“Eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. Tena kho pana samayena aññatarassa brahmuno evar³pa½ p±paka½ diµµhigata½ uppanna½ hoti– ‘natthi so samaºo v± br±hmaºo v±, yo idha ±gaccheyy±’ti. Atha kho bhagav± tassa brahmuno cetas± cetoparivitakkamaññ±ya seyyath±pi n±ma balav± puriso samiñjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samiñjeyya, evameva jetavane antarahito tasmi½ brahmaloke p±turahosi. Atha kho bhagav± tassa brahmuno upari veh±sa½ pallaªkena nis²di tejodh±tu½ sam±pajjitv±.
“Atha kho ±yasmato mah±moggall±nassa etadahosi– ‘kaha½ nu kho bhagav± etarahi viharat²’ti? Addas± kho ±yasm± mah±moggall±no bhagavanta½ dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nisinna½ tejodh±tu½ sam±panna½. Disv±na seyyath±pi n±ma balav± puriso samiñjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samiñjeyya, evameva jetavane antarahito tasmi½ brahmaloke p±turahosi. Atha kho ±yasm± mah±moggall±no puratthima½ disa½ niss±ya tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nis²di tejodh±tu½ sam±pajjitv± n²catara½ bhagavato.
“Atha kho ±yasmato mah±kassapassa etadahosi– ‘kaha½ nu kho bhagav± etarahi viharat²’ti? Addas± kho ±yasm± mah±kassapo bhagavanta½ dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nisinna½ tejodh±tu½ sam±panna½. Disv±na seyyath±pi n±ma balav± puriso…pe… evameva jetavane antarahito tasmi½ brahmaloke p±turahosi. Atha kho ±yasm± mah±kassapo dakkhiºa½ disa½ niss±ya tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nis²di tejodh±tu½ sam±pajjitv± n²catara½ bhagavato.
“Atha kho ±yasmato mah±kappinassa etadahosi– ‘kaha½ nu kho bhagav± etarahi viharat²’ti? Addas± kho ±yasm± mah±kappino bhagavanta½ dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nisinna½ tejodh±tu½ sam±panna½. Disv±na seyyath±pi n±ma balav± puriso…pe… evameva jetavane antarahito tasmi½ brahmaloke p±turahosi. Atha kho ±yasm± mah±kappino pacchima½ disa½ niss±ya tassa brahmuno. Upariveh±sa½ pallaªkena nis²di tejodh±tu½ sam±pajjitv± n²catara½ bhagavato.
“Atha kho ±yasmato anuruddhassa etadahosi– ‘kaha½ nu kho bhagav± etarahi viharat²’ti? Addas± kho ±yasm± anuruddho bhagavanta½ dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nisinna½ tejodh±tu½ sam±panna½. Disv±na seyyath±pi n±ma balav± puriso…pe… evameva jetavane antarahito tasmi½ brahmaloke p±turahosi Atha kho ±yasm± anuruddho uttara½ disa½ niss±ya tassa brahmuno upariveh±sa½ pallaªkena nis²di tejodh±tu½ sam±pajjitv± n²catara½ bhagavato. Atha kho ±yasm± mah±moggall±no ta½ brahm±na½ g±th±ya ajjhabh±si–
“Ajj±pi te ±vuso s± diµµhi, y± te diµµhi pure ahu;
passasi v²tivattanta½, brahmaloke pabhassaranti.
“Na me m±risa s± diµµhi, y± me diµµhi pure ahu;
pass±mi v²tivattanta½, brahmaloke pabhassara½;
sv±ha½ ajja katha½ vajja½, aha½ niccomhi sassato”ti.
“Atha kho bhagav± ta½ brahm±na½ sa½vejetv± seyyath±pi n±ma balav± puriso…pe… evameva tasmi½ brahmaloke antarahito jetavane p±turahosi. Atha kho so brahm± aññatara½ brahmap±risajja½ ±mantesi– ‘ehi tva½, m±risa, yen±yasm± mah±moggall±no tenupasaªkama, upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±moggall±na½ eva½ vadehi ‘atthi nu kho m±risa moggall±na, aññepi tassa bhagavato s±vak± eva½mahiddhik± eva½mah±nubh±v± seyyath±pi bhava½ moggall±no, kassapo, kappino, anuruddho”’ti. “Eva½, m±ris±”ti kho so brahmap±risajjo tassa brahmuno paµissutv± yen±yasm± mah±moggall±no tenupasaªkami, upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±moggall±na½ etadavoca– “atthi nu kho, m±risa moggall±na, aññepi tassa bhagavato s±vak± eva½mahiddhik± eva½mah±nubh±v± seyyath±pi bhava½ moggall±no, kassapo, kappino, anuruddho”ti. Atha kho ±yasm± mah±moggall±no ta½ brahmap±risajja½ g±th±ya ajjhabh±si–
“Tevijj± iddhipatt± ca, cetopariy±yakovid±;
kh²º±sav± arahanto, bah³ buddhassa s±vak±”ti.
“Atha kho so brahmap±risajjo ±yasmato mah±moggall±nassa bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± yena so brahm± tenupasaªkami, upasaªkamitv± ta½ brahm±na½ etadavoca– ±yasm±, m±risa mah±moggall±no evam±ha–
“Tevijj± iddhipatt± ca, cetopariy±yakovid±;
kh²º±sav± arahanto, bah³ buddhassa s±vak±”ti.
“Idamavoca so brahmap±risajjo. Attamano ca so brahm± tassa brahmap±risajjassa bh±sita½ abhinand²”ti.
Ida½ sandh±ya vutta½ “aya½ panattho bakabrahmasuttena d²petabbo”ti. Mah±neruno k³µanti k³µas²sena sakalameva sinerupabbatar±ja½ vadati. Vimokkhena aphassay²ti jh±navimokkhanissayena abhiññ±ºena phassay²ti adhipp±yo. Vananti jambud²pa½. So hi vanabahulat±ya “vanan”ti vutto. Ten±ha “jambusaº¹assa issaro”ti. Pubbavideh±nanti pubbavidehaµµh±na½, pubbavidehanti attho. Ye ca bh³misay± nar±ti bh³misay± nar± n±ma aparagoy±nak± ca uttarakuruk± ca manuss±. Te hi geh±bh±vato “bh³misay±”ti vutt±. Tepi sabbe aphassay²ti sambandho. Aya½ panattho nandopanandadamanena (visuddhi. 2.396 nandopanandan±gadamanakath±) d²petabbo– “Ekasmi½ kira samaye an±thapiº¹iko gahapati bhagavato dhammadesana½ sutv± ‘sve, bhante, pañcahi bhikkhusatehi saddhi½ mayha½ gehe bhikkha½ gaºhath±’ti nimantetv± pakk±mi. Ta½divasañca bhagavato pacc³sasamaye dasasahassilokadh±tu½ olokentassa nandopanando n±ma n±gar±j± ñ±ºamukhe ±p±tha½ ±gacchi. Bhagav± ‘aya½ n±gar±j± mayha½ ñ±ºamukhe ±p±tha½ ±gacchati, ki½ nu kho bhavissat²’ti ±vajjento saraºagamanassa upanissaya½ disv± ‘aya½ micch±diµµhiko t²su ratanesu appasanno, ko nu kho ima½ micch±diµµhito vimoceyy±’ti ±vajjento mah±moggall±natthera½ addasa. “Tato pabh±t±ya rattiy± sar²rapaµijaggana½ katv± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi– ‘±nanda, pañcanna½ bhikkhusat±na½ ±rocehi tath±gato devac±rika½ gacchat²’ti. Ta½divasañca nandopanandassa ±p±nabh³mi½ sajjayi½su. So dibbaratanapallaªke dibbena setacchattena dh±riyam±no tividhan±µakehi ceva n±gaparis±ya ca parivuto dibbabh±janesu upaµµh±pita½ annap±navidhi½ olokayam±no nisinno hoti. Atha kho bhagav± yath± n±gar±j± passati, tath± katv± tassa