3. ¾nandattherag±th±vaŗŗan±

Pisuŗena ca kodhanen±ti-±dik± ±yasmato ±nandattherassa g±th±. K± uppatti? Ayampi purimabuddhesu kat±dhik±ro padumuttarassa bhagavato k±le ha½savat²nagare satthu vem±tikabh±t± hutv± nibbatti, sumanotissa n±ma½ ahosi. Pit± panassa ±nandar±j± n±ma. So attano puttassa sumanakum±rassa vayappattassa ha½savatito v²sayojanasate µh±ne bhoganagara½ ad±si. So kad±ci kad±ci ±gantv± att±nańca pitarańca passati. Tad± r±j± satth±rańca satasahassaparim±ŗa½ bhikkhusaŖghańca sayameva sakkacca½ upaµµhahi, ańńesa½ upaµµh±tu½ na deti.
Tena samayena paccanto kupito ahosi. Kum±ro tassa kupitabh±va½ rańńo an±rocetv± sayameva ta½ v³pasameti. Ta½ sutv± r±j± tuµµham±naso putta½ pakkos±petv± “vara½ te, t±ta dammi, vara½ gaŗh±h²”ti ±ha. Kum±ro “satth±ra½ bhikkhusaŖghańca tem±sa½ upaµµhahanto j²vita½ avańjha½ k±tu½ icch±m²”ti ±ha. “Eta½ na sakk±, ańńa½ vadeh²”ti. “Deva, khattiy±na½ dvekath± n±ma natthi, etadeva me dehi, na mayha½ ańńena attho”ti. “Sace satth± anuj±n±ti, dinnamev±”ti. So “satthu citta½ j±niss±m²”ti vih±ra½ gato.
Tena ca samayena bhagav± bhattakicca½ niµµh±petv± gandhakuµi½ paviµµho hoti. So bhikkh³ upasaŖkamitv± “aha½, bhante, bhagavanta½ dassan±ya ±gato, dassetha me bhagavantan”ti ±ha. Bhikkh³ “sumano n±ma thero satthu upaµµh±ko, tassa santika½ gacch±h²”ti ±ha½su. So therassa santika½ gantv± vanditv± “satth±ra½, bhante, me dasseth±”ti ±ha. Atha thero tassa passantasseva pathaviya½ nimujjitv± satth±ra½ upasaŖkamitv± “bhante, r±japutto tumh±ka½ dassan±ya ±gato”ti ±ha. “Tena hi, bhikkhu, bahi ±sana½ pańń±peh²”ti. Thero punapi tassa passantasseva buddh±sana½ gahetv± antogandhakuµiya½ nimujjitv± bahipariveŗe p±tubhavitv± gandhakuµipariveŗe ±sana½ pańń±pesi. Kum±ro ta½ disv± “mahanto vat±ya½ bhikkh³”ti citta½ upp±desi.
Bhagav±pi gandhakuµito nikkhamitv± pańńatt±sane nis²di. R±japutto satth±ra½ vanditv±, paµisanth±ra½ katv±, aya½, bhante, thero tumh±ka½ s±sane vallabho mańńeti. “¾ma kum±ra, vallabho”ti? “Ki½ katv±, bhante, esa vallabho hot²”ti?“D±n±d²ni puńń±ni katv±”ti. “Bhagav± ahampi aya½ thero viya an±gate buddhas±sane vallabho hotuk±mo”ti satth±ha½ khandh±v±rabhatta½ n±ma datv±pi sattame divase, bhante, may± pitu santik± tem±sa½ tumh±ka½ paµijagganavaro laddho, tem±sa½ me vass±v±sa½ adhiv±seth±ti. Bhagav±, “atthi nu kho tattha gatena attho”ti oloketv± “atth²”ti disv± “suńń±g±re kho, kum±ra, tath±gat± abhiramant²”ti ±ha. Kum±ro “ańń±ta½ bhagav±, ańń±ta½ sugat±”ti vatv± “aha½, bhante, purimatara½ gantv± vih±ra½ k±remi, may± pesite bhikkhusatasahassena saddhi½ ±gacchath±”ti paµińńa½ gahetv± pitu santika½ gantv± “dinn± me, deva, bhagavat± paµińń±, may± pahite bhagavanta½ peseyy±th±”ti pitara½ vanditv±, nikkhamitv± yojane yojane vih±ra½ karonto v²sayojanasata½ addh±na½ gato. Gantv± ca attano nagare vih±raµµh±na½ vicinanto sobhanassa n±ma kuµumbikassa uyy±na½ disv± satasahassena kiŗitv± satasahassa½ vissajjetv± vih±ra½ k±resi. Tattha bhagavato gandhakuµi½ sesabhikkh³nańca rattiµµh±nadiv±µµh±natth±ya kuµileŗamaŗ¹ape k±retv± p±k±raparikkhepa½ dv±rakoµµhakańca niµµh±petv± pitu santika½ pesesi “niµµhita½ mayha½ kicca½, satth±ra½ pahiŗath±”ti.
