Ujjh±nasaññinoti pare heµµhato katv± olokanacitt±, anujjh±yitabbaµµh±nepi v± ujjh±nas²l±. B±l±ti duccintitacintan±din± b±lalakkhaºena samann±gat±, tato eva s²lesu asam±hit± catup±risuddhis²lesu na sam±hitacitt±. Unna¼±ti, samussitatuccham±n±. Vicarissant²ti m±naddhaja½ ukkhipitv± vicarissanti. Kalah±bhirat± mag±ti s±rambhabahulat±ya karaºuttariyapasut± kalahe eva abhirat± magasadis± mig± viya attahit±pekkh± gh±sesan±bhirat± dubbalavihesapar±ti attho.
Uddhat±ti uddhaccena samann±gat± cittekaggat±rahit±. N²lac²varap±rut±ti akappiyarajanarattena n²lavaººena c²varena p±rut±, t±disa½ c²vara½ niv±setv± ceva p±rupitv± ca vicaraºak±. Kuh±ti s±mantajappan±din± kuhanavatthun± kuhak±, asantaguºasambh±vanicch±ya kohañña½ katv± paresa½ vimh±pay±. Thaddh±ti kodhena m±nena ca thaddham±nas± kakkha¼ahaday±. Lap±ti lapanak± kuhanavuttik±, pasannam±nasehi manussehi “kena, bhante, ayyassa attho”ti paccayad±yak±na½ vad±panak±, payuttav±c±vasena, nippesikat±vasena ca paccayattha½ lapak±ti v± attho. Siªg²ti “tattha katama½ siªga½? Ya½ siªga½ siªg±rat± c±turat± c±turiya½ parikkhatat± p±rikkhatiyan”ti (vibha. 852) eva½ vuttehi siªgasadisehi p±kaµakilesehi samann±gat±, siªg±racarit±ti attho. “Ariy± viy±”ti ida½ “kuh±”ti etasseva atthadassana½. Kuhak±nañhi ariy±namiva µhitabh±va½ dassento ariy± viya vicarant²ti ±ha.
Telasaºµheh²ti sitthakatelena v± udakatelena v± osaºµhitehi. Capal±ti k±yamaº¹anaparikkh±ramaº¹an±din± c±pallena yutt±. Añjanakkhik±ti alaªk±rañjanena añjitanett±. Rathiy±ya gamissant²ti bhikkh±cariy±ya kul³pasaªkaman±padesehi, mah±racch±ya ito cito ca paribbhamissanti. Dantavaººikap±rut±ti dantavaººarattena c²varena p±rutasar²r±.
Ajegucchanti ajigucchitabba½. Vimutteh²ti ariyehi. Surattanti kappiyarajanena suµµhu ratta½, arahant±na½ buddh±d²na½ ciººat±ya arahaddhaja½ jigucchissanti k±s±va½. Kasm±? Od±tesu samucchit± gedha½ ±pann±. Dantavaººap±rupanassa hi ida½ k±raºavacana½. Te hi setaka½ sambh±vent± “sabbena sabba½ setake gahite liªgaparicc±go eva siy±”ti dantavaººa½ p±rupanti.
L±bhak±m±ti l±bhagiddh±. Bhikkh±cariy±supi kosajjayogato kus²t±. Samaºadhamma½ k±tu½ cittassa uss±h±bh±vena h²nav²riy±. Kicchant±ti, kilamant±, vanapatthesu vasitu½ kicchant± kilantacitt±ti attho. G±mantes³ti g±mantasen±sanesu g±masam²pesu sen±sanesu, g±madv±resu v± sen±sanesu. Vasissareti vasissanti.
Te teva anusikkhant±ti ye ye micch±j²vappayogena laddhal±bh±, te te eva puggale anusikkhant± bhamissanti. Bhamissant²ti sayampi te viya micch±j²vena l±bha½ upp±detu½ r±jakul±d²ni sevant± paribbhamissanti. “Bhajissant²”ti v± p±µho, sevissant²ti attho. Asa½yat±ti s²lasa½yamarahit±.
Ye ye al±bhino l±bhanti ye ye bhikkh³ micch±j²vaparivajjanena appapuññat±ya ca l±bhassa paccayassa na l±bhino, te pujj± p³jan²y± p±sa½s± tad± an±gate k±le na bhavissanti. Supesalepi te dh²reti dhitisampannat±ya dh²re suµµhu pesalepi te bhikkh³ na sevissanti, tad± an±gate te l±bhino l±bhak±m±va bhikkh³ti attho.
Milakkhurajana½ rattanti k±lakacchakarajanena ratta½. Sam±sapadañheta½, g±th±sukhattha½ s±nun±sikaniddeso. Garahant± saka½ dhajanti attano dhajabh³ta½ k±s±va½ jigucchant±. S±sane pabbajit±nañhi k±s±vo dhajo n±ma. Titthiy±na½ dhaja½ kec²ti keci sakyaputtiyabh±va½ paµij±nant± eva titthiy±na½ setavatthik±na½ dhajabh³ta½ avad±taka½ setavattha½ dh±ressanti.
Ag±ravo ca k±s±veti arahaddhajabh³te k±s±ve ag±ravo abahum±na½ tad± an±gate tesa½ bhavissati. Paµisaªkh± ca k±s±veti “paµisaªkh± yoniso c²vara½ paµisev±m²”ti-±din± (ma. ni. 1.23; a. ni. 6.58) nayena paccavekkhaºamattampi k±s±vaparibhoge na bhavissati.
K±s±va½ dh±rentena k±s±va½ bahum±nena “duccaritato oramitabban”ti k±s±vassa garuk±tabbabh±ve chaddantaj±takamud±haranto “abhibh³tassa dukkhen±”ti-±dim±ha. Tattha sallaviddhass±ti puthun± savisena sallena viddhassa, tato eva mahat± dukkhena abhibh³tassa. Ruppatoti sar²ravik±ra½ ±pajjato. Mah±ghor±ti sar²raj²vitesu nirapekkhat±ya bhimm± garutar± paµisaªkh± aññehi acintiy± cint±mattena pavattetu½ asakkuºeyy± chaddantamah±n±gassa±si, ahosi. Chaddantan±gar±jak±le hi bodhisatto soºuttarena n±ma nes±dena paµicchannaµµh±ne µhatv± visap²tena sallena viddho mahat± dukkhena abhibh³to ta½ gahetv± paridahita½ k±s±va½ disv± “aya½ ariyaddhajena paµicchanno, na may± hi½sitabbo”ti tattha mettacittameva paccupaµµhapetv± uparidhamma½ desesi. Yath±ha–
“Samappito puthusallena n±go,
aduµµhacitto luddakamajjhabh±si;
kimatthaya½ kissa v± samma hetu,
mama½ vadh² kassa v±ya½ payogo”ti-±di. (J±. 1.16.124).
Imamattha½ dassento thero “chaddanto h²”ti-±dim±ha. Tattha suratta½ arahaddhajanti soºuttarena paridahitak±s±va½ sandh±y±ha. Abhaº²ti abh±si. G±th±ti g±th±yo. Gajoti chaddanto n±gar±j±. Atthopasa½hit±ti atthasannissit± hit±, hitayutt±ti attho.
Chaddantan±gar±jena vuttag±th±su anikkas±voti r±g±d²hi kas±vehi kas±vo, paridahissat²ti niv±sanap±rupana-attharaºavasena paribhuñjissati. “Paridhassat²”ti v± p±µho. Apeto damasaccen±ti indriyadamena ceva paramatthasaccapakkhikena vac²saccena ca apeto, viyutto pariccattoti attho. Na soti so evar³po puggalo k±s±va½ paridahitu½ n±rahati.
Vantakas±vass±ti cat³hi maggehi vantakas±vo cha¹¹itakas±vo pah²nakas±vo assa bhaveyy±ti attho. S²les³ti catup±risuddhis²lesu. Susam±hitoti suµµhu sam±hito. Upetoti indriyadamena ceva vuttappak±rena saccena ca upagato samann±gato. Sa veti so evar³po puggalo ta½ gandhak±s±vavattha½ ekantena arahat²ti attho.
Vipannas²loti bhinnas²lo. Dummedhoti nippañño s²lavisodhanapaññ±ya virahito. P±kaµoti “duss²lo ayan”ti p±kaµo pak±so, vikkhittindriyat±ya v± p±kaµo p±kaµindriyoti attho. K±mak±riyoti bhinnasa½varat±ya yathicchitak±rako, k±massa v± m±rassa yath±k±makaraº²yo. Vibbhantacittoti r³p±d²su visayesu vikkhittacitto. Nissukkoti asukko sukkadhammarahito hirottappavivajjito, kusaladhammasamp±dana-ussukkarahito v±.
V²tar±goti vigatacchandar±go. Od±tamanasaªkappoti suvisuddhamanovitakko, an±vilasaªkappo v±.
K±s±va½ ki½ karissat²ti yassa s²la½ natthi, tassa k±s±va½ ki½ n±ma payojana½ s±dhessati, cittakatasadisa½ tassa pabbajitaliªganti attho.
Duµµhacitt±ti r±g±didosehi d³sitacitt±. An±dar±ti satthari dhamme aññamaññañca ±dararahit± ag±rav±. T±d²na½ mettacitt±nanti mett±bh±van±ya sampayuttahadaye teneva arahatt±dhigamena iµµh±d²su t±dibh±vappatte u¼±raguºe. Upayogatthe hi ida½ s±mivacana½. Niggaºhissant²ti “s²l±disampanne disv± te sambh±vent± vipannas²le amhe na bahu½ maññissant²”ti attani ag±ravabhayena yath± te ubb±¼h± pakkamissanti, tath± b±dhissant²ti attho.
