Nagantare viµapisamo sayissa½, ta½ me mud³ hehiti t³lasannibha½.
1141. “Tath± tu kass±mi yath±pi issaro, ya½ labbhati tenapi hotu me ala½;
na t±ha½ kass±mi yath± atandito, bi¼±rabhasta½va yath± sumaddita½.
1142. “Tath± tu kass±mi yath±pi issaro, ya½ labbhati tenapi hotu me ala½;
viriyena ta½ mayha vas±nayissa½, gaja½va matta½ kusalaªkusaggaho.
1143. “Tay± sudantena avaµµhitena hi, hayena yogg±cariyova ujjun±;
pahomi magga½ paµipajjitu½ siva½, citt±nurakkh²hi sad± nisevita½.
1144. “¾rammaºe ta½ balas± nibandhisa½, n±ga½va thambhamhi da¼h±ya rajjuy±;
ta½ me sugutta½ satiy± subh±vita½, anissita½ sabbabhavesu hehisi.
1145. “Paññ±ya chetv± vipath±nus±rina½, yogena niggayha pathe nivesiya;
disv± samudaya½ vibhavañca sambhava½, d±y±dako hehisi aggav±dino.
1146. “Catubbipall±savasa½ adhiµµhita½, g±maº¹ala½va parinesi citta ma½;
nanu sa½yojanabandhanacchida½, sa½sevase k±ruºika½ mah±muni½.
1147. “Migo yath± seri sucittak±nane, ramma½ giri½ p±vusa-abbham±lini½;
an±kule tattha nage ramissa½, asa½saya½ citta par± bhavissasi.
1148. “Ye tuyha chandena vasena vattino,
nar± ca n±r² ca anubhonti ya½ sukha½;
aviddas³ m±ravas±nuvattino,
bhav±bhinand² tava citta s±vak±”ti.
Tattha kad± nuhanti kad± nu aha½. Pabbatakandar±s³ti pabbatesu ca kandaresu ca, pabbatassa v± kandar±su. Ek±kiyoti ekako. Addutiyoti nittaºho. Taºh± hi purisassa dutiy± n±ma. Vihassanti vihariss±mi. Aniccato sabbabhava½ vipassanti k±mabhav±dibheda½ sabbampi bhava½ “hutv± abh±vaµµhena aniccan”ti vipassanto kad± nu viharissanti yojan±. Nidassanamattañceta½, “yadanicca½ ta½ dukkha½, ya½ dukkha½ tadanatt±”ti vacanato (sa½. ni. 3.15) itarampi lakkhaºadvaya½ vuttamev±ti daµµhabba½. Ta½ me ida½ ta½ nu kad± bhavissat²ti ta½ ida½ me parivitakkita½ kad± nu bhavissati, kad± nu kho matthaka½ p±puºissat²ti attho. Ta½ n³ti cettha tanti nip±tamatta½. Ayañhettha saªkhepattho– kad± nu kho aha½ mah±gajo viya saªkhalikabandhana½, gihibandhana½ chinditv± pabbajitv± k±yaviveka½ paribr³hayanto ek±k² pabbatakandar±su adutiyo sabbattha nirapekkho sabbasaªkh±ragata½ anicc±dito vipassanto vihariss±m²ti. Bhinnapaµandharoti bhinnavatthadharo, g±th±sukhattha½ nak±r±gama½ katv± vutta½. Satthakacchinna-agghaphassavaººabhinna½ paµac²vara½ dh±rentoti attho. Mun²ti pabbajito. Amamoti kule v± gaºe v± mamatt±bh±vena amamo. Katthacipi ±rammaºe ±s²san±ya abh±vena nir±so. Hantv± sukh² pavanagato vihassanti r±g±dike kilese ariyamaggena samucchinditv± maggasukhena phalasukhena sukh² mah±vanagato kad± nu kho aha½ vihariss±mi. Vadharogan²¼anti maraºassa ca rogassa ca kul±vakabh³ta½. K±ya½ imanti ima½ khandhapañcakasaªkh±ta½ k±ya½. Khandhapañcakopi hi “avijj±gatassa, bhikkhave, purisapuggalassa taºh±nugatassa ayameva k±yo bahiddh± n±mar³pan”ti-±d²su k±yo vuccati. Maccujar±yupaddutanti maraºena ceva jar±ya ca p²¼ita½, vipassam±no aha½ bhayahetupah±nena v²tabhayo, ta½ nu kad± bhavissat²ti attho. Bhayajananinti pañcav²satiy± mah±bhay±na½ upp±dak±raºabh³ta½ k±yikassa ca cetasikassa ca sakalassapi vaµµadukkhassa ±vahanato dukh±vaha½. Taºh±lata½ bahuvidh±nuvattaninti bahuvidhañca ±rammaºa½ bhavameva v± anuvattati santanot²ti bahuvidh±nuvattani½, taºh±saªkh±talata½. Paññ±mayanti maggapaññ±maya½ sunisita½ asikhagga½ v²riyapaggahitena