R±j± bhagavanta½ bhojetv± “bhagav± sumanassa kicca½ niµµhita½, tumh±ka½ gamana½ pacc±s²sat²”ti ±ha. Bhagav± satasahassabhikkhuparivuto yojane yojane vih±resu vasam±no agam±si. Kum±ro “satth± ±gacchat²”ti sutv± yojana½ paccuggantv± gandham±l±d²hi p³jayam±no satasahassena k²te sobhane n±ma uyy±ne satasahassena k±rita½ vih±ra½ pavesetv±–
“Satasahassena me k²ta½, satasahassena m±pita½;
sobhana½ n±ma uyy±na½, paµiggaŗha mah±mun²”ti.–

Ta½ niyy±desi. So vass³pan±yikadivase mah±d±na½ pavattetv± “imin±va n²h±rena d±na½ dadeyy±th±”ti puttad±re amacce ca kiccakaraŗ²yesu ca niyojetv± saya½ sumanattherassa vasanaµµh±nasam²peyeva vasanto tem±sa½ satth±ra½ upaµµhahanto upakaµµh±ya pav±raŗ±ya g±ma½ pavisitv± satt±ha½ mah±d±na½ pavattetv± sattame divase satthu bhikkhusatasahassassa ca p±dam³le tic²var±ni µhapetv± vanditv±, “bhante, yadeta½ may± satt±ha½ khandh±v±rad±nato paµµh±ya puńńa½ kata½, na ta½ saggasampatti-±d²na½ atth±ya, atha kho aha½ aya½ sumanatthero viya an±gate ekassa buddhassa upaµµh±ko bhaveyyan”ti paŗidh±na½ ak±si. Satth±pissa anantar±yata½ disv± by±karitv± pakk±mi.

Sopi tasmi½ buddhupp±de vassasatasahassa½ puńń±ni katv± tato parampi tattha tattha bhave u¼±r±ni puńńakamm±ni upacinitv± devamanussesu sa½saranto kassapassa bhagavato k±le piŗ¹±ya carato ekassa therassa pattaggahaŗattha½ uttaras±µaka½ datv± p³ja½ ak±si. Puna sagge nibbattitv± tato cuto b±r±ŗasir±j± hutv± aµµha paccekabuddhe disv± te bhojetv± attano maŖgaluyy±ne aµµha paŗŗas±l±yo k±retv± tesa½ nis²danatth±ya aµµha sabbaratanamayap²µhe ceva maŗi-±dh±rake ca paµiy±detv± dasavassasahass±ni upaµµh±na½ ak±si. Et±ni p±kaµaµµh±n±ni.
Kappasatasahassa½ pana tattha tattha bhave puńń±ni karontova amh±ka½ bodhisattena saddhi½ tusitapure nibbattitv± tato cuto amitodanasakkassa gehe nibbatti. Tassa sabbe ń±take ±nandite karonto j±toti ±nandotveva n±ma½ ahosi. So anukkamena vayappatto kat±bhinikkhamane samm±sambodhi½ patv± pavattitavaradhammacakke paµhama½ kapilavatthu½ gantv± tato nikkhante bhagavati tassa pariv±rattha½ pabbajitu½ nikkhantehi bhaddiy±d²hi saddhi½ nikkhamitv± bhagavato santike pabbajitv± nacirasseva ±yasmato puŗŗassa mant±ŗiputtassa santike dhammakatha½ sutv± sot±pattiphale patiµµhahi.
Tena ca samayena bhagavato paµhamabodhiya½ v²sativass±ni anibaddha-upaµµh±k± ahesu½. Ekad± n±gasam±lo pattac²vara½ gahetv± vicari, ekad± n±gito, ekad± upav±no, ekad± sunakkhatto, ekad± cundo samaŗuddeso, ekad± s±gato, ekad± meghiyo, te yebhuyyena satthu citta½ n±r±dhayi½su. Athekadivasa½ bhagav± gandhakuµipariveŗe pańńattavarabuddh±sane bhikkhusaŖghaparivuto nisinno bhikkh³ ±mantesi– “aha½, bhikkhave, id±nimhi mahallako, ekacce bhikkh³ ‘imin± maggena gacch±m±’ti vutte ańńena gacchanti, ekacce mayha½ pattac²vara½ bh³miya½ nikkhipanti, mayha½ nibaddhupaµµh±ka½ bhikkhu½ j±n±th±”ti. Ta½ sutv± bhikkh³na½ dhammasa½vego udap±di. Ath±yasm± s±riputto uµµh±ya bhagavanta½ vanditv±– “aha½, bhante, tumhe upaµµhahiss±m²”ti ±ha. Ta½ bhagav± paµikkhipi. Etenup±yena mah±moggall±na½ ±di½ katv± sabbe mah±s±vak±– “aha½ upaµµhahiss±mi, aha½ upaµµhahiss±m²”ti uµµhahi½su µhapetv± ±yasmanta½ ±nanda½, tepi bhagav± paµikkhipi So pana tuŗh²yeva nis²di. Atha na½ bhikkh³ ±ha½su– “±vuso, tvampi satthu upaµµh±kaµµh±na½ y±c±h²”ti. Y±citv± laddhaµµh±na½ n±ma k²disa½ hoti, sace ruccati, satth± sayameva vakkhat²ti. Atha bhagav± “na, bhikkhave, ±nando ańńehi uss±hetabbo, sayameva j±nitv± ma½ upaµµhahissat²”ti ±ha. Tato bhikkh³ “uµµhehi, ±vuso ±nanda, satth±ra½ upaµµh±kaµµh±na½ y±c±h²”ti ±ha½su.
