Te “amh±ka½ n±ma eta½ kamman”ti nikkhamitv± “kattha gamiss±m±”ti cintetv± “maddaraµµha½ n±ma itth±karo, maddaraµµha½ gamiss±m±”ti maddaraµµhe s±galanagara½ agama½su. Tattha ta½ suvaººar³paka½ nh±natitthe µhapetv± ekamante nis²di½su. Atha bhadd±ya dh±t² bhadda½ nh±petv±, alaªkaritv±, sirigabbhe nis²d±petv± saya½ nh±yitu½ udakatittha½ gat± tattha ta½ suvaººar³paka½ disv± “kiss±ya½ avin²t± idh±gantv± µhit±”ti piµµhipasse paharitv± “suvaººar³pakan”ti ñatv± “ayyadh²t± me”ti sañña½ upp±desi½, “aya½ pana me ayyadh²t±ya niv±sanapaµigg±hik±y±pi asadis±”ti ±ha. Atha na½ te manuss± pariv±retv± “evar³p± te s±midh²t±”ti pucchi½su. “Ki½ es±, im±ya suvaººapaµim±ya sataguºena sahassaguºena mayha½ ayyadh²t± abhir³patar±, dv±dasahatthe gabbhe nisinn±ya pad²pakicca½ natthi, sar²robh±seneva tama½ vidhamat²”ti. “Tena hi ±gacch±”ti ta½ khujja½ gahetv± suvaººar³paka½ rathe ±ropetv± kosiyagottassa br±hmaºassa gharadv±re µhatv± ±gamana½ nivedayi½su.
Br±hmaºo paµisanth±ra½ katv± “kuto ±gatatth±”ti pucchi. “Magadharaµµhe mah±titthag±me kapilabr±hmaºassa gharato”ti. “Ki½ k±raº± ±gat±”ti? “Imin± n±ma k±raºen±”ti. “Kaly±ºa½, t±t±, samaj±tigottavibhavo amh±ka½ br±hmaºo, dass±mi d±rikan”ti paºº±k±ra½ gaºhi. Te kapilabr±hmaºassa s±sana½ pahiºi½su “laddh± d±rik± kattabba½ karoth±”ti. Ta½ s±sana½ sutv± pippalim±ºavassa ±rocayi½su “laddh± kira d±rik±”ti. M±ºavo “aha½ ‘na labhissant²’ti cintesi½, ime ‘laddh±’ti vadanti, anatthiko hutv± paººa½ pesess±m²”ti rahogato paººa½ likhi “bhadd±, attano j±tigottabhog±nur³pa½ ghar±v±sa½ labhatu, aha½ nikkhamitv± pabbajiss±mi, m± pacch± vippaµis±rin² ahos²”ti. Bhadd±pi “asukassa kira ma½ d±tuk±mo”ti sutv± “paººa½ pesess±m²”ti rahogat± paººa½ likhi “ayyaputto attano j±tigottabhog±nur³pa½ ghar±v±sa½ labhatu, aha½ pabbajiss±mi, m± pacch± vippaµis±r² ahos²”ti. Dvepi paºº±ni antar±magge sam±gacchi½su. “Ida½ kassa paººan”ti? “Pippalim±ºavena bhadd±ya pahitan”ti. “Ida½ kass±”ti? “Bhadd±ya pippalim±ºavassa pahitan”ti ca vutte te dvepi v±cetv± “passatha d±rak±na½ kamman”ti ph±letv± araññe cha¹¹etv± añña½ ta½sam±na½ paººa½ likhitv± ito etto ca pesesu½. Iti kum±rassa kum±rik±ya ca sadisa½ paººa½ lokass±darahitamev±ti aniccham±n±na½yeva dvinna½ sam±gamo ahosi.