vim±namatthakeneva pañcahi bhikkhusatehi saddhi½ t±vati½sadevalok±bhimukho p±y±si. “Tena kho pana samayena nandopanandassa n±gar±jassa evar³pa½ p±paka½ diµµhigata½ uppanna½ hoti– ‘ime hi n±ma muº¹ak± samaºak± amh±ka½ uparibhavanena dev±na½ t±vati½s±na½ bhavana½ pavisantipi nikkhamantipi, na id±ni ito paµµh±ya imesa½ amh±ka½ matthake p±dapa½su½ okirant±na½ gantu½ dass±m²’ti uµµh±ya sinerup±da½ gantv± ta½ attabh±va½ vijahitv± sineru½ sattakkhattu½ bhogehi parikkhipitv± upari phaºa½ katv± t±vati½sabhavana½ avakujjena phaºena paµiggahetv± adassana½ gamesi. “Atha kho ±yasm± raµµhap±lo bhagavanta½ etadavoca– ‘pubbe, bhante, imasmi½ padese µhito sineru½ pass±mi, sineruparibhaº¹a½ pass±mi, t±vati½sa½ pass±mi, vejayanta½ pass±mi, vejayantassa p±s±dassa upari dhaja½ pass±mi. Ko nu kho, bhante, hetu ko paccayo, ya½ etarahi neva sineru½ pass±mi…pe… na vejayantassa p±s±dassa upari dhaja½ pass±m²’ti? Aya½, raµµhap±la, nandopanando n±ma n±gar±j± tumh±ka½ kupito sineru½ sattakkhattu½ bhogehi parikkhipitv± upari phaºena paµicch±detv± andhak±ra½ katv± µhitoti. ‘Damemi na½, bhante’ti. Na bhagav± na½ anuj±ni. Atha kho ±yasm± bhaddiyo ±yasm± r±huloti anukkamena sabbepi bhikkh³ uµµhahi½su. Na bhagav± anuj±ni. “Avas±ne mah±moggall±natthero ‘aha½, bhante, damemi nan’ti ±ha. ‘Damehi, moggall±n±’ti bhagav± anuj±ni. Thero attabh±va½ vijahitv± mahanta½ n±gar±javaººa½ abhinimminitv± nandopananda½ cuddasakkhattu½ bhogehi parikkhipitv± tassa phaºassa matthake attano phaºa½ µhapetv± sinerun± saddhi½ abhinipp²¼esi. N±gar±j± dh³m±yi. Thero ‘na tuyha½yeva sar²re dh³mo atthi, mayhampi atth²’ti dh³m±yi. N±gar±jassa dh³mo thera½ na b±dhati. Therassa pana dh³mo n±gar±ja½ b±dhati. Tato n±gar±j± pajjali. Theropi ‘na tuyha½yeva sar²re aggi atthi, mayhampi atth²’ti pajjali. N±gar±jassa tejo thera½ na b±dhati, therassa pana tejo n±gar±ja½ b±dhati. N±gar±j± ‘aya½ ma½ sinerun± abhinipp²¼etv± dh³m±yati ceva pajjalati c±’ti cintetv±, ‘bho, tuva½ kos²’ti paµipucchi. Aha½ kho, nanda, moggall±noti. Bhante, attano bhikkhubh±vena tiµµh±h²”ti. “Thero ta½ attabh±va½ vijahitv± tassa dakkhiºakaººasotena pavisitv± v±makaººasotena nikkhami, v±makaººasotena pavisitv± dakkhiºakaººasotena nikkhami. Tath± dakkhiºan±sasotena pavisitv± v±man±sasotena nikkhami, v±man±sasotena pavisitv± dakkhiºan±sasotena nikkhami. Tato n±gar±j± mukha½ vivari. Thero mukhena pavisitv± antokucchiya½ p±c²nena ca pacchimena ca caªkamati. Bhagav± ‘moggall±na, manasi karohi mahiddhiko n±go’ti ±ha. Thero ‘mayha½ kho, bhante, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±, tiµµhatu, bhante, nandopanando, aha½ nandopanandasadis±na½ n±gar±j±na½ satampi sahassampi satasahassampi dameyyan’ti ±ha. “N±gar±j± cintesi– ‘pavisanto t±va me na diµµho, nikkhamanak±le d±ni na½ d±µh±ntare pakkhipitv± saªkh±diss±m²’ti cintetv± ‘nikkhamatha, bhante, m± ma½ antokucchiya½ apar±para½ caªkamanto b±dhayitth±’ti ±ha. Thero nikkhamitv± bahi aµµh±si. N±gar±j± ‘aya½ so’ti disv± n±sav±ta½ vissajji. Thero catutthajjh±na½ sam±pajji, lomak³pampissa v±to c±letu½ n±sakkhi. ‘Avases± bhikkh³ kira ±dito paµµh±ya sabbap±µih±riy±ni k±tu½ sakkuºeyyu½, ima½ pana µh±na½ patv± eva½ khippanisantino hutv± sam±pajjitu½ n±sakkhissant²’ti nesa½ bhagav± n±gar±jadamana½ n±nuj±ni. “N±gar±j± ‘aha½ imassa samaºassa n±sav±tena lomak³pampi c±letu½ n±sakkhi½, mahiddhiko so samaºo’ti cintesi. Thero attabh±va½ vijahitv± supaººar³pa½ nimminitv± supaººav±ta½ dassento n±gar±j±na½ anubandhi, n±gar±j± ta½ attabh±va½ vijahitv± m±ºavakavaººa½ abhinimminitv±, ‘bhante, tumh±ka½ saraºa½ gacch±m²’ti vadanto therassa p±de vandi. Thero ‘satth±, nando ±gato, ehi tva½, gamiss±m±’ti n±gar±j±na½ dametv± nibbisa½ katv±, gahetv± bhagavato santika½ agam±si. N±gar±j± bhagavanta½ vanditv± ‘bhante, tumh±ka½ saraºa½ gacch±m²’ti ±ha. Bhagav± ‘sukh² hohi, n±gar±j±’ti vatv± bhikkhusaªghaparivuto an±thapiº¹ikassa nivesana½ agam±si. “An±thapiº¹iko ‘ki½, bhante, atidiv± ±gatatth±’ti ±ha. Moggall±nassa ca nandopanandassa ca saªg±mo ahos²ti. Kassa pana, bhante, jayo, kassa par±jayoti? Moggall±nassa jayo, nandassa par±jayoti. An±thapiº¹iko ‘adhiv±setu me, bhante, bhagav± satt±ha½ ekapaµip±µiy± bhatta½, satt±ha½ therassa sakk±ra½ kariss±m²’ti vatv± satt±ha½ buddhappamukh±na½ pañcanna½ bhikkhusat±na½ mah±sakk±ra½ ak±si. Tena vutta½– ‘nandopanandadamanena d²petabbo”’ti. Yo etamabhij±n±t²ti eta½ yath±vutta½ vimokkha½ phusanakaraºavasena j±n±ti. Na ve aggi cetayati, aha½ b±la½ ¹ah±m²ti eva½ na aggi abhisa½ceteti, n±pi ¹ahan±ya payoga½ parakkama½ karoti, b±lo eva pana “aya½ mand±gat²”ti anijalanta½ viya jalita½ aggi½ ±sajja na½ pa¹ayhati, evameva, m±ra, na maya½ ¹ahituk±m±, b±dhetuk±m±, tvaññeva pana tath± ±gaman±di-atthena tath±gata½ aggikhandhasadisa½ ariyas±vaka½ ±sajja att±na½ ¹ahissasi, ¹ahadukkhato na muñcissasi. Apuñña½ pasav²ti apuñña½ paµilabhati. Na me p±pa½ vipaccat²ti mama p±pa½ na vipaccati, ki½ nu, m±ra, eva½ maññasi nayidamatthi. Karoto te c²yate p±panti eka½sena karontassa te p±pa½ ciraratt±ya cirak±la½ anatth±ya dukkh±ya upac²yati. M±ra, nibbinda buddhamh±ti catusaccabuddhato buddhas±vakato nibbinda nibbijja parato kamma½. ¾sa½ m±k±si bhikkhus³ti “bhikkh³ virodhemi vihesem²”ti eta½ ±sa½ m±k±si. It²ti eva½. M±ra½ atajjes²ti, “m±ra, nibbinda…pe… bhikkhus³”ti ±yasm± mah±moggall±no. Bhesaka¼±vaneti eva½n±make araññe. Tatoti tajjanahetu. So dummano yakkhoti so m±ro domanassiko hutv± tattheva tasmi½yeva µh±ne antaradh±yi, adassana½ agam±si. Ayañca g±th± dhammasaªg±yanak±le µhapit±. Ya½ panettha antarantar± atthato na vibhatta½, ta½ heµµh± vuttanayatt± utt±nameva. Evamaya½ mah±thero m±ra½ tajjetv± devac±rik±narakac±rik±divasena aññehi s±vakehi as±dh±raºa½ satt³pak±ra½ katv± ±yupariyos±ne parinibb±yi. Parinibb±yanto ca anomadassissa bhagavato p±dam³le paºidh±na½ katv± tato paµµh±ya tattha tattha bhave u¼±r±ni puññ±ni katv± s±vakap±ramiy± matthake µhitopi antar± katassa p±pakammassa vasena uµµhit±ya kammapilotik±ya titthiyehi uyyojitehi corehi b±dhito anappaka½ sar²rakheda½ katv± parinibb±yi. Tena vutta½ apad±ne (apa. thera 1.1.375, 380-397)–
“Anomadass² bhagav±, lokajeµµho nar±sabho;
vih±si himavantamhi, devasaªghapurakkhato.
