Heµµhato ve¼ugumbasmi½, nibb±yissa½ an±savo”ti.
Tattha pah±y±ti pajahitv±. M±t±pitaroti m±tarañca pitarañca. Ayañhettha adhipp±yo– yath± aññe keci ñ±tip±rijuññena v± bhogap±rijuññena v± abhibh³t± pabbajanti, pabbajit± ca kiccantarapasut± viharanti, na eva½ maya½. Maya½ pana mahanta½ ñ±tiparivaµµa½, mahantañca bhogakkhandha½ pah±ya k±mesu nirapekkh± pabbajit±ti. Jh±yat²ti ±rammaº³panijjh±na½ lakkhaº³panijjh±nañc±ti, duvidhampi jh±na½ anuyutto viharati.
Sameto naccag²teh²ti naccehi ca g²tehi ca samaªg²bh³to, nacc±ni passanto g²t±ni suºantoti attho. “Sammato”ti ca paµhanti, naccag²tehi p³jitoti attho. Sammat±¼appabodhanoti sammat±¼asaddehi pacc³sak±le pabodhetabbo. Na tena suddhimajjhaganti tena k±mabhogena sa½s±rasuddhi½ n±dhigacchi½. M±rassa visaye ratoti kilesam±rassa visayabh³te k±maguºe rato. “Kilesam±rassa visayabh³tena k±maguºabhogena sa½s±rasuddhi hot²”ti eva½diµµhiko ahutv±ti attho. Ten±ha “etañca samatikkamm±”ti-±di. Tattha etanti eta½ pañcavidhampi k±maguºa½. Samatikkamm±ti samatikkamitv±, anapekkho cha¹¹etv±ti attho. Sabboghanti k±mogh±dika½ sabbampi ogha½.
Pañca k±maguºe sar³pato dassetu½ “r³p± sadd±”ti-±di vutta½. Tattha manoram±ti lobhan²yaµµhena mana½ ramayant²ti manoram±, man±piy±ti vutta½ hoti. Yath±ha “katame pañca man±piy± r³p±, man±piy± sadd±”ti-±di (ma. ni. 3.328 atthato sam±na½).
Piº¹ap±tamatikkantoti piº¹ap±taggahaºa½ atikkanto, piº¹ap±taggahaºato nivattentoti attho. Ekoti ek±k² apacch±samaºo. Adutiyoti nittaºho. Taºh± hi purisassa dutiyo n±ma. Yath±ha “taºh±dutiyo puriso”ti (itivu. 15, 105; mah±ni. 191). Esat²ti pariyesati.
Vicin²ti esantova tattha tattha saªk±rak³µ±dike pa½suk³luppattiµµh±ne vicini. Aggah²ti vicinitv± asucimakkhitampi ajigucchanto gaºhi. Dhov²ti, vikkh±lesi. Rajay²ti dhovitv± gahita½ sibbitv± kappiyarajanena rajayi. Dh±ray²ti rajitv± kappabindu½ datv± dh±resi, niv±sesi ceva p±rupi ca.
Id±ni p±c²nava½sad±ye satth±r± dinna-ov±da½ tassa ca attan± matthakappattabh±va½ d²pento “mahiccho ca asantuµµho”ti-±dik± g±th± abh±si. Tattha mahicchoti mahatiy± paccayicch±ya samann±gato, u¼±ru¼±re bah³ ca paccaye icchantoti attho. Asantuµµhoti nissantuµµho, yath±l±bhasantos±din± santosena virahito. Sa½saµµhoti gih²hi ceva pabbajitehi ca ananulomikena sa½saggena sa½saµµho. Uddhatoti ukkhitto. Tass±ti “mahiccho”ti-±din± vuttapuggalassa. Dhamm±ti mahicchat± asantoso, sa½saµµhat± vikkhepoti ²dis±. L±makaµµhena p±pak±. Sa½kilesik±ti tassa cittassa mal²nabh±vakaraºato sa½kilesik± dhamm± honti.
