19. Paññ±sanip±to

1. T±lapuµattherag±th±vaººan±

Paññ±sanip±te kad± nuhanti-±dik± ±yasmato t±lapuµattherassa g±th±. K± uppatti? Ayampi purimabuddhesu kat±dhik±ro tattha tattha bhave vivaµµ³panissaya½ kusala½ upacinitv± imasmi½ buddhupp±de r±jagahe aññatarasmi½ naµakule nibbattitv± viññuta½ patto kul±nur³pesu naccaµµh±nesu nipphatti½ gantv± sakalajambud²pe p±kaµo naµag±maºi ahosi. So pañcasatam±tug±mapariv±ro mahat± naµavibhavena g±manigamar±jadh±n²su samajja½ dassetv±, mahanta½ p³j±sakk±ra½ labhitv±, vicaranto r±jagaha½ ±gantv±, nagarav±s²na½ samajja½ dassetv±, laddhasamm±nasakk±ro ñ±ºassa parip±ka½ gatatt± satthu santika½ gantv±, vanditv± ekamanta½ nisinno bhagavanta½ etadavoca– “sutameta½, bhante, pubbak±na½ ±cariyap±cariy±na½ naµ±na½ bh±sam±n±na½ ‘yo so naµo raªgamajjhe samajjamajjhe sacc±likena jana½ h±seti rameti, so k±yassa bhed± para½ maraº± pah±s±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjat²’ti, idha bhagav± kim±h±”ti. Atha na½ bhagav± tikkhattu½ paµikkhipi “m± ma½ eta½ pucch²”ti. Catutthav±ra½ puµµho ±ha– “g±maºi, ime satt± pakatiy±pi r±gabandhanabaddh± dosabandhanabaddh± mohabandhanabaddh± tesa½ bhiyyopi rajan²ye dosan²ye mohan²ye dhamme upasa½haranto pam±detv± k±yassa bhed± para½ maraº± niraye upapajjati. Sace panassa eva½diµµhi hoti ‘yo so naµo raªgamajjhe samajjamajjhe sacc±likena jana½ h±seti rameti, so k±yassa bhed± para½ maraº± pah±s±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjat²”’ti s±ssa hoti micch±diµµhi. Micch±diµµhissa ca dvinna½ gat²na½ aññatar± gati icchitabb±, nirayassa v± tiracch±nayoniy± v±ti. Ta½ sutv± t±lapuµo g±maºi parodi. Nanu g±maºi pageva may± paµikkhitto “m± ma½ eta½ pucch²”ti (sa½. ni. 4.354)? “N±ha½, bhante, eta½ rod±mi, ya½ ma½ bhagav± naµ±na½ abhisampar±ya½ evam±h±”ti. Api c±ha½, bhante, pubbakehi ±cariyap±cariyehi naµehi vañcito “naµo mah±janassa naµasamajja½ dassetv± sugati½ upapajjat²”ti. So satthu santike dhamma½ sutv± paµiladdhasaddho pabbajitv± laddh³pasampanno vipassan±ya kamma½ karonto nacirasseva arahatta½ p±puºi, adhigat±rahatto pana arahattappattito pubbe yen±k±rena attano citta½ niggaºhanavasena yonisomanasik±ro udap±di, ta½ anekadh± vibhajitv± dassetu½–
1094. “Kad± nuha½ pabbatakandar±su, ek±kiyo addutiyo vihassa½;
aniccato sabbabhava½ vipassa½, ta½ me ida½ ta½ nu kad± bhavissati.
1095. “Kad± nuha½ bhinnapaµandharo muni, k±s±vavattho amamo nir±so;
r±gañca dosañca tatheva moha½, hantv± sukh² pavanagato vihassa½.
1096. “Kad± anicca½ vadharogan²¼a½, k±ya½ ima½ maccujar±yupadduta½;
vipassam±no v²tabhayo vihassa½, eko vane ta½ nu kad± bhavissati.
1097. “Kad± nuha½ bhayajanani½ dukh±vaha½, taºh±lata½ bahuvidh±nuvattani½;
paññ±maya½ tikhiºamasi½ gahetv±, chetv± vase tampi kad± bhavissati.
1098. “Kad± nu paññ±mayamuggateja½, sattha½ is²na½ sahas±diyitv±;
m±ra½ sasena½ sahas± bhañjissa½, s²h±sane ta½ nu kad± bhavissati.
