Bodhisattopi kho channa½ pesetv±va “putta½ t±va passiss±m²”ti cintetv± nisinnapallaªkato uµµh±ya r±hulam±tuy± vasanaµµh±na½ gantv± gabbhadv±ra½ vivari. Tasmi½ khaºe antogabbhe gandhatelappad²po jh±yati, r±hulam±t± sumanamallik±d²na½ pupph±na½ ambaºamattena abhippakiººe sayane puttassa matthake hattha½ µhapetv± nidd±yati. Bodhisatto umm±re p±da½ µhapetv± µhitakova oloketv± “sac±ha½ deviy± hattha½ apanetv± mama putta½ gaºhiss±mi, dev² pabujjhissati, eva½ me gamanantar±yo bhavissati, buddho hutv±va ±gantv± putta½ passiss±m²”ti p±s±datalato otari. Ya½ pana j±takaµµhakath±ya½ “tad± satt±haj±to r±hulakum±ro hot²”ti vutta½, ta½ sesaµµhakath±su natthi, tasm± idameva gahetabba½. Eva½ bodhisatto p±s±datal± otaritv± assasam²pa½ gantv± evam±ha– “t±ta kaº¹aka, tva½ ajja ekaratti½ ma½ t±raya, aha½ ta½ niss±ya buddho hutv± sadevaka½ loka½ t±rayiss±m²”ti. Tato ullaªghitv± kaº¹akassa piµµhi½ abhiruhi. Kaº¹ako g²vato paµµh±ya ±y±mena aµµh±rasahattho hoti, tadanucchavikena ubbedhena samann±gato th±majavasampanno sabbaseto dhotasaªkhasadiso. So sace haseyya v± padasadda½ v± kareyya, saddo sakalanagara½ avatthareyya, tasm± devat± attano ±nubh±vena tassa yath± na koci suº±ti, eva½ hasitasadda½ sannirumbhitv± akkamana-akkamanapadav±re hatthatal±ni upan±mesu½. Bodhisatto assavarassa piµµhivemajjhagato channa½ assassa v±ladhi½ g±h±petv± a¹¹harattasamaye mah±dv±rasam²pa½ patto. Tad± pana r±j± “eva½ mama putto y±ya k±yaci vel±ya nagaradv±ra½ vivaritv± nikkhamitu½ na sakkhissat²”ti dv²su dv±rakav±µesu ekeka½ purisasahassena vivaritabba½ k±resi. Bodhisatto pana th±mabalasampanno hatthigaºan±ya koµisahassahatth²na½ bala½ dh±resi, purisagaºan±ya dasakoµisahassapuris±na½ bala½ dh±resi. So cintesi– “sace dv±ra½ na vivariyyati, ajja kaº¹akassa piµµhe nisinnova v±ladhi½ gahetv± µhitena channena saddhi½yeva kaº¹aka½ ³ruhi nipp²¼etv± aµµh±rasahatthubbedha½ p±k±ra½ uppatitv± atikkamiss±m²”ti. Channopi cintesi– “sace dv±ra½ na vivariyyati, aha½ attano s±mika½ ayyaputta½ khandhe nis²d±petv± kaº¹aka½ dakkhiºena hatthena kucchiya½ parikkhipanto upakacchantare katv± p±k±ra½ uppatitv± atikkamiss±m²”ti. Kaº¹akopi cintesi– “sace dv±ra½ na vivariyyati, aha½ attano s±mika½ piµµhe yath±nisinnameva channena v±ladhi½ gahetv± µhitena saddhi½yeva ukkhipitv± p±k±ra½ uppatitv± atikkamiss±m²”ti. Sace dv±ra½ na vivareyya, yath±cintitameva tesu t²su janesu aññataro samp±deyya. Dv±re pana