Sato ca hoti appicchoti yad± pan±ya½ puggalo kaly±ºamitte sevanto bhajanto payirup±santo saddhamma½ suºanto yoniso manasi karonto satim± ca mahicchata½ pah±ya appiccho ca hoti. Asantosa½ pah±ya santuµµho, cittassa vigh±takara½ vikkhepa½ pah±ya avigh±tav± avikkhitto sam±hito, gaºasaªgaºika½ pah±ya pavivekarato, vivek±bhiratiy± nibbid±ya dhammap²tiy± vitto sumano tuµµhacitto, sabbaso kosajjapah±nena ±raddhav²riyo.
Tassa eva½ appicchat±diguºasamann±gatassa ime satipaµµh±n±dayo sattati½sappabhed± tividhavipassan±saªgah± kosallasambh³taµµhena kusal±, maggapariy±pann± bodhipakkhik± dhamm± honti. So tehi samann±gato sabbaso ±sav±na½ khepanena aggamaggakkhaºato paµµh±ya an±savo ca hoti. Iti eva½ vutta½ mahesin± samm±sambuddhena p±c²nava½sad±ye mah±purisavitakke matthaka½ p±panavasen±ti adhipp±yo.
Mama saªkappamaññ±y±ti “apicchass±ya½, bhikkhave, dhammo, n±ya½ dhammo mahicchass±”ti-±din± (a. ni. 8.30) mah±purisavitakkavasena ±raddha½, te ca matthaka½ p±petu½ asamatthabh±vena µhita½ mama saªkappa½ j±nitv±. Manomayen±ti manomayena viya, manas± nimmitasadisena pariº±miten±ti attho. Iddhiy±ti “aya½ k±yo ida½ citta½ viya hot³”ti eva½ pavatta-adhiµµh±niddhiy±.
Yad± me ahu saªkappoti yasmi½ k±le mayha½ “k²diso nu kho aµµhamo mah±purisavitakko”ti parivitakko ahosi. Tato mama saªkappamaññ±ya iddhiy± upasaªkam²ti yojan±. Uttari desay²ti “nippapañc±r±mass±ya½, bhikkhave, dhammo nippapañcaratino, n±ya½dhammo papañc±r±massa papañcaratino”ti (a. ni. 8.30) imamaµµhama½ mah±purisavitakka½ p³rento upari desayi. Ta½ pana desita½ dhamma½ desento ±ha “nippapañcarato buddho, nippapañcamadesay²”ti. Papañc± n±ma r±g±dayo kiles±, tesa½ v³pasamat±ya, tadabh±vato ca lokuttaradhamm± nippapañc± n±ma. Tasmi½ nippapañce rato abhirato samm±sambuddho yath± ta½ p±puº±mi, tath± t±disa½ dhamma½ adesayi, s±mukka½sika½ catusaccadhammadesana½ pak±say²ti attho.
Tass±ha½ dhammamaññ±y±ti tass± satthu desan±ya dhamma½ j±nitv± yath±nusiµµha½ paµipajjanto vih±si½ sikkhattayasaªgahe s±sane rato abhirato hutv±ti attho.
Satth±r± attano sam±gama½ tena s±dhitamattha½ dassetv± id±ni attano pabbajitak±lato paµµh±ya ±raddhav²riyata½, k±ye anapekkhat±ya seyyasukhapassasukh±na½ paricc±ga½, appamiddhak±lato paµµh±ya ±raddhav²riyatañca dassento “pañcapaññ±savass±n²”ti g±tham±ha. Tattha yato nesajjiko ahanti yato paµµh±ya “yog±nuk³lat± kammaµµh±napariyuµµhitasappurisacariy± sallekhavutt²”ti evam±diguºe disv± nesajjiko ahosi½ t±ni pañcapaññ±sa vass±ni. Yato middha½ sam³hatanti yato paµµh±ya may± nidd± pariccatt± t±ni pañcav²sativass±ni. “Therassa pañcapaññ±s±ya vassesu nesajjikassa sato ±dito pañcav²sativass±ni nidd± n±hosi, tato para½ sar²rakilamathena pacchimay±me nidd± ahos²”ti vadanti.