Ta½ divasa½yeva pippalim±ºavo eka½ pupphad±ma½ ganth±pesi bhadd±pi. T±ni sayanamajjhe µhapesu½ bhuttas±yam±s± ubhopi “sayana½ ±ruhiss±m±”ti m±ºavo dakkhiºapassena sayana½ ±ruhi. Bhadd± v±mapassena abhiruhitv± ±ha– “yassa passe pupph±ni mil±yanti, tassa r±gacitta½ uppannanti vij±niss±ma, ima½ pupphad±ma½ na alliyitabban”ti. Te pana aññamañña½ sar²rasamphassabhayena tiy±maratti½ nidda½ anokkamant±va v²tin±menti, div± pana hasitamattampi n±hosi. Te lok±misena asa½saµµh± y±va m±t±pitaro dharanti, t±va kuµumba½ avic±retv± tesu k±laªkatesu vic±rayi½su. Mahat² m±ºavassa sampatti– ekadivasa½ sar²ra½ ubbaµµetv± cha¹¹etabba½ suvaººacuººa½ eva magadhan±¼iy± dv±dasan±¼imatta½ laddhu½ vaµµati. Yantabaddh±ni saµµhimah±ta¼±k±ni, kammanto dv±dasayojaniko, anur±dhapurapam±º± cuddasa g±m±, cuddasa hatth±n²k±ni, cuddasa ass±n²k±ni, cuddasa rath±n²k±ni.
So ekadivasa½ alaªkata-assa½ ±ruyha mah±janaparivuto kammanta½ gantv± khettakoµiya½ µhito naªgalehi bhinnaµµh±nato k±k±dayo sakuºe gaº¹upp±d±dip±ºake uddharitv± kh±dante disv±, “t±t±, ime ki½ kh±dant²”ti pucchi. “Gaº¹upp±de, ayy±”ti. “Etehi kata½ p±pa½ kassa hot²”ti? “Tumh±ka½, ayy±”ti. So cintesi– “sace etehi kata½ p±pa½ mayha½ hoti, ki½ me karissati satta-as²tikoµidhana½, ki½ dv±dasayojano kammanto, ki½ yantabaddh±ni ta¼±k±ni, ki½ cuddasa g±m±, sabbameta½ bhadd±ya k±pil±niy± niyy±tetv± nikkhamma pabbajiss±m²”ti.
Bhadd±pi k±pil±n² tasmi½ khaºe antaravatthumhi tayo tilakumbhe patthar±petv± dh±t²hi parivut± nisinn± k±ke tilap±ºake kh±dam±ne disv±, “amm±, ki½ ime kh±dant²”ti pucchi. “P±ºake ayye”ti. “Akusala½ kassa hot²”ti? “Tumh±ka½, ayye”ti. S± cintesi– “mayha½ catuhatthavattha½ n±¼ikodanamattañca laddhu½ vaµµati, yadi paneta½ ettakena janena kata½ akusala½ mayha½ hoti, bhavasahassenapi vaµµato s²sa½ ukkhipitu½ na sakk±. Ayyaputte ±gatamatteyeva sabba½ tassa niyy±tetv± nikkhamma pabbajiss±m²”ti.
M±ºavo ±gantv±, nhatv± p±s±da½ ±ruyha mah±rahe pallaªke nis²di. Athassa cakkavattino anucchavika½ bhojana½ sajjayi½su. Dvepi bhuñjitv± parijane nikkhante rahogat± ph±sukaµµh±ne nis²di½su. Tato m±ºavo bhadda½ ±ha– “bhadde, ima½ ghara½ ±gacchant² tva½ kittaka½ dhana½ ±haras²”ti? “Pañcapaºº±sa sakaµasahass±ni, ayy±”ti. “Ta½ sabba½, y± ca imasmi½ ghare satta-as²tikoµiyo yantabaddhasaµµhita¼±k±dibhed± ca sampatti atthi, ta½ sabbañca tuyha½yeva niyy±dem²”ti. “Tumhe pana kaha½ gacchatha, ayy±”ti? “Aha½ pabbajiss±m²”ti. “Ayya, ahampi tumh±ka½yeva ±gamana½ olokayam±n± nisinn±. Ahampi pabbajiss±m²”ti. Tesa½ ±dittapaººakuµi viya tayo bhav± upaµµhahi½su. Te antar±paºato kas±yarasap²t±ni vatth±ni mattik±patte ca ±har±petv± aññamañña½ kese oropetv± “ye loke arahanto, te uddissa amh±ka½ pabbajj±”ti pabbajitv±, thavik±su patte pakkhipitv± a½se laggetv± p±s±dato otari½su. Gehe d±sesu v± kammakaresu v± na koci sañj±ni.
