17. Ti½sanip±to
1. Phussattherag±th±vaººan±
Ti½sanip±te p±s±dike bah³ disv±ti-±dik± ±yasmato phussattherassa g±th±. K± uppatti? Ayampi purimabuddhesu kat±dhik±ro tattha tattha bhave vivaµµ³panissaya½ kusala½ upacinitv± devamanussesu sa½saranto imasmi½ buddhupp±de ekassa maº¹alikarañño putto hutv± nibbatti, phussoti n±ma½ ahosi. So viññuta½ patto khattiyakum±rehi sikkhitabbasippesu nipphatti½ gato. Upanissayasampannatt± k±mesu alaggacitto aññatarassa mah±therassa santike dhamma½ sutv± paµiladdhasaddho pabbajitv± cariy±nuk³la½ kammaµµh±na½ gahetv± bh±vana½ anuyuñjanto jh±n±ni nibbattetv± jh±nap±daka½ vipassana½ paµµhapetv± nacirasseva cha¼abhiñño ahosi. Athekadivasa½ paº¹aragotto n±ma eko t±paso tassa santike dhamma½ sutv± nisinno sambahule bhikkh³ s²l±c±rasampanne susa½vutindriye bh±vitak±ye bh±vitacitte disv± pasannacitto “s±dhu vat±ya½ paµipatti loke cira½ tiµµheyy±”ti cintetv± “katha½ nu kho, bhante, an±gatamaddh±na½ bhikkh³na½ paµipatti bhavissat²”ti thera½ pucchi. Tamattha½ dassento saªg²tik±r±– 949. “P±s±dike bah³ disv±, bh±vitatte susa½vute;
isi paº¹arasagotto, apucchi phussasavhayan”ti.– G±tha½ ±dito µhapesu½.
Tattha p±s±diketi attano paµipattiy± pas±d±rahe. Bah³ti sambahule. Bh±vitatteti samathavipassan±bh±van±hi bh±vitacitte. Susa½vuteti suµµhu sa½vutindriye. Is²ti t±paso. Paº¹arasagottoti paº¹arassa n±ma isino va½se j±tatt± tena sam±nagotto. Phussasavhayanti phussasaddena avh±tabba½, phussan±makanti attho. 950. “Ki½ chand± kimadhipp±y±, kim±kapp± bhavissare;
an±gatamhi k±lamhi, ta½ me akkh±hi pucchito”ti.–
Aya½ tassa isino pucch±g±th±.
Tattha ki½ chand±ti imasmi½ s±sane an±gate bhikkh³ k²disacchand± k²dis±dhimuttik±, ki½ h²n±dhimuttik±, ud±hu paº²t±dhimuttik±ti attho. Kimadhipp±y±ti k²dis±dhipp±y± k²disajjh±say±, ki½ sa½kilesajjh±say±, ud±hu vod±najjh±say±ti attho. Atha v± chand± n±ma kattukamyat±, tasm± k²dis² tesa½ kattukamyat±ti attho. Adhipp±yo ajjh±sayoyeva. Kim±kapp±ti k²dis±kapp±. ¾kapp±ti ca vesagahaº±div±rittac±rittavantoti attho. Bhavissareti bhavissanti. Ta½ meti ta½ an±gate bhikkh³na½ chand±dhipp±y±kappabheda½ pucchito mayha½ akkh±hi katheh²ti thera½ ajjhesati. Tassa thero tamattha½ ±cikkhanto sakkaccasavane t±va niyojetu½– 951. “Suºohi vacana½ mayha½, isi paº¹arasavhaya;
sakkacca½ upadh±rehi, ±cikkhiss±myan±gatan”ti.– G±tham±ha.
Tassattho– bho paº¹aran±ma isi, ya½ tva½ ma½ pucchasi, ta½ te an±gata½ ±cikkhiss±mi, ±cikkhato pana mama vacana½ suº±hi an±gatatthad²panato sa½veg±vahato ca sakkacca½ upadh±reh²ti. Atha thero an±gata½sañ±ºena bhikkh³na½ bhikkhun²nañca bh±vini½ pavatti½ yath±bh³ta½ disv± tassa ±cikkhanto– 952. “Kodhan± upan±h² ca, makkh² thambh² saµh± bah³;
issuk² n±n±v±d± ca, bhavissanti an±gate.
953. “Aññ±tam±nino dhamme, gambh²re t²ragocar±;
lahuk± agar³ dhamme, aññamaññamag±rav±.
954. “Bah³ ±d²nav± loke, uppajjissantyan±gate;
sudesita½ ima½ dhamma½, kilesissanti dummat².
955. “Guºah²n±pi saªghamhi, voharant± vis±rad±;
balavanto bhavissanti, mukhar± assut±vino.
956. “Guºavantopi saªghamhi, voharant± yath±tthato;
dubbal± te bhavissanti, hir²man± anatthik±.