“N±hu ass±sapass±s±” ti-±dik± tisso g±th± satthu parinibb±nak±le bhikkh³hi “ki½ bhagav± parinibbuto”ti puµµho parinibb±nabh±va½ pavedento ±ha. Tattha n±hu ass±sapass±s±, µhitacittassa t±dinoti anulomapaµilomato anek±k±ravok±r± sabb± sam±pattiyo sam±pajjitv± vuµµh±ya sabbapacch± catutthajjh±ne µhitacittassa t±dino buddhassa bhagavato ass±sapass±s± n±hu n±hesunti attho. Etena yasm± catutthajjh±na½ sam±pannassa k±yasaªkh±r± nirujjhanti. K±yasaªkh±r±ti ca ass±sapass±s± vuccanti, tasm± catutthajjh±nakkhaºato paµµh±ya ass±sapass±s± n±hesunti dasseti. Taºh±saªkh±t±ya ej±ya abh±vato anejo, sam±dhismi½ µhitatt± v± anejo. Santim±rabbh±ti anup±disesa½ nibb±na½ ±rabbha paµicca sandh±ya. Cakkhum±ti pañcahi cakkh³hi cakkhum±. Parinibbutoti parinibb±yi. Ayañhettha attho– nibb±n±rammaºacatutthajjh±naphalasam±patti½ sam±pajjitv± tadanantarameva anup±dises±ya nibb±nadh±tuy± parinibbutoti.
Asall²nen±ti al²nena asa½kuµitena suvikasiteneva cittena. Vedana½ ajjhav±say²ti sato sampaj±no hutv± m±raºantika½ vedana½ adhiv±sesi, na vedan±nuvatt² hutv± ito cito ca samparivatti. Pajjotasseva nibb±na½, vimokkho cetaso ah³ti yath± telañca paµicca, vaµµiñca paµicca pajjalanto pajjoto pad²po tesa½ parikkhaye nibb±yati. Nibbuto ca katthaci gantv± na tiµµhati, aññadatthu antaradh±yati, adassanameva gacchati; eva½ kiles±bhisaªkh±re niss±ya pavattam±no khandhasant±no tesa½ parikkhaye nibb±yati, nibbuto ca katthaci gantv± na tiµµhati, aññadatthu antaradh±yati, adassanameva gacchat²ti dasseti. Tena vutta½ “nibbanti dh²r± yath±ya½ pad²po”ti (khu. p±. 6.15), “acc² yath± v±tavegena khitt±”ti (su. ni. 1080) ca ±di.
Eteti parinibb±nakkhaºe satthu sant±ne pavattam±n±na½ dhamm±na½ attano paccakkhat±ya vutta½. Pacchimak± tato para½ cittupp±d±bh±vato. D±n²ti etarahi. Phassapañcam±ti phassapañcamak±na½ dhamm±na½ p±kaµabh±vato vutta½. Tath± hi cittupp±dakath±yampi phassapañcamak±va ±dito vutt±. Aññe dhamm±ti saha nissayena aññe cittacetasik± dhamm±, na parinibb±nacittacetasik±. Nanu tepi na bhavissantev±ti? Sacca½ na bhavissanti, ±saªk±bh±vato pana te sandh±ya “na bhavissant²”ti na vattabbameva. “Itare pana sekkhaputhujjan±na½ viya bhavissanti nu kho”ti siy± ±saªk±ti tad±saªk±nivattanattha½ “n±ññe dhamm± bhavissant²”ti vutta½.
Natthi d±ni pun±v±so, devak±yasmi j±lin²ti, ettha j±lin²ti devata½ ±lapati, devate devak±yasmi½ devasam³he upapajjanavasena puna ±v±so ±vasana½ id±ni mayha½ natth²ti attho. Tattha k±raºam±ha “vikkh²ºo”ti-±din±. S± kira devat± purimattabh±ve therassa p±daparic±rik±, tasm± id±ni thera½ jiººa½ vuddha½ disv± purimasinehena ±gantv± “tattha citta½ paºidhehi, yattha te vusita½ pure”ti dev³papatti½ y±ci. Atha “d±ni natth²”ti-±din± thero tass± paµivacana½ ad±si. Ta½ sutv± devat± vihat±s± tatthevantaradh±yi.