“Bhagav± tato otaritv±, vicari c±rika½ jino;
sattak±ya½ anuggaºhanto, b±r±ºasi½ up±gami.
“Kh²º±savasahassehi, parivuto lokan±yako;
obh±sento dis± sabb±, virocittha mah±muni.
“Tad±ha½ gahapati hutv±, saradena mahiddhin±;
uyyojito sah±yena, satth±ra½ upasaªkami½.
“Upasaªkamitv±na sambuddha½, nimantetv± tath±gata½;
attano bhavana½ nesi, m±nayanto mah±muni½.
“Upaµµhita½ mah±v²ra½, devadeva½ nar±sabha½;
sabhikkhusaªgha½ tappemi, annap±nenaha½ tad±.
“Anumodi mah±v²ro, sayambh³ aggapuggalo;
bhikkhusaªghe nis²ditv±, im± g±th± abh±satha.
“Ya½ so saªghamap³jesi, buddhañca lokan±yaka½;
tena cittappas±dena, devaloka½ gamissati.
“Sattasattatikkhattuñca, devarajja½ karissati;
pathaby± rajja½ aµµhasata½, vasudha½ ±vasissati.
“Pañcapaññ±sakkhattuñca, cakkavatt² bhavissati;
bhog± asaªkhiy± tassa, uppajjissanti t±vade.
“Aparimeyye ito kappe, okk±kakulasambhavo;
gotamo n±ma gottena, satth± loke bhavissati.
“Niray± so cavitv±na, manussatta½ gamissati;
kolito n±ma n±mena, brahmabandhu bhavissati.
“So pacch± pabbajitv±na, kusalam³lena codito;
gotamassa bhagavato, dutiyo hessati s±vako.
“¾raddhav²riyo pahitatto, iddhiy± p±rami½ gato;
sabb±save pariññ±ya, nibb±yissatin±savo.
“P±pamittopaniss±ya, k±mar±gavasa½ gato;
m±tara½ pitarañc±pi, gh±tayi½ duµµham±naso.
“Ya½ ya½ yonupapajj±mi, niraya½ atha m±nusa½;
p±pakammasamaªgit±, bhinnas²so mar±maha½.
“Ida½ pacchimaka½ mayha½, carimo vattate bhavo;
idh±pi ediso mayha½, maraºak±le bhavissati.
“Pavivekamanuyutto, sam±dhibh±van±rato;
sabb±save pariññ±ya, vihar±mi an±savo.
“Dharaºimpi sugambh²ra½, bahala½ duppadha½siya½;
v±maªguµµhena khobheyya½, iddhiy± p±rami½ gato.
“Asmim±na½ na pass±mi, m±no mayha½ na vijjati;
s±maºere up±d±ya, garucitta½ karomaha½.
“Aparimeyye ito kappe, ya½ kammamabhin²hari½;
t±ha½ bh³mimanuppatto, pattomhi ±savakkhaya½.
“Paµisambhid± catasso…pe… kata½ buddhassa s±sanan”ti;
mah±moggall±nattherag±th±vaººan± niµµhit±;
saµµhinip±tavaººan± niµµhit±;