saddh±hatthena gahetv± samucchinditv± “kad± nuha½ vase”ti ya½ parivitakkita½, tampi kad± bhavissat²ti yojan±. Uggatejanti samathavipassan±vasena nisitat±ya tikkhateja½. Sattha½ is²nanti buddhapaccekabuddha-ariyas±vaka-is²na½ satthabh³ta½ M±ra½ sasena½ sahas± bhañjissanti kilesasen±ya sasena½ abhisaªkh±r±dim±ra½ sahas± s²ghameva bhañjiss±mi. S²h±saneti thir±sane, apar±jitapallaªketi attho. Sabbhi sam±gamesu diµµho bhaveti dhammag±ravayuttat±ya dhammagar³hi t±dilakkhaºappattiy± t±d²hi avipar²tadassit±ya y±th±vadass²hi ariyamaggeneva p±pajitindriyat±ya jitindriyehi buddh±d²hi s±dh³hi sam±gamesu “kad± nu aha½ padh±niyoti diµµho bhaveyyan”ti ya½ me parivitakkita½, ta½ nu kad± bhavissat²ti yojan±. Imin± nayena sabbattha padayojan± veditabb±, padatthamattameva vaººayiss±ma. Tand²ti ±lasiya½. Khud±ti jighacch±. K²µasar²sap±ti k²µañceva sar²sap± ca. Na b±dhayissant²ti ma½ na by±dhayissanti sukhadukkhasomanassadomanass±na½ jh±nehi paµib±hitatt±ti adhipp±yo. Giribbajeti pabbatakandar±ya. Atthatthiyanti sadatthasaªkh±tena atthena atthika½. Ya½ vidita½ mahesin±ti ya½ catusacca½ mahesin± samm±sambuddhena sayambh³ñ±ºena ñ±ta½ paµividdha½, t±ni catt±ri sacc±ni anupacitakusalasambh±rehi suµµhu duddas±ni maggasam±dhin± sam±hitatto, samm±satiy± satim±, ariyamaggapaññ±ya aha½ agaccha½ paµivijjhissa½ adhigamissanti attho. R³peti cakkhuviññeyyar³pe. Amiteti ñ±ºena amite, aparicchinne apariññ±teti attho. Phusitabbeti, phoµµhabbe. Dhammeti manoviññeyyadhamme. Amiteti v± aparim±ºe n²l±divasena anekabhedabhinne r³pe bherisadd±divasena, m³laras±divasena, kakkha¼amudut±divasena, sukhadukkh±divasena ca, anekabhedasadd±dike c±ti attho. ¾dittatoti ek±dasahi agg²hi ±dittabh±vato. Samathehi yuttoti jh±navipassan±maggasam±dh²hi samann±gato. Paññ±ya dacchanti vipassan±paññ±sahit±ya maggapaññ±ya dakkhissa½. Dubbacanena vuttoti duruttavacanena ghaµµito. Tato nimittanti pharusav±c±hetu. Vimano na hessanti domanassito na bhaveyya½. Athoti atha. Pasatthoti kenaci pasa½sito. Kaµµheti d±rukkhandhe. Tiºeti tiº±na½ khandhe. Imeti ime mama santatipariy±panne pañca khandhe Amite ca dhammeti tato aññena indriyakkhandhena amite r³padhamme. Ten±ha– “ajjhattik±neva ca b±hir±ni c±”ti. Sama½ tuleyyanti anicc±divasena ceva as±r±di-upam±vasena ca sabba½ samameva katv± t²reyya½. Isippay±tamhi pathe vajantanti buddh±d²hi mahes²hi sammadeva pay±te samathavipassan±magge vajanta½ paµipajjanta½. P±vusasamaye k±lamegho navena toyena vassodakena sac²vara½ pavane kad± nu ovassati, temet²ti attano abbhok±sikabh±vaparivitakkita½ dasseti. May³rassa sikhaº¹ino vane dijass±ti m±tukucchito aº¹akosato c±ti dvikkhattu½ j±yanavasena dijassa, sikh±sambhavena sikhaº¹ino ca may³rassa vane kad± pana girigabbhare ruta½ kek±rava½ sutv± vela½ sallakkhitv± sayanato vuµµhahitv± amatassa pattiy± nibb±n±dhigam±ya. Sa½cintayeti vuccam±ne bhave anicc±dito manasi kareyya½ vipasseyyanti attho. Gaªga½ yamuna½ sarassatinti et± mah±nadiyo asajjam±no bh±van±may±ya iddhiy± kad± nu patareyyanti yojan±. P±t±lakhitta½ ba¼av±mukhañc±ti p±t±ya ala½ pariyattanti p±t±la½, tadeva khitta½, pathaviy± saºµhahanak±le tath± µhitanti p±t±lakhitta½. Yojanasatik±dibhed±ni samuddassa antopathaviy± t²raµµh±n±ni, yesu k±nici