Sikkh±pent±p²ti sikkh±piyam±n±pi. Kammatthe hi aya½ kattuniddeso. Thereh²ti attano ±cariyupajjh±yehi. C²varadh±raºanti ida½ samaºapaµipattiy± nidassanamatta½, tasm± “eva½ te abhikkamitabba½, eva½ te paµikkamitabban”ti-±din± (a. ni. 4.122) sikkh±piyam±n±p²ti attho. Na suºissant²ti ov±da½ na gaºhissanti.
Te tath± sikkhit± b±l±ti te andhab±l± ±cariyupajjh±yehi sikkh±piyam±n±pi an±darat±ya asikkhit±ti. N±diyissantupajjh±yeti upajjh±ye ±cariye ca ±dara½ na karonti, tesa½ anus±saniya½ na tiµµhanti. Yath± ki½? Kha¼uªko viya s±rathi½ yath± kha¼uªko duµµhasso assadamaka½ n±diyati na tassa upadese tiµµhati, eva½ tepi upajjh±y±cariye na bh±yanti na s±rajjant²ti attho.
“Evan”ti-±di vuttassevatthassa nigamana½. Tattha evanti vuttappak±rena. An±gataddh±nanti an±gatamaddh±na½, an±gate k±leti attho. Ta½yeva sar³pato dassento “patte k±lamhi pacchime”ti ±ha. Tattha katamo pacchimak±lo? “Tatiyasaªg²tito paµµh±ya pacchimak±lo”ti keci, ta½ eke n±nuj±nanti. S±sanassa hi pañcayug±ni vimuttiyuga½, sam±dhiyuga½, s²layuga½, sutayuga½, d±nayuganti. Tesu paµhama½ vimuttiyuga½, tasmi½ antarahite sam±dhiyuga½ vattati, tasmimpi antarahite s²layuga½ vattati, tasmimpi antarahite sutayuga½ vattateva. Aparisuddhas²lo hi ekadesena pariyattib±husacca½ paggayha tiµµhati l±bh±dik±mat±ya. Yad± pana m±tik±pariyos±n± pariyatti sabbaso antaradh±yati, tato paµµh±ya liªgamattameva avasissati, tad± yath± tath± dhana½ sa½haritv± d±namukhena vissajjenti, s± kira nesa½ carim± samm±paµipatti. Tattha sutayugato paµµh±ya pacchimak±lo, “s²layugato paµµh±y±”ti apare.
Eva½ thero pacchime k±le uppajjanaka½ mah±bhaya½ dassetv± puna tattha sannipatitabhikkh³na½ ov±da½ dadanto “pur± ±gacchate”ti-±din± tisso g±th± abh±si. Tattha pur± ±gacchate etanti eta½ may± tumh±ka½ vutta½ paµipatti-antar±yakara½ an±gata½ mah±bhaya½ ±gacchati pur±, y±va ±gamissati, t±vadev±ti attho. Subbac±ti vacanakkham± sovacassak±rakehi dhammehi samann±gat±, gar³na½ anus±saniyo padakkhiºagg±hino hoth±ti attho. Sakhil±ti muduhaday±.
Mettacitt±ti sabbasattesu hit³pasa½h±ralakkhaº±ya mett±ya sampayuttacitt±. K±ruºik±ti karuº±ya niyutt± paresa½ dukkh±panayan±k±ravuttiy± karuº±ya samann±gat±. ¾raddhav²riy±ti akusal±na½ pah±n±ya kusal±na½ upasampad±ya paggahitav²riy±. Pahitatt±ti nibb±na½ paµipesitacitt±. Niccanti sabbak±la½. Da¼haparakkam±ti thirav²riy±.
Pam±danti pamajjana½, kusal±na½ dhamm±na½ ananuµµh±na½, akusalesu ca dhammesu cittavossaggo. Vuttañhi–
“Tattha katamo pam±do? K±yaduccarite v± vac²duccarite v± manoduccarite v± pañcasu v± k±maguºesu cittassa vossaggo vossagg±nuppad±na½, kusal±na½ dhamm±na½ bh±van±ya asakkaccakiriyat±”ti-±di (vibha. 930).
Appam±danti appamajjana½, so pam±dassa paµipakkhato veditabbo. Atthato hi appam±do n±ma satiy± avippav±so, upaµµhit±ya satiy± eva ceta½ n±ma½. Ayañhettha attho– yasm± pam±dam³lak± sabbe anatth±, appam±dam³lak± ca sabbe atth±, tasm± pam±da½ bhayato upaddavato disv± appam±dañca khemato anupaddavato disv± appam±dapaµipattiy± sikh±bh³ta½ s²l±dikkhandhattayasaªgaha½ samm±diµµhi-±d²na½ aµµhanna½ aªg±na½ vasena aµµhaªgika½ ariyamagga½ bh±vetha, amata½ nibb±na½ phusant± sacchikaront± attano sant±ne upp±detha, dassanamaggamatte aµµhatv± upari tiººa½ magg±na½ upp±danavasena va¹¹hetha, eva½ vo appam±dabh±van± sikh±patt± bhavissat²ti.
Eva½ thero sampattaparisa½ ovadati. Im± eva cimassa therassa aññ±by±karaºag±th± ahesunti.

Phussattherag±th±vaººan± niµµhit±.