adhivatth± devat± dv±ra½ vivari. Tasmi½yeva khaºe m±ro p±pim± “bodhisatta½ nivattess±m²”ti ±gantv± ±k±se µhito ±ha– “m±risa, m± nikkhami, ito te sattame divase cakkaratana½ p±tubhavissati, dvisahassaparittad²papariv±r±na½ catunna½ mah±d²p±na½ rajja½ k±ressasi, nivatta, m±ris±”ti. “Kosi tvan”ti? “Aha½ vasavatt²”ti. “M±ra, j±n±maha½ mayha½ cakkaratanassa p±tubh±va½, anatthikoha½ rajjena, dasasahassilokadh±tu½ unn±detv± buddho bhaviss±m²”ti ±ha. M±ro “ito d±ni te paµµh±ya k±mavitakka½ v± by±p±davitakka½ v± vihi½s±vitakka½ v± cintitak±le j±niss±m²”ti ot±r±pekkho ch±y± viya anugacchanto anubandhi. Bodhisattopi hatthagata½ cakkavattirajja½ khe¼apiº¹a½ viya anapekkho cha¹¹etv± mahantena sakk±rena nagar± nikkhami. ¾s±¼hipuººam±ya uttar±s±¼hanakkhatte vattam±ne, nikkhamitv± ca puna nagara½ apaloketuk±mo j±to. Evañca panassa citte uppannamatteyeva– “mah±purisa, na tay± nivattetv± olokanakamma½ katan”ti vadam±n± viya mah±pathav² kul±lacakka½ viya chijjitv± parivatti. Bodhisatto nagar±bhimukho µhatv± nagara½ oloketv± tasmi½ pathavippadese kaº¹akanivattanacetiyaµµh±na½ dassetv± gantabbamagg±bhimukha½ kaº¹aka½ katv± p±y±si mahantena sakk±rena u¼±rena sirisobhaggena. Tad± kirassa devat± purato saµµhi ukk±sahass±ni dh±rayi½su, pacchato saµµhi dakkhiºapassato saµµhi, v±mapassato saµµh²ti. Apar± devat± cakkav±¼amukhavaµµiya½ aparim±º± ukk± dh±rayi½su. Apar± devat± ca n±gasupaºº±dayo ca dibbehi gandhehi m±l±hi cuººehi dh³pehi p³jayam±n± gacchanti, p±ricchattakapupphehi ceva mand±ravapupphehi ca ghanameghavuµµhik±le dh±r±hi viya nabha½ nirantara½ ahosi, dibb±ni sa½g²t±ni pavatti½su samantato aµµha t³riy±ni, saµµhi t³riy±n²ti aµµhasaµµhi t³riyasatasahass±ni pavattayi½su. Tesa½ saddo samuddakucchiya½ meghadhanitak±lo viya, yugandharakucchiya½ s±garanigghosak±lo viya ca vattati. Imin± sirisobhaggena gacchanto bodhisatto ekaratteneva t²ºi rajj±ni atikkamma ti½sayojanamatthake anom±nad²t²ra½ p±puºi. Ki½ pana asso tato para½ gantu½ na sakkot²ti? No na sakkoti. So hi eka½ cakkav±¼agabbha½ n±bhiy± µhitacakkassa nemivaµµi½ maddanto viya antantena caritv± purep±tar±sameva ±gantv± attano samp±dita½ bhatta½ bhuñjitu½ samattho. Tad± pana devan±gasupaºº±d²hi ±k±se µhatv± ossaµµhehi gandham±l±d²hi y±va ³ruppades± sañchannasar²ra½ ±ka¹¹hitv± gandham±l±jaµa½ chindantassa atipapañco ahosi, tasm± ti½sayojanamattameva agam±si. Atha bodhisatto nad²t²re µhatv± channa½ pucchi– “k± n±ma