957. “Rajata½ j±tar³pañca, khetta½ vatthumaje¼aka½;
d±sid±sañca dummedh±, s±diyissantyan±gate.
958. “Ujjh±nasaññino b±l±, s²lesu asam±hit±;
unna¼± vicarissanti, kalah±bhirat± mag±.
959. “Uddhat± ca bhavissanti, n²lac²varap±rut±;
kuh± thaddh± lap± siªg², carissantyariy± viya.
960. “Telasaºµhehi kesehi, capal± añjanakkhik±;
rathiy±ya gamissanti, dantavaººikap±rut±.
961. “Ajeguccha½ vimuttehi, suratta½ arahaddhaja½;
jigucchissanti k±s±va½, od±tesu samucchit±.
962. “L±bhak±m± bhavissanti, kus²t± h²nav²riy±;
kicchant± vanapatth±ni, g±mantesu vasissare.
963. “Ye ye l±bha½ labhissanti, micch±j²varat± sad±;
te teva anusikkhant±, bhajissanti asa½yat±.
964. “Ye ye al±bhino l±bha½, na te pujj± bhavissare;
supesalepi te dh²re, sevissanti na te tad±.
965. “Milakkhurajana½ ratta½, garahant± saka½ dhaja½;
titthiy±na½ dhaja½ keci, dh±rissantyavad±taka½.
966. “Ag±ravo ca k±s±ve, tad± tesa½ bhavissati;
paµisaªkh± ca k±s±ve, bhikkh³na½ na bhavissati.
967. “Abhibh³tassa dukkhena, sallaviddhassa ruppato;
paµisaªkh± mah±ghor±, n±gass±si acintiy±.
968. “Chaddanto hi tad± disv±, suratta½ arahaddhaja½;
t±vadevabhaº² g±th±, gajo atthopasa½hit±.
969. “Anikkas±vo k±s±va½, yo vattha½ paridhassati;
apeto damasaccena, na so k±s±vamarahati.
970. “Yo ca vantakas±vassa, s²lesu susam±hito;
upeto damasaccena, sa ve k±s±vamarahati.
971. “Vipannas²lo dummedho, p±kaµo k±mak±riyo;
vibbhantacitto nissukko, na so k±s±vamarahati.
972. “Yo ca s²lena sampanno, v²tar±go sam±hito;
od±tamanasaªkappo, sa ve k±s±vamarahati.
973. “Uddhato unna¼o b±lo, s²la½ yassa na vijjati;
od±taka½ arahati, k±s±va½ ki½ karissati.
974. “Bhikkh³ ca bhikkhuniyo ca, duµµhacitt± an±dar±;
t±d²na½ mettacitt±na½, niggaºhissantyan±gate.
975. “Sikkh±pent±pi therehi, b±l± c²varadh±raºa½;
na suºissanti dummedh±, p±kaµ± k±mak±riy±.
976. “Te tath± sikkhit± b±l±, aññamañña½ ag±rav±;
n±diyissantupajjh±ye, kha¼uªko viya s±rathi½.
977. “Eva½ an±gataddh±na½, paµipatti bhavissati;
bhikkh³na½ bhikkhun²nañca, patte k±lamhi pacchime.
978. “Pur± ±gacchate eta½, an±gata½ mahabbhaya½;
subbac± hotha sakhil±, aññamañña½ sag±rav±.
979. “Mettacitt± k±ruºik±, hotha s²lesu sa½vut±;
±raddhav²riy± pahitatt±, nicca½ da¼haparakkam±.
980. “Pam±da½ bhayato disv±, appam±dañca khemato;
bh±vethaµµhaªgika½ magga½, phusant± amata½ padan”ti.– Im± g±th± abh±si.
Tattha kodhan±ti kujjhanas²l±. Bhavissanti an±gateti sambandho. Ki½ therassa k±le tath± n±hesunti? Na n±hesu½. Tad± pana kaly±ºamittabahulat±ya ov±dakesu viññ±pakesu sabrahmac±r²su bah³su vijjam±nesu kilesesu balavantesu paµisaªkh±nabahulat±ya ca yebhuyyena bhikkh³ akkodhan± ahesu½, ±yati½ tabbipariy±ye atikodhan± bhavissanti, tasm± “an±gate”ti vutta½. Sesapadesupi eseva nayo. Upan±h²ti ±gh±tavatth³su ±gh±tassa upanayhanas²l± upan±hasambhavato v± upan±h². Tattha purimak±liko by±p±do kodho, aparak±liko upan±ho. Saki½ pavatto v± doso kodho, anekakkhattu½ pavatto upan±ho. Paresa½ vijjam±ne guºe makkhanti puñjanti, tesa½ v± udakapuñjaniy± viya udakassa makkho makkhana½ puñjana½ etesa½ atth²ti makkh². Atim±nalakkhaºo thambho etesa½ atth²ti thambh². Saµh±ti asantaguºavibh±vanalakkhaºena s±µheyyena samann±gat±. Issuk²ti parasampattikhiyyanalakkhaº±ya iss±ya samann±gat±. N±n±v±d±ti aññamañña½ viruddhav±d± viruddhadiµµhik±, kalahak±rak± c±ti attho. Aññ±tam±nino dhamme, gambh²re t²ragocar±ti gambh²re durobh±se saddhamme aññ±te eva “ñ±toti, diµµho”ti eva½ m±nino, tato eva tassa orabh±ge pavattit±ya orimat²ragocar±. Lahuk±ti lahusabh±v± capal±. Agar³ dhammeti saddhamme g±ravarahit±. Aññamaññamag±rav±ti aññamaññasmi½ appatiss±, saªghe sabrahmac±r²su ca garug±ravavirahit±. Bah³ ±d²nav±ti vuttappak±r±, vakkham±n± ca bah³ anekados± antar±y± Loketi sattaloke. Uppajjissantyan±gateti an±gate p±tu bhavissanti. Sudesita½ ima½ dhammanti, samm±sambuddhena suµµhu avipar²ta½ ±dikaly±º±dippak±rena desita½ ima½ ±gamasaddhamma½. Kilesissant²ti kiliµµha½ kilesad³sita½ karissanti, “±patti½ ‘an±patt²’ti garuk±patti½ ‘lahuk±patt²”’ti-±din± duccaritasa½kilesena asaddhammena saºhasukhuma½ r³p±r³padhamma½ paµikkhipissanti, diµµhisa½kilesena ubhayatr±pi taºh±sa½kilesena sa½kilesissanti malina½ karissanti. Dummat²ti nippaññ±. Vuttañheta½ bhagavat±– “bhavissanti, bhikkhave, bhikkh³ an±gatamaddh±na½…pe… abhidhammakatha½ vedallakatha½ kathent± kaºhadhamma½ okkamam±n± na bujjhissant²”ti (a. ni. 5.79). Guºah²n±ti s²l±diguºavirahit± duss²l±, alajjino ca. Atha v± guºah²n±ti vinayav±ritt±diguºena h²n± dhammavinaye appakataññuno. Saªghamh²ti saªghamajjhe. Voharant±ti kathent±, saªghe vinicchayakath±ya vattam±n±ya ya½kiñci bhaºant±. Vis±rad±ti nibbhay± pagabbh±. Balavantoti pakkhabalena balavanto. Mukhar±ti mukhakhar± kharav±dino. Assut±vinoti na sutavanto, kevala½ l±bhasakk±rasilokasannissayena guºadhar± hutv± “dhamma½ ‘adhammo’ti, adhammañca ‘dhammo’ti, vinaya½ ‘avinayo’ti, avinayañca ‘vinayo”’ti eva½ attan± yathicchitamattha½ saªghamajjhe patiµµhapent± balavanto bhavissanti. Guºavantoti s²l±diguºasampann±. Voharant± yath±tthatoti atth±nur³pa½, avipar²tattha½ “dhamma½ ‘dhammo’ti, adhamma½ ‘adhammo’ti, vinaya½ ‘vinayo’ti avinaya½ ‘avinayo”’ti eva½ d²pent±. Dubbal± te bhavissant²ti paris±ya½ alajjussannat±ya balavirahit± te bhavissanti, tesa½ vacana½ na tiµµhissati. Hir²man± anatthik±ti hir²manto kenaci anatthik±. Te hi dhammena vattu½ samatth±pi p±pajigucchat±ya appakiccat±ya ca kehici virodha½ akaront± attano v±da½ patiµµh±petu½ na v±yamant± diµµh±vikamma½ v± adhiµµh±na½ v± akatv± tuºh² honti. Rajatanti r³piya½, tena kah±paºaloham±sak±d²nampi saªgaho daµµhabbo. J±tar³panti suvaººa½, tena maºimutt±d²nampi saªgaho daµµhabbo. V±-saddo samuccayattho “apad± v±”ti-±d²su (a. ni. 4.34; 5.32; itivu. 90) viya. “Rajataj±tar³pañc±”ti v± p±µho. Khettanti yattha pubbaºº±paraººa½ ruhati, ta½ khetta½. Tadattha½ akatabh³mibh±go vatthu. Aje¼akanti e¼ak± n±ma aj±yeva, te µhapetv± avases± pasuj±t² aj± n±ma. Aje¼akaggahaºeneva hettha gomahi½s±d²nampi saªgaho kato. D±sid±sañc±ti d±siyo ca d±se ca. Dummedh±ti aviddasuno kappiy±kappiya½ s±rupp±s±ruppa½ aj±nant± attano atth±ya s±diyissanti sampaµicchissanti.