Thero uµµhahitv± “sace me, bhante, bhagav± attan± laddha½ paŗ²tac²vara½ na dassati, paŗ²tapiŗ¹ap±ta½ na dassati, ekagandhakuµiya½ vasitu½ na dassati, nimantana½ gahetv± na gamissati, ev±ha½ bhagavanta½ upaµµhahiss±m²”ti ±ha. “Ettake guŗe labhato satthu upaµµh±ne ko bh±ro”ti upav±damocanattha½ ime catt±ro paµikkhep± ca– “sace, bhante, bhagav± may± gahitanimantana½ gamissati, sac±ha½ desantarato ±gat±gate t±vadeva dassetu½ lacch±mi; yad± me kaŖkh± uppajjati, t±vadeva bhagavanta½ upasaŖkamitu½ lacch±mi, sace bhagav± parammukh± desita½ dhamma½ puna mayha½ kathessati, ev±ha½ bhagavanta½ upaµµhahiss±m²”ti “ettakampi satthu santike anuggaha½ na labhat²”ti upav±damocanatthańceva dhammabhaŗ¹±g±rikabh±vap±ram²p³raŗatthańca im± catasso ±y±can± c±ti aµµha vare gahetv± nibaddhupaµµh±ko ahosi. Tasseva µh±nantarassa atth±ya kappasatasahassa½ p³rit±na½ p±ram²na½ phala½ p±puŗi. So upaµµh±kaµµh±na½ laddhadivasato paµµh±ya dasabala½ duvidhena udakena, tividhena dantakaµµhena, hatthap±daparikammena piµµhiparikammena, gandhakuµipariveŗasammajjanen±ti evam±d²hi kiccehi upaµµhahanto “im±ya n±ma vel±ya satthu ida½ n±ma laddhu½ vaµµati, ida½ n±ma k±tu½ vaµµat²”ti divasabh±ga½ santik±vacaro hutv±, rattibh±ge mahanta½ daŗ¹ad²pika½ gahetv± gandhakuµipariveŗa½ nava v±re anupariy±yati, satthari pakkosante paµivacanad±n±ya thinamiddhavinodanattha½.
Atha na½ satth± jetavane ariyagaŗamajjhe nisinno anekapariy±yena pasa½sitv± “bahussut±na½ satimant±na½ gatimant±na½ dhitimant±na½ upaµµh±k±nańca bhikkh³na½ aggaµµh±ne µhapesi. Eva½ satth±r± pańcasu µh±nesu etadagge µhapito cat³hi acchariyabbhutadhammehi samann±gato satthu dhammakos±rakkho aya½ mah±thero sekhova sam±no satthari parinibbute heµµh± vuttanayena bhikkh³hi samuttejito devat±ya ca sa½vejito “sveyeva ca d±ni dhammasaŖg²ti k±tabb±, na kho pana meta½ patir³pa½, yv±ya½ sekho sakaraŗ²yo hutv± asekhehi therehi saddhi½ dhamma½ saŖg±yitu½ sannip±ta½ gantun”ti sańj±tuss±ho vipassana½ paµµhapetv± bahudevaratti½ vipassan±ya kamma½ karonto caŖkame v²riyasamata½ alabhitv± vih±ra½ pavisitv± sayane nis²ditv± sayituk±mo k±ya½ ±vaµµesi. Appattańca s²sa½ bimbohana½ p±d± ca bh³mito muttamatt±, etasmi½ antare anup±d±ya ±savehi citta½ vimucci cha¼abhińńo ahosi. Tena vutta½ apad±ne (apa. thera 1.1.644-663)–
“¾r±madv±r± nikkhamma, padumuttaro mah±muni;
vassento amata½ vuµµhi½, nibb±pesi mah±jana½.
“Satasahassa½ te dh²r±, cha¼abhińń± mahiddhik±;
pariv±renti sambuddha½, ch±y±va anap±yin².
“Hatthikkhandhagato ±si½, setacchatta½ varuttama½;
suc±rur³pa½ disv±na, vitti me udapajjatha.
“Oruyha hatthikhandhamh±, upagacchi½ nar±sabha½;
ratan±mayachatta½ me, buddhaseµµhassa dh±rayi½.
“Mama saŖkappamańń±ya, padumuttaro mah±-isi;
ta½ katha½ µhapayitv±na, im± g±th± abh±satha.
“Yo so chattamadh±resi, soŗŗ±laŖk±rabh³sita½;
tamaha½ kittayiss±mi, suŗotha mama bh±sato.
“Ito gantv± aya½ poso, tusita½ ±vasissati;
anubhossati sampatti½, acchar±hi purakkhato.
“Catuti½satikkhattuńca, devarajja½ karissati;
bal±dhipo aµµhasata½, vasudha½ ±vasissati.