1099. “Kad± nuha½ sabbhi sam±gamesu, diµµho bhave dhammagar³hi t±dibhi;
y±th±vadass²hi jitindriyehi, padh±niyo ta½ nu kad± bhavissati.
1100. “Kad± nu ma½ tandi khud± pip±s±, v±t±tap± k²µasar²sap± v±;
na b±dhayissanti na ta½ giribbaje, atthatthiya½ ta½ nu kad± bhavissati.
1101. “Kad± nu kho ya½ vidita½ mahesin±, catt±ri sacc±ni sududdas±ni;
sam±hitatto satim± agaccha½, paññ±ya ta½ ta½ nu kad± bhavissati.
1102. “Kad± nu r³pe amite ca sadde, gandhe rase phusitabbe ca dhamme;
±dittatoha½ samathehi yutto, paññ±ya daccha½ tadida½ kad± me.
1103. “Kad± nuha½ dubbacanena vutto, tato nimitta½ vimano na hessa½;
atho pasatthopi tato nimitta½, tuµµho na hessa½ tadida½ kad± me.
1104. “Kad± nu kaµµhe ca tiºe lat± ca, khandhe imeha½ amite ca dhamme;
ajjhattik±neva ca b±hir±ni ca, sama½ tuleyya½ tadida½ kad± me.
1105. “Kad± nu ma½ p±vusak±lamegho, navena toyena sac²vara½ vane;
isippay±tamhi pathe vajanta½, ovassate ta½ nu kad± bhavissati.
1106. “Kad± may³rassa sikhaº¹ino vane, dijassa sutv± girigabbhare ruta½;
paccuµµhahitv± amatassa pattiy±, sa½cintaye ta½ nu kad± bhavissati.
1107. “Kad± nu gaªga½ yamuna½ sarassati½, p±t±lakhitta½ va¼av±mukhañca;
asajjam±no patareyyamiddhiy±, vibhi½sana½ ta½ nu kad± bhavissati.
1108. “Kad± nu n±gova asaªgac±r², pad±laye k±maguºesu chanda½;
nibbajjaya½ sabbasubha½ nimitta½, jh±ne yuto ta½ nu kad± bhavissati.
1109. “Kad± iºaµµova daliddako nidhi½, ±r±dhayitv± dhanikehi p²¼ito;
tuµµho bhavissa½ adhigamma s±sana½, mahesino ta½ nu kad± bhavissati.
1110. “Bah³ni vass±ni tay±mhi y±cito, ag±rav±sena ala½ nu te ida½;
ta½ d±ni ma½ pabbajita½ sam±na½, ki½k±raº± citta tuva½ na yuñjasi.
1111. “Nanu aha½ citta tay±mhi y±cito, giribbaje citrachad± vihaªgam±;
mahindaghosatthanit±bhigajjino, te ta½ ramessanti vanamhi jh±yina½.
1112. “Kulamhi mitte ca piye ca ñ±take, khi¹¹±rati½ k±maguºañca loke;
sabba½ pah±ya imamajjhup±gato, athopi tva½ citta na mayha tussasi.
1113. “Mameva eta½ na hi tva½ paresa½, sann±hak±le paridevitena ki½;
sabba½ ida½ calamiti pekkham±no, abhinikkhami½ amatapada½ jig²sa½.
1114. “Suyuttav±d² dvipad±namuttamo, mah±bhisakko naradammas±rathi;
citta½ cala½ makkaµasannibha½ iti, av²tar±gena sudunniv±raya½.
1115. “K±m± hi citr± madhur± manoram±, aviddas³ yattha sit± puthujjan±;
te dukkhamicchanti punabbhavesino, cittena n²t± niraye nir±kat±.
1116. “May³rakoñc±bhirutamhi k±nane, d²p²hi byagghehi purakkhato vasa½;
k±ye apekkha½ jaha m± vir±dhaya, itissu ma½ citta pure niyuñjasi.
1117. “Bh±vehi jh±n±ni ca indriy±ni ca, bal±ni bojjhaªgasam±dhibh±van±;
tisso ca vijj± phusa buddhas±sane, itissu ma½ citta pure niyuñjasi.
1118. “Bh±vehi magga½ amatassa pattiy±, niyy±nika½ sabbadukhakkhayogadha½;
aµµhaªgika½ sabbakilesasodhana½, itissu ma½ citta pure niyuñjasi.
1119. “Dukkhanti khandhe paµipassa yoniso, yato ca dukkha½ samudeti ta½ jaha;
idheva dukkhassa karohi anta½, itissu ma½ citta pure niyuñjasi.