Atha ne br±hmaºag±mato nikkhamma d±sag±madv±rena gacchante ±kappakuttavasena d±sag±mav±sino sañj±ni½su. Te rodant± p±desu nipatitv± “ki½, amhe, an±the karotha ayy±”ti ±ha½su. “Maya½, ‘bhaºe, ±dittapaººas±l± viya tayo bhav±’ti pabbajimh±. Sace tumhesu ekeka½ bhujissa½ karoma, vassasatampi nappahoti. Tumheva tumh±ka½ s²sa½ dhovitv± bhujiss± hutv± j²vath±”ti vatv± tesa½ rodant±na½yeva pakkami½su.
Thero purato gacchanto nivattitv± olokento cintesi– “aya½, bhadd± k±pil±n², sakalajambud²pagghanik± itth² mayha½ pacchato ±gacchati, µh±na½ kho paneta½ vijjati, ya½ kocideva eva½ cinteyya ‘ime pabbajit±pi vin± bhavitu½ na sakkonti, ananucchavika½ karont²’ti, koci p±pena mana½ pad³setv± ap±yap³rako bhaveyya, ima½ pah±ya mayha½ gantu½ vaµµat²”ti citta½ upp±desi. So purato gacchanto dvedh±patha½ disv± tassa matthake aµµh±si. Bhadd±pi ±gantv±, vanditv± aµµh±si. Atha na½ ±ha– “bhadde, t±disi½ itthi½ mama pacchato ±gacchanti½ disv± ‘ime pabbajit±pi vin± bhavitu½ na sakkont²’ti cintetv± amhesu paduµµhacitto mah±jano ap±yap³rako bhaveyya. Imasmi½ dvedh±pathe tva½ eka½ gaºha, ahamekena gamiss±m²”ti. “¾ma, ayya, pabbajit±na½ m±tug±mo palibodho, ‘pabbajitv±pi vin± na bhavant²’ti amh±ka½ dosa½ dassessanti, tumhe eka½ magga½ gaºhatha, vin± bhaviss±m±”ti tikkhattu½ padakkhiºa½ katv± cat³su µh±nesu pañcapatiµµhitena vanditv± dasanakhasamodh±nasamujjala½ añjali½ paggayha “satasahassakappaparim±ºe addh±ne kato mittasanthavo ajja bhijjat²”ti vatv± “tumhe dakkhiºaj±tik± n±ma, tumh±ka½ dakkhiºamaggo vaµµati, maya½ m±tug±m± n±ma v±maj±tik±, amh±ka½ v±mamaggo vaµµat²”ti vanditv± magga½ paµipann±. Tesa½ dvedh±bh³tak±le aya½ mah±pathav² “aha½ cakkav±¼asinerupabbate dh±retu½ sakkont²pi tumh±ka½ guºe dh±retu½ na sakkom²”ti vadant² viya viravam±n± kampi, ±k±se asanisaddo viya pavatti, cakkav±¼asinerupabbato unnadi.