aya½ nad²”ti? “Anom± n±ma, dev±”ti. “Amh±kampi pabbajj± anom± bhavissat²”ti paºhiy± ghaµµento assassa sañña½ ad±si. Asso ca uppatitv± aµµhusabhavitth±r±ya nadiy± p±rimat²re aµµh±si. Bodhisatto assapiµµhito oruyha rajatapaµµasadise v±¼uk±puline µhatv± channa½ ±mantesi– “samma channa, tva½ mayha½ ±bharaº±ni ceva kaº¹akañca ±d±ya gaccha, aha½ pabbajiss±m²”ti. “Ahampi, deva, pabbajiss±m²”ti. Bodhisatto “na labbh± tay± pabbajitu½, gaccheva tvan”ti tikkhattu½ paµib±hitv± ±bharaº±ni ceva kaº¹akañca paµicch±petv± cintesi– “ime mayha½ kes± samaºas±rupp± na honti, añño bodhisattassa kese chinditu½ yuttar³po natth²”ti. Tato “sayameva khaggena chindiss±m²”ti dakkhiºena hatthena asi½ gahetv± v±mahatthena mo¼iy± saddhi½ c³¼a½ gahetv± chindi. Kes± dvaªgulamatt± hutv± dakkhiºato ±vaµµam±n± s²sa½ all²yi½su. Tesa½ y±vaj²va½ tadeva pam±ºa½ ahosi, massu ca tadanur³pa½, puna kesamassu-oh±raºakicca½ n±ma n±hosi. Bodhisatto saha mo¼iy± c³¼a½ gahetv± “sac±ha½ sambuddho bhaviss±mi, ±k±se tiµµhatu. No ce, bh³miya½ patat³”ti antalikkhe khipi. S± c³¼± yojanappam±ºa½ µh±na½ abbhuggantv± ±k±se aµµh±si. Sakko devar±j± dibbacakkhun± oloketv± yojaniyaratanacaªkoµakena sampaµicchitv± t±vati½sabhavane c³¼±maºicetiya½ n±ma patiµµh±pesi.
“Chetv±na mo¼i½ varagandhav±sita½, veh±yasa½ ukkhipi sakyapuªgavo;
sahassanetto siras± paµiggahi, ratanacaªkoµavarena v±savo”ti. (Ma. ni. aµµha. 1.222).
Puna bodhisatto cintesi– “im±ni k±sikavatth±ni mayha½ na samaºas±rupp±n²”ti. Athassa kassapabuddhak±le pur±ºasah±yako ghaµik±ramah±brahm± eka½ buddhantara½ jara½ appattena mittabh±vena cintesi– “ajja me sah±yako mah±bhinikkhamana½ nikkhanto, samaºaparikkh±ramassa gahetv± gacchiss±m²”ti.
“Tic²varañca patto ca, v±s² s³ci ca bandhana½;
pariss±vanena aµµhete, yuttayogassa bhikkh³no”ti.–
Ime aµµha parikkh±re ±haritv± ad±si. Bodhisato arahaddhaja½ niv±setv± uttamapabbajitavesa½ gaºhitv± “channa, tva½ mama vacanena m±t±pit³na½ ±rogya½ vadeh²”ti vatv± uyyojesi. Channo bodhisatta½ vanditv± padakkhiºa½ katv± pakk±mi. Kaº¹ako pana channena saddhi½ mantayam±nassa bodhisattassa vacana½ suºantova “natthi d±ni mayha½ puna s±mino dassanan”ti cintetv± cakkhupatha½ vijahanto soka½ adhiv±setu½ asakkonto hadayena phalitena k±la½ katv± t±vati½sabhavane kaº¹ako n±ma devaputto hutv± nibbatti. Channassa paµhama½ ekova soko ahosi, kaº¹akassa pana k±lakiriy±ya dutiyena sokena p²¼ito rodanto paridevanto nagara½ agam±si.
