Athekadivasa½ rañño vappamaªgala½ n±ma ahosi. Ta½ divasa½ sakalanagara½ devanagara½ viya alaªkaronti, sabbe d±sakammakar±dayo ahatavatthanivatth± gandham±l±dipaµimaº¹it± r±jakule sannipatanti, rañño kammante naªgalasahassa½ yojayanti, tasmi½ pana divase eken³na-aµµhasatanaªgal±ni saddhi½ balibaddarasmiyottehi rajataparikkhat±ni honti. Rañño ±lambananaªgala½ pana rattasuvaººaparikkhata½ hoti. Balibadd±na½ siªgarasmipatod±pi suvaººaparikkhat±va honti. R±j± mah±pariv±rena nikkhamanto putta½ gahetv±va agam±si. Kammantaµµh±ne eko jamburukkho bahalapal±so sandacch±yo ahosi. Tassa heµµh± kum±rassa sayana½ paññ±petv± upari suvaººat±rakakhacitavit±na½ bandh±petv± s±ºip±k±rena parikkhip±petv± ±rakkha½ µhapetv± r±j± sabb±laªk±ra½ alaªkaritv± amaccagaºaparivuto naªgalakaraºaµµh±na½ agam±si. Tattha r±j± suvaººanaªgala½ gaºh±ti, amacc± eken³na-aµµhasatarajatanaªgal±ni, kassak± sesanaªgal±ni. Te t±ni gahetv± ito cito ca kasanti. R±j± pana orato v± p±ra½ gacchati, p±rato v± ora½ ±gacchati. Etasmi½ µh±ne mah±sampatti ahosi. Bodhisatta½ pariv±retv± nisinn± dh±tiyo “rañño sampatti½ pass±m±”ti antos±ºito bahi nikkhant±. Bodhisatto ito cito ca olokento kañci adisv±va vegena uµµh±ya pallaªka½ ±bhujitv± ±n±p±ne pariggahetv± paµhamajjh±na½ nibbattesi. Dh±tiyo khajjabhojjantare vicaram±n± thoka½ cir±yi½su. Sesarukkh±na½ ch±y± v²tivatt±, tassa pana jamburukkhassa ch±y± parimaº¹al± hutv± aµµh±si. Dh±tiyo “ayyaputto ekako”ti vegena s±ºi½ ukkhipitv± anto pavisam±n± bodhisatta½ sayane pallaªkena nisinna½ tañca p±µih±riya½ disv± gantv± rañño ±rocesu½– “deva, kum±ro eva½ nisinno, aññesa½ rukkh±na½ ch±y± v²tivatt±, jamburukkhassa pana ch±y± parimaº¹al± µhit±”ti. R±j± vegen±gantv± p±µih±riya½ disv± “aya½ te, t±ta, dutiyavandan±”ti putta½ vandi. Atha anukkamena bodhisatto so¼asavassuddesiko j±to. R±j± bodhisattassa tiººa½ ut³na½ anucchavike tayo p±s±de k±resi– eka½ navabh³mika½, eka½ sattabh³mika½, eka½ pañcabh³mika½, catt±l²sasahass± ca n±µakitthiyo upaµµh±pesi. Bodhisatto devo viya acchar±saªghaparivuto alaªkatan±µakitth²hi parivuto nippurisehi t³riyehi paric±riyam±no mah±sampatti½ anubhavanto utuv±rena t²su p±s±desu vih±si. R±hulam±t± panassa dev² aggamahes² ahosi. Tasseva½ mah±sampatti½ anubhavantassa ekadivasa½ ñ±tisaªghassa abbhantare aya½ kath± udap±di– “siddhattho k²¼±pasutova vicarati, na kiñci sippa½ sikkhati, saªg±me paccupaµµhite ki½ karissat²”ti? R±j± bodhisatta½ pakkos±petv± “t±ta, tava ñ±tak± ‘siddhattho kiñci sippa½ asikkhitv± k²¼±pasutova vicarat²’ti vadanti, ettha ki½ sattu pattak±le maññas²”ti? “Deva, mama sippa½ sikkhanakicca½ natthi, nagare mama sippadassanattha½ bheri½ car±petha ‘ito sattame divase ñ±tak±na½ sippa½ dassess±m²”’ti. R±j± tath± ak±si. Bodhisatto akkhaºavedhiv±lavedhidhanuggahe sannip±t±petv± mah±janassa majjhe aññehi dhanuggahehi as±dh±raºa½ ñ±tak±na½ dv±dasavidha½ sippa½ dassesi. Ta½ sarabhaªgaj±take ±gatanayeneva veditabba½. Tad± tassa ñ±tisaªgho nikkaªkho ahosi. Athekadivasa½ bodhisatto uyy±nabh³mi½ gantuk±mo s±rathi½ ±mantetv± “ratha½ yojeh²”ti ±ha. So “s±dh³”ti paµissuºitv± mah±raha½ uttamaratha½ sabb±laªk±rena alaªkaritv± kumudapattavaººe catt±ro maªgalasindhave yojetv± bodhisattassa paµivedesi. Bodhisatto devavim±nasadisa½ ratha½ abhiruhitv± uyy±n±bhimukho agam±si. Devat± “siddhatthakum±rassa abhisambujjhanak±lo ±sanno, pubbanimitta½ dassess±m±”ti eka½ devaputta½ jar±jiººa½ khaº¹adanta½ palitakesa½ vaªka½ obhaggasar²ra½ daº¹ahattha½ pavedham±na½ katv± dassesu½. Ta½ bodhisatto ceva s±rathi ca passanti. Tato bodhisatto, “samma, ko n±mesa puriso, kes±pissa na yath± aññesan”ti mah±pad±ne (d². ni. 2.45) ±gatanayena s±rathi½ pucchitv± tassa vacana½ sutv± “dhiratthu vata, bho, j±ti yatra hi n±ma j±tassa jar± paññ±yissat²”ti sa½viggahadayo tatova paµinivattitv± p±s±dameva abhiruhi. R±j± “ki½ k±raº± mama putto khippa½ paµinivatt²”ti pucchi. “Jiººapurisa½ disv±, dev±”ti. “Jiººaka½ disv± pabbajissat²ti ±ha½su, kasm± ma½ n±setha, s²gha½ puttassa n±µak±ni sajjetha, sampatti½ anubhavanto pabbajj±ya sati½ na karissat²”ti vatv± ±rakkha½ va¹¹hetv± sabbadis±su addhayojane addhayojane ±rakkha½ µhapesi. Punekadivasa½ bodhisatto tatheva uyy±na½ gacchanto devat±bhinimmita½ by±dhita½ purisa½ disv± purimanayeneva pucchitv± sa½viggahadayo nivattitv± p±s±da½ abhiruhi. R±j±pi pucchitv± heµµh± vuttanayeneva sa½vidahitv± puna va¹¹hetv± samant± tig±vutappam±ºe padese ±rakkha½ µhapesi. Aparampi ekadivasa½ bodhisatto tatheva uyy±na½ gacchanto devat±bhinimmita½ k±laªkata½ disv± purimanayeneva pucchitv± sa½viggahadayo puna nivattitv± p±s±da½ abhiruhi. R±j±pi pucchitv± heµµh± vuttanayeneva sa½vidahitv± puna va¹¹hetv± samantato yojanappam±ºe padese ±rakkha½ µhapesi. Apara½ panekadivasa½ uyy±na½ gacchanto tatheva devat±bhinimmita½ sunivattha½ sup±ruta½ pabbajita½ disv± “ko n±meso samm±”hi s±rathi½ pucchi. S±rathi kiñc±pi buddhupp±dassa abh±v± pabbajita½ v± pabbajitaguºe v± na j±n±ti, devat±nubh±vena pana “pabbajito n±m±ya½, dev±”ti vatv± pabbajj±ya guºe vaººesi. Bodhisatto pabbajj±ya ruci½ upp±detv± ta½ divasa½ uyy±na½ agam±si. D²ghabh±ºak± pan±hu– “catt±ripi nimitt±ni ekadivaseneva disv± agam±s²”ti. So tattha divasabh±ga½ k²¼itv± maªgalapokkharaºiya½ nh±yitv± atthaªgate s³riye maªgalasil±paµµe nis²di att±na½ alaªk±r±petuk±mo, athassa paric±rakapuris± n±n±vaºº±ni duss±ni n±nappak±r± ±bharaºavikatiyo m±l±gandhavilepan±ni ca ±d±ya samant± pariv±retv± aµµha½su. Tasmi½ khaºe sakkassa nisinn±sana½ uºha½ ahosi. So “ko nu kho ma½ imamh± µh±n± c±vetuk±mos²”ti upadh±rento bodhisattassa alaªk±retuk±mata½ ñatv± vissakamma½ ±mantesi– “samma vissakamma, siddhatthakum±ro ajja a¹¹harattasamaye mah±bhinikkhamana½ nikkhamissati, ayamassa pacchimo alaªk±ro, tva½ uyy±na½ gantv± mah±purisa½ dibb±laªk±rehi alaªkaroh²”ti. So “s±dh³”ti paµissuºitv± dev±nubh±vena taªkhaºaññeva bodhisatta½ upasaªkamitv± tasseva kappakasadiso hutv± dibbadussena bodhisattassa s²sa½ veµhesi. Bodhisatto hatthasamphasseneva “n±ma½ manusso, devaputto ayan”ti aññ±si. Veµhanena veµhitamatte s²se mo¼iya½ maºiratan±k±rena dussasahassa½ abbhuggañchi, puna veµhentassa dussasahassanti dasakkhattu½ veµhentassa dasa dussasahass±ni abbhuggacchi½su. “S²sa½ khuddaka½, duss±ni bah³ni katha½ abbhuggat±n²”ti na cintetabba½. Tesu hi sabbamahanta½ ±malakapupphappam±ºa½, avases±ni kadambakapupphappam±º±ni ahesu½. Bodhisattassa s²sa½ kiñjakkhagavacchita½ viya kuyyakapuppha½ ahosi. Athassa sabb±laªk±rapaµimaº¹itassa sabbat±l±vacaresu sak±ni sak±ni paµibh±n±ni dassayantesu, br±hmaºesu “jayanand±”ti-±divacanehi, sutamaªgalik±d²su ca n±nappak±rehi maªgalavacanatthutighosehi sambh±ventesu sabb±laªk±rapaµimaº¹ita½ ta½ rathavara½ abhiruhi. Tasmi½ samaye “r±hulam±t± putta½ vij±t±”ti sutv± suddhodanamah±r±j± “puttassa me tuµµhi½ nivedeth±”ti s±sana½ pahiºi. Bodhisatto ta½ sutv± “r±hu j±to, bandhana½ j±tan”ti ±ha. R±j± “ki½ me putto avac±”ti pucchitv± ta½ vacana½ sutv± “ito paµµh±ya me natt± ‘r±hulakum±ro’tveva n±ma hot³”ti ±ha. Bodhisattopi kho rathavara½ ±ruyha atimahantena yasena atimanoramena sirisobhaggena nagara½ p±visi. Tasmi½ samaye kis±gotam² n±ma khattiyakaññ± uparip±s±davaratalagat± nagara½ padakkhiºa½ kurum±nassa bodhisattassa r³pasiri½ disv± p²tisomanassaj±t± ima½ ud±na½ ud±nesi–
“Nibbut± n³na s± m±t±, nibbuto n³na so pit±;
nibbut± n³na s± n±r², yass±ya½ ²diso pat²”ti. (Dha. sa. aµµha. nid±nakath±).–
Bodhisatto ta½ sutv± cintesi– “aya½ evam±ha– ‘evar³pa½ attabh±va½ passantiy± m±tu hadaya½ nibb±yati, pitu hadaya½ nibb±yati, paj±patiy± hadaya½ nibb±yat²’ti. Kismi½ nu kho nibbute hadaya½ nibbuta½ n±ma hot²”ti. Athassa kilesesu virattamanassa etadahosi “r±gaggimhi nibbute nibbuta½ n±ma hoti, dosaggimhi nibbute nibbuta½ n±ma hoti, mohaggimhi nibbute nibbuta½ n±ma hoti, m±nadiµµhi-±d²su sabbakilesadarathesu nibbutesu nibbuta½ n±ma hot²”ti. “Aya½ me sussavana½ s±veti, ahañhi nibb±na½ gavesanto vicar±mi, ajjeva may± ghar±v±sa½ cha¹¹etv± nikkhamma pabbajitv± nibb±na½ gavesitu½ vaµµati, aya½ imiss± ±cariyabh±go hot³”ti kaºµhato omuñcitv± kis±gotamiy± satasahassagghanaka½ mutt±h±ra½ pesesi. S± “siddhatthakum±ro mayi paµibaddhacitto hutv± paºº±k±ra½ peset²”ti somanassaj±t± ahosi. Bodhisattopi mahantena sirisobhaggena attano p±s±da½ abhiruhitv± sirisayane nipajji. T±vadeva ca na½ sabb±laªk±rapaµimaº¹it± naccag²t±d²su susikkhit± devakaññ± viya r³pasobhaggappatt± n±µakitthiyo n±n±t³riy±ni gahetv± sampariv±retv± abhiram±pentiyo naccag²tav±dit±ni payojayi½su. Bodhisatto kilesesu virattacittat±ya nacc±d²su anabhirato muhutta½ nidda½ okkami. T±pi itthiyo “yassatth±ya maya½ nacc±d²ni payojema, so nidda½ upagato, id±ni kimattha½ kilamiss±m±”ti gahitagahit±ni t³riy±ni ajjhottharitv± nipajji½su, gandhatelappad²p± jh±yanti. Bodhisatto pabujjhitv± sayanapiµµhe pallaªkena nisinno addasa t± itthiyo t³riyabhaº¹±ni avattharitv± nidd±yantiyo– ekacc± paggharitakhe¼±, kilinnagatt±, ekacc± dante kh±dantiyo, ekacc± k±kacchantiyo, ekacc± vippalapantiyo, ekacc± vivaµamukh², ekacc± apagatavatth± p±kaµab²bhacchasamb±dhaµµh±n±. So t±sa½ ta½ vippak±ra½ disv± bhiyyosomatt±ya k±mesu virattacitto ahosi. Tassa alaªkatapaµiyatta½ sakkabhavanasadisampi ta½ mah±tala½ vividhan±n±kuºapabharita½ ±makasus±na½ viya upaµµh±si, tayo bhav± ±dittagehasadis± kh±di½su– “upadduta½ vata, bho, upassaµµha½ vata, bho”ti ud±na½ pavattesi, ativiyassa pabbajj±ya citta½ nami. So “ajjeva may± mah±bhinikkhamana½ nikkhamitu½ vaµµat²”ti sayan± vuµµh±ya dv±rasam²pa½ gantv± “ko etth±”ti ±ha. Umm±re s²sa½ katv± nipanno channo– “aha½, ayyaputta, channo”ti ±ha. “Ajj±ha½ mah±bhinikkhamana½ nikkhamituk±mo, eka½ me assa½ kappeh²”ti ±ha. So “s±dhu, dev±”ti assabhaº¹aka½ gahetv± assas±la½ gantv± gandhatelappad²pesu jalantesu sumanapaµµavit±nassa heµµh± ramaº²ye bh³mibh±ge µhita½ kaº¹aka½ assar±j±na½ disv± “ajja may± imameva kappetu½ vaµµat²”ti kaº¹aka½ kappesi. So kappiyam±nova aññ±si “aya½ kappan± ativiya g±¼h±, aññesu divasesu uyy±nak²¼±digamanak±le kappan± viya na hoti mayha½ ayyaputto ajja mah±bhinikkhamana½ nikkhamituk±mo bhavissat²”ti. Tato tuµµham±naso mah±hasita½ hasi, so saddo sakalanagara½ pattharitv± gaccheyya. Devat± pana na½ sannirumbhitv± na kassaci sotu½ ada½su.