Samm±sambuddho ve¼uvanamah±vih±re gandhakuµiya½ nisinno pathav²kampanasadda½ sutv± “kissa nu kho pathav² kampat²”ti ±vajjento “pippalim±ºavo ca bhadd± ca k±pil±n² ma½ uddissa appameyya½ sampatti½ pah±ya pabbajit±. Tesa½ viyogaµµh±ne ubhinna½ guºabalena aya½ pathav²kampo j±to. May±pi etesa½ saªgaha½ k±tu½ vaµµat²”ti gandhakuµito nikkhamma sayameva pattac²varam±d±ya as²timah±theresu kañcipi an±mantetv± tig±vuta½ magga½ paccuggamana½ katv± r±jagahassa ca n±land±ya ca antare bahuputtakanigrodharukkham³le pallaªka½ ±bhujitv± nis²di. Nis²danto pana aññatarapa½suk³liko viya anis²ditv± buddhavesa½ gahetv± as²tihatthaghanabuddharasmiyo vissajjento nis²di. Iti tasmi½ khaºe paººacchattasakaµacakkak³µ±g±r±dippam±º± buddharasmiyo ito cito ca vippharantiyo vidh±vantiyo candasahassas³riyasahassa-uggamanak±lo viya kurum±n± ta½ vananta½ ekobh±sa½ aka½su. Dvatti½samah±purisalakkhaºasiriy± samujjalat±r±gaºena viya gagana½, supupphitakamalakuvalayena viya salila½, vananta½ virocittha. Nigrodharukkhassa n±ma khandho seto hoti, patt±ni n²l±ni, pakk±ni ratt±ni. Tasmi½ pana divase satas±kho nigrodho suvaººavaººova ahosi.
Mah±kassapatthero “aya½ amh±ka½ satth± bhavissati, ima½ aha½ uddissa pabbajito”ti diµµhaµµh±nato paµµh±ya oºatoºatova gantv± t²su µh±nesu vanditv± “satth± me, bhante, bhagav±, s±vakohamasmi, satth± me, bhante, bhagav± s±vakohamasm²”ti (sa½. ni. 2.154) ±ha. Atha na½ bhagav± ±ha “kassapa, sace tva½ ima½ nipaccak±ra½ mah±pathaviy± kareyy±si, s±pi dh±retu½ na sakkuºeyya. Tath±gatassa eva½ guºamahantata½ j±nat± tay± kato nipaccak±ro mayha½, lomampi c±letu½ na sakkoti. Nis²da, kassapa, d±yajja½ te dass±m²”ti. Athassa bhagav± t²hi ov±dehi upasampadamad±si. Datv± bahuputtakanigrodham³lato nikkhamitv± thera½ pacch±samaºa½ katv± magga½ paµipajji. Satthu sar²ra½ dvatti½samah±purisalakkhaºavicitta½, mah±kassapassa sar²ra½ sattamah±purisalakkhaºapaµimaº¹ita½, so kañcanamah±n±v±ya pacch±baddho viya satthu pad±nupadika½ anugacchi. Satth± thoka½ magga½ gantv± magg± okkamma aññatarasmi½ rukkham³le nisajj±k±ra½ dassesi. Thero “nis²dituk±mo satth±”ti ñatv± attano p±rupitapaµapilotikasaªgh±µi½ catugguºa½ katv± paññapesi.
Satth± tattha nis²ditv± hatthena c²vara½ parimajjanto “muduk± kho ty±ya½, kassapa, paµapilotikasaªgh±µ²”ti (sa½. ni. 2.154) ±ha. Thero “satth± mama saªgh±µiy± mudubh±va½ katheti, p±rupituk±mo bhavissat²”ti ñatv± “p±rupatu, bhante, bhagav± saªgh±µin”ti ±ha. “Tva½ ki½ p±rupissasi, kassap±”ti? “Tumh±ka½ niv±sana½ labhanto p±rupiss±mi, bhante”ti. “Ki½ pana tva½, kassapa, ima½ paribhogajiººa½ pa½suk³la½ dh±retu½ sakkhissasi? May± hi imassa pa½suk³lassa gahitadivase udakapariyanta½ katv± mah±pathav² kampi, ima½ buddh±na½ paribhogajiººac²vara½ n±ma na sakk± parittaguºena dh±retu½, paµibalenevida½ paµipattip³raºasamatthena j±tipa½suk³likena dh±retu½ vaµµat²”ti vatv± therena saddhi½ c²vara½ parivattesi.