Atha thero veh±sa½ abbhuggantv± attano ±nubh±va½ sabrahmac±r²na½ pak±sento “yassa muhutten±”ti g±tham±ha. Tassattho– yassa kh²º±savabhikkhuno muhuttamattena eva sahassadh± sahassappak±ro tisahassimah±sahassipabhedo, loko sabrahmakappo sahabrahmaloko, sa½vidito sammadeva vidito ñ±to paccakkha½ kato, eva½ iddhiguºe iddhisampad±ya cut³pap±te ca vas²bh±vappatto so bhikkhu upagatak±le devat± passati, na tassa devat±na½ dassane parih±n²ti. Therena kira j±liniy± devat±ya paµivacanad±navasena “natthi d±n²”ti g±th±ya vutt±ya bhikkh³ j±lini½ apassant± “ki½ nu kho thero dhamm±lapanavasena kiñci ±lapat²”ti cintesu½. Tesa½ citt±c±ra½ ñatv± thero “yassa muhutten±”ti ima½ g±tham±ha.
Annabh±ro pureti eva½n±mo purimattabh±ve. Gh±sah±rakoti gh±samattassa atth±ya bhatti½ katv± j²vanako. Samaºanti samitap±pa½. Paµip±desinti paµimukho hutv± p±d±si½, pas±dena abhimukho hutv± ±h±rad±na½ ad±sinti adhipp±yo. Upariµµhanti eva½n±maka½ paccekabuddha½. Yasassinanti kittimanta½ patthaµayasa½. Im±ya g±th±ya y±va carimattabh±v± u¼±rasampattihetubh³ta½ attano pubbakamma½ dasseti. Ten±ha “somhi sakyakule j±to”ti-±di.
Ito satt±ti ito manussalokato cavitv± devaloke dibbena ±dhipaccena satta. Tato satt±ti tato devalokato cavitv± manussaloke cakkavattibh±vena satta. Sa½s±r±ni catuddas±ti catuddasa bhavantarasa½saraº±ni. Niv±samabhij±nissanti pubbeniv±sa½ aññ±si½. Devaloke µhito tad±ti tañca kho na imasmi½yeva attabh±ve, api ca kho yad± ito anantar±t²te attabh±ve devaloke µhito, tad± aññ±sinti attho.
Id±ni attan± dibbacakkhuñ±ºacut³pap±tañ±º±na½ adhigat±k±ra½ dassento “pañcaªgike”ti-±din± dve g±th± abh±si. Tattha pañcaªgike sam±dhimh²ti abhiññ±p±dakacatutthajjh±nasam±dhimhi. So hi p²tipharaºat±, sukhapharaºat±, cetopharaºat±, ±lokapharaºat± paccavekkhaºanimittanti imehi pañcahi aªgehi samann±gatatt± pañcaªgiko sam±dh²ti vuccati. Santeti paµipakkhav³pasamena aªgasantat±ya ca sante. Ekodibh±viteti ekodibh±vagate, suciººe vas²bh±vappatteti attho. Paµippassaddhiladdhamh²ti kiles±na½ paµippassaddhiy± laddhe. Dibbacakkhu visujjhi meti eva½vidhe sam±dhimhi samp±dite mayha½ dibbacakkhuñ±ºa½ visujjhi, ek±dasahi upakkilesehi vimuttiy± visuddha½ ahosi.
Cut³pap±ta½ j±n±m²ti satt±na½ cutiñca upapattiñca j±n±mi, j±nanto ca “ime satt± amumh± lokamh± ±gantv± idh³papann±, imamh± ca lok± gantv± amumhi loke upapajjissant²”ti satt±na½ ±gati½ gatiñca j±n±mi, j±nanto eva ca nesa½ itthabh±va½ manussabh±va½ tato aññath±bh±va½ aññath±tiracch±nabh±vañca upapattito puretarameva j±n±mi. Tayida½ sabbampi pañcaªgike sam±dhimhi samp±dite ev±ti dassento ±ha “jh±ne pañcaªgike µhito”ti. Tattha pañcaªgike jh±ne µhito patiµµhito hutv± eva½ j±n±m²ti attho.
Eva½ vijj±ttaya½ dassetv± tappasaªgena pubbe dassitampi tatiyavijja½ saha kiccanipphattiy± dassento “pariciººo may± satth±”ti-±din± g±th±dvayam±ha. Tattha vajj²na½ ve¼uvag±meti vajjiraµµhassa ve¼uvag±me, vajjiraµµhe yattha pacchimavassa½ upagacchi ve¼uