Kassapo buddho
Tassa aparabh±ge kassapo n±ma satth± udap±di. Tass±pi ekova s±vakasannip±to, tattha v²sati bhikkhusahass±ni ahesu½. Tad± bodhisatto jotip±lo n±ma m±ºavo hutv± tiººa½ ved±na½ p±rag³ bh³miyañceva antalikkhe ca p±kaµo ghaµik±rassa kumbhak±rassa mitto ahosi. So tena saddhi½ satth±ra½ upasaªkamitv± dhammakatha½ sutv± pabbajitv± ±raddhav²riyo t²ºi piµak±ni uggahetv± vatt±vattasampattiy± buddhas±sana½ sobhesi. Sopi na½ satth± “buddho bhavissat²”ti by±k±si. Tassa bhagavato j±tanagara½ b±r±ºas² n±ma ahosi, brahmadatto n±ma br±hmaºo pit±, dhanavat² n±ma br±hmaº² m±t±, tisso ca bh±radv±jo ca dve aggas±vak±, sabbamitto n±mupaµµh±ko, anu¼± ca uruve¼± ca dve aggas±vik±, nigrodharukkho bodhi, sar²ra½ v²satihatthubbedha½ ahosi, v²sati vassasahass±ni ±y³ti.
“Koº±gamanassa aparena, sambuddho dvipaduttamo;
kassapo n±ma gottena, dhammar±j± pabhaªkaro”ti. (Bu. va½. 26.1).
Yasmi½ pana kappe d²paªkaradasabalo udap±di, tasmi½ aññepi tayo buddh± ahesu½. Tesa½ santike bodhisattassa by±karaºa½ natthi, tasm± te idha na dassit±. Aµµhakath±ya½ pana taºhaªkarato paµµh±ya sabbepi buddhe dassetu½ ida½ vutta½–
“Taºhaªkaro medhaªkaro, athopi saraºaªkaro;
d²paªkaro ca sambuddho, koº¹añño dvipaduttamo.
“Maªgalo ca sumano ca, revato sobhito muni;
anomadass² padumo, n±rado padumuttaro.
“Sumedho ca suj±to ca, piyadass² mah±yaso;
atthadass² dhammadass², siddhattho lokan±yako.
“Tisso phusso ca sambuddho, vipass² sikh² vessabh³;
kakusandho koº±gamano, kassapo c±pi n±yako.
“Ete ahesu½ sambuddh±, v²tar±g± sam±hit±;
satara½s²va uppann±, mah±tamavinodan±;
jalitv± aggikhandh±va, nibbut± te sas±vak±”ti.