºh±m²”ti rajja½ pah±ya pabbajitv± vipassanto paccekabodhi½ sacchikatv± ima½ ud±nag±thamabh±si.
Tattha khi¹¹± ca rati ca pubbe vutt±va. K±masukhanti vatthuk±masukha½. Vatthuk±m±pi hi sukhassa visay±dibh±vena “sukhan”ti vuccanti. Yath±ha– “atthi r³pa½ sukha½ sukh±nupatitan”ti (sa½. ni. 3.60). Evameta½ khi¹¹a½ rati½ k±masukhañca imasmi½ ok±saloke analaªkaritv± alanti akatv±, eta½ tappakanti v± s±rabh³tanti v± eva½ aggahetv±. Anapekkham±noti tena analaªkaraºena anapekkhaºas²lo apih±luko nittaºho. Vibh³saµµh±n± virato saccav±d²ti tattha vibh³t± duvidh±– ag±rikavibh³s± ca anag±rikavibh³s± ca. S±µakaveµhanam±l±gandh±divibh³s± ag±rikavibh³s± n±ma. Pattamaº¹an±divibh³s± anag±rikavibh³s±. Vibh³s± eva vibh³saµµh±na½, tasm± vibh³saµµh±n± tividh±ya viratiy± virato. Avitathavacanato saccav±d²ti evamattho daµµhabbo.

Vibh³saµµh±nag±th±vaººan± niµµhit±.

116. Puttañca d±ranti k± uppatti? B±r±ºasiya½ kira rañño putto daharak±leyeva abhisitto rajja½ k±resi. So paµhamag±th±ya vuttapaccekabodhisatto viya rajjasiri½ anubhavanto ekadivasa½ cintesi– “aha½ rajja½ k±rento bah³na½ dukkha½ karomi, ki½ me ekabhattatth±ya imin± p±pena, handa, sukhamupp±dem²”ti rajja½ pah±ya pabbajitv± vipassanto paccekabodhi½ sacchikatv± ima½ ud±nag±tha½ abh±si.
Tattha dhan±n²ti mutt±maºive¼uriyasaªkhasil±pav±¼arajataj±tar³p±d²ni ratan±ni. Dhaññ±n²ti s±liv²hiyavagodhumakaªguvarakakudr³sakappabhed±ni satta ses±paraºº±ni ca. Bandhav±n²ti ñ±tibandhugottabandhumittabandhusippabandhuvasena catubbidhabandhave. Yathodhik±n²ti sakasaka-odhivasena µhit±niyeva. Sesa½ vuttanayamev±ti.

Puttad±rag±th±vaººan± niµµhit±.