Bodhisatto pabbajitv± tasmi½yeva padese anupiya½ n±ma ambavana½ atthi, tattha satt±ha½ pabbajj±sukhena v²tin±metv± ekadivaseneva ti½sayojanamagga½ padas± gantv± r±jagaha½ p±visi. Pavisitv± ca sapad±na½ piº¹±ya cari. Sakalanagara½ bodhisattassa r³padassaneneva dhanap±lake paviµµhe r±jagaha½ viya ca, asurinde paviµµhe devanagara½ viya ca saªkhobha½ agam±si. R±japuris± gantv± “deva, evar³po n±ma satto nagare piº¹±ya carati, ‘devo v± manusso v± n±go v± supaººo v± asuko n±ma eso’ti na j±n±m±”ti ±rocesu½. R±j± p±s±datale µhatv± mah±purisa½ disv± acchariyabbhutacitto purise ±º±pesi– “gacchatha, bhaºe v²ma½satha, sace amanusso bhavissati, nagar± nikkhamitv± antaradh±yissati, sace devat± bhavissati, ±k±sena gacchissati, sace n±go bhavissati, pathaviya½ nimujjitv± gamissati, sace manusso bhavissati, yath±laddha½ bhikkha½ paribhuñjissat²”ti. Mah±purisopi kho missakabhatta½ sa½haritv± “ala½ me ettaka½ y±pan±y±”ti ñatv± paviµµhadv±reneva nagar± nikkhamitv± paº¹avapabbatacch±y±ya½ puratthim±bhimukho nis²ditv± ±h±ra½ paribhuñjitu½ ±raddho. Athassa ant±ni parivattitv± mukhena nikkhaman±k±rappatt±ni ahesu½. Tato so tena attabh±vena evar³passa ±h±rassa cakkhun±pi adiµµhapubbat±ya tena paµik³l±h±rena aµµ²yam±nopi eva½ attan± eva att±na½ ovadi– “siddhattha, tva½ sulabha-annap±ne kule tivassikagandhas±libhojana½ n±naggarasehi bhuñjanaµµh±ne nibbattitv±pi eka½ pa½suk³lika½ disv± ‘kad± nu kho ahampi evar³po hutv± piº¹±ya caritv± bhuñjiss±mi, bhavissati nu kho me so k±lo’ti cintetv± nikkhanto, id±ni kinn±meta½ karos²”ti eva½ att±na½ ovaditv± nibbik±ro hutv± ±h±ra½ paribhuñji. R±japuris± ta½ pavatti½ disv± gantv± rañño ±rocesu½. R±j± d³tavacana½ sutv± vegena nagar± nikkhamitv± bodhisattassa santika½ gantv± iriy±pathasmi½yeva pas²ditv± bodhisattassa sabba½ issariya½ niyy±tesi. Bodhisatto “mayha½, mah±r±ja, vatthuk±mehi v± kilesak±mehi v± attho natthi, aha½ param±bhisambodhi½ patthayanto nikkhanto”ti ±ha. R±j± anekappak±ra½ y±cantopi tassa citta½ alabhitv± “addh± tva½ buddho bhavissasi buddhabh³tena pana tay± paµhama½ mama vijita½ ±gantabban”ti paµiñña½ gaºhi. Ayamettha saªkhepo, vitth±ro pana “pabbajja½ kittayiss±mi, yath± pabbaji cakkhum±”ti ima½ pabbajj±sutta½ (su. ni. 407) saddhi½ aµµhakath±ya oloketv± veditabbo. Bodhisattopi kho rañño paµiñña½ datv± anupubbena c±rika½ caram±no ±¼±rañca k±l±ma½ udakañca r±maputta½ upasaªkamitv± sam±pattiyo nibbattetv± “n±ya½ maggo bodh±y±”ti tampi sam±pattibh±vana½ analaªkaritv± sadevakassa lokassa attano th±mav²riyasandassanattha½ mah±padh±na½ padahituk±mo uruvela½ gantv± “ramaº²yo vat±ya½ bh³mibh±go”ti tattheva v±sa½ upagantv± mah±padh±na½ padahi. Tepi kho koº¹aññappamukh± pañcavaggiy± g±manigamar±jadh±n²su bhikkh±ya carant± tattha bodhisatta½ samp±puºi½su. Atha na½ chabbass±ni mah±padh±na½ padahanta½ “id±ni buddho bhavissati, id±ni buddho bhavissat²”ti pariveºasammajjan±dik±ya vattapaµipattiy± upaµµhaham±n± santik±vacar± ahesu½. Bodhisattopi kho “koµippatta½ dukkarak±rika½ kariss±m²”ti ekatilataº¹ul±d²hipi v²tin±mesi, sabbasopi ±h±rupacchedana½ ak±si. Devat±pi lomak³pehi oja½ upasa½haram±n± pakkhipi½su.