n±g±d²na½ vasanaµµh±n±ni honti, k±nici suññ±niyeva hutv± tiµµhanti. Ba¼av±mukhanti mah±samudde mahanta½ ±vaµµamukha½. Mah±nirayadv±rassa hi vivaµak±le mah±-aggikkhandho tato nikkhanto tadabhimukha½ anekayojanasat±y±mavitth±ra½ heµµh± samuddapadesa½ ¹ahati, tasmi½ da¹¹he upari udaka½ ±vaµµ±k±rena paribbhamanta½ mahat± saddena heµµh± nipatati. Tattha ba¼av±mukhasamaññ±, iti tañca p±t±lakhitta½ ba¼av±mukhañca vibhi½sana½ bhay±naka½ asajjam±no iddhiy± kad± nu patareyyanti ya½ parivitakkita½, ta½ kad± nu bhavissati, bh±van±maya½ iddhi½ nibbattetv± kad± nu eva½ iddhi½ va¼añjiss±m²ti attho. N±gova asaªgac±r² pad±layeti yath± mattav±raºo da¼hathambha½ bhinditv± ayasaªkhalika½ viddha½setv± asaªgac±r² vana½ pavisitv± eko adutiyo hutv± attano rucivasena carati, evamaha½ kad± nu sabbasubha½ nimitta½ nibbajjaya½ niravasesato vajjayanto k±macchandavaso ahutv± jh±ne yuto payutto k±maguºesu chanda½ sammadeva pad±leyya½ chindeyya½ pajaheyyanti ya½ parivitakkita½, ta½ nu kad± bhavissati. Iºaµµova daliddako nidhi½ ±r±dhayitv±ti yath± koci daliddo j²vikapakato iºa½ gahetv± ta½ sodhetu½ asakkonto iºaµµo iºena aµµito dhanikehi p²¼ito nidhi½ ±r±dhayitv± adhigantv± iºañca sodhetv± sukhena ca j²vanto tuµµho bhaveyya, eva½ ahampi kad± nu iºasadisa½ k±macchanda½ pah±ya mahesino ariyadhanasampuººat±ya maºikanak±diratanasampuººanidhisadisa½ buddhassa s±sana½ adhigantv± tuµµho bhaveyyanti ya½ parivitakkita½, ta½ kad± nu bhavissat²ti. Eva½ pabbajjato pubbe nekkhammavitakkavasena pavatta½ attano vitakkapavatti½ dassetv± id±ni pabbajitv± yeh±k±rehi att±na½ ovaditv± adhigacchi, te dassento “bah³ni vass±n²”ti-±dik± g±th± abh±si. Tattha bah³ni vass±ni tay±mhi y±cito, ag±rav±sena ala½ nu te idanti anekasa½vacchar±ni vividhadukkh±nubandhena ag±ramajjhe v±sena ala½ pariyattameva teti, ambho citta, ida½ tay± anek±ni sa½vacchar±ni aha½ amhi nanu y±cito. Ta½ d±ni ma½ pabbajita½ sam±nanti ta½ ma½ tay± tath± uss±hanena pabbajita½ sam±na½ kena k±raºena citta tuva½ na yuñjasi, samathavipassana½ cha¹¹etv± nih²ne ±lasiye niyojes²ti attho. Nanu aha½, citta, tay±mhi y±citoti, ambho citta, aha½ tay± nanu y±cito amhi ±y±cito maññe. Yadi y±cito, kasm± id±ni tadanur³pa½ na paµipajjas²ti adhipp±yo. “Giribbaje”ti-±din± y±cit±k±ra½ dasseti. Citrachad± vihaªgam± vicitrapekhuºapakkhino, may³r±ti attho. Mahindaghosatthanit±bhigajjinoti jalaghosatthanitena hetun± suµµhu gajjanas²l±. Te ta½ ramessanti vanamhi jh±yinanti te may³r± ta½ vane jh±napasuta½ ramessant²ti nanu tay± y±citoti dasseti. Kulamh²ti kulaparivaµµe. Imamajjhup±gatoti ima½ araññaµµh±na½ pabbajja½ v± ajjhup±gato. Athopi tva½, citta, na mayha tussas²ti tva½ anuvattitv± µhitampi ma½ n±r±dhessas²ti attho. Mameva eta½ na hi tva½ paresanti eta½, citta, mameva tasm± tva½ paresa½ na hosi. Tva½ pana aññesa½ viya katv± sann±hak±le kilesam±re yujjhitu½ bh±van±sann±hak±le nati vatv± paridevitena ki½ payojana½, id±ni ta½ aññath± vattitu½ na dass±m²ti adhipp±yo. Sabba½ ida½ calamiti pekkham±noti yasm± “ida½ citta½ aññañca sabba½ tebh³makasaªkh±ra½ cala½ anavaµµhitan”ti paññ±cakkhun± olokento gehato k±mehi ca abhinikkhami½ amatapada½ nibb±na½ jig²sa½ pariyesanto, tasm±, citta, ananuvattanto nibb±na½ pariyesanameva karom²ti adhipp±yo.