1120. “Anicca½ dukkhanti vipassa yoniso, suñña½ anatt±ti agha½ vadhanti ca;
manovic±re uparundha cetaso, itissu ma½ citta pure niyuñjasi.
1121. “Muº¹o vir³po abhis±pam±gato, kap±lahatthova kulesu bhikkhasu;
yuñjassu satthuvacane mahesino, itissu ma½ citta pure niyuñjasi.
1122. “Susa½vutatto visikhantare cara½, kulesu k±mesu asaªgam±naso;
cando yath± dosinapuººam±siy±, itissu ma½ citta pure niyuñjasi.
1123. “¾raññiko hohi ca piº¹ap±tiko, sos±niko hohi ca pa½suk³liko;
nesajjiko hohi sad± dhute rato, itissu ma½ citta pure niyuñjasi.
1124. “Ropetva rukkh±ni yath± phales², m³le taru½ chettu tameva icchasi;
tath³pama½ cittamida½ karosi, ya½ ma½ aniccamhi cale niyuñjasi.
1125. “Ar³pa d³raªgama ekac±ri, na te karissa½ vacana½ id±niha½;
dukkh± hi k±m± kaµuk± mahabbhay±, nibb±namev±bhimano carissa½.
1126. “N±ha½ alakkhy± ahirikkat±ya v±,
na cittahet³ na ca d³rakantan±;
±j²vahet³ ca aha½ na nikkhami½,
kato ca te citta paµissavo may±.
1127. “Appicchat± sappurisehi vaººit±, makkhappah±na½ v³pasamo dukhassa;
itissu ma½ citta tad± niyuñjasi, id±ni tva½ gacchasi pubbaciººa½.
1128. “Taºh± avijj± ca piy±piyañca, subh±ni r³p±ni sukh± ca vedan±;
man±piy± k±maguº± ca vant±, vante aha½ ±vamitu½ na ussahe.
1129. “Sabbattha te citta vaco kata½ may±, bah³su j±t²su namesi kopito;
ajjhattasambhavo kataññut±ya te, dukkhe cira½ sa½sarita½ tay± kate.
1130. “Tvaññeva no citta karosi br±hmaºo, tva½ khattiyo r±jadas² karosi;
vess± ca sudd± ca bhav±ma ekad±, devattana½ v±pi taveva v±has±.
1131. “Taveva het³ asur± bhav±mase, tva½m³laka½ nerayik± bhav±mase;
atho tiracch±nagat±pi ekad±, petattana½ v±pi taveva v±has±.
1132. “Nanu dubbhissasi ma½ punappuna½, muhu½ muhu½ c±raºika½va dassaya½;
ummattakeneva may± palobhasi, kiñc±pi te citta vir±dhita½ may±.
1133. “Ida½ pure cittamac±ri c±rika½, yenicchaka½ yatthak±ma½ yath±sukha½;
tadajjaha½ niggahess±mi yoniso, hatthippabhinna½ viya aªgusaggaho.
1134. “Satth± ca me lokamima½ adhiµµhahi, aniccato addhuvato as±rato;
pakkhanda ma½ citta jinassa s±sane, t±rehi ogh± mahat± suduttar±.
1135. “Na te ida½ citta yath± pur±ºaka½, n±ha½ ala½ tuyha vase nivattitu½;
mahesino pabbajitomhi s±sane, na m±dis± honti vin±sadh±rino.
1136. “Nag± samudd± sarit± vasundhar±, dis± catasso vidis± adho div±;
sabbe anicc± tibhav± upaddut±, kuhi½ gato citta sukha½ ramissasi.
1137. “Dhitippara½ ki½ mama citta k±hisi, na te ala½ citta vas±nuvattako;
na j±tu bhasta½ ubhatomukha½ chupe, dhiratthu p³ra½ navasotasandani½.
1138. “Var±ha-eºeyyavig±¼hasevite, pabbh±rakuµµe pakateva sundare;
navambun± p±vusasittak±nane, tahi½ guh±gehagato ramissasi.
1139. “Sun²lag²v± susikh± supekhun±, sucittapattacchadan± vihaªgam±;
sumañjughosatthanit±bhigajjino, te ta½ ramessanti vanamhi jh±yina½.
1140. “Vuµµhamhi deve caturaªgule tiºe, sa½pupphite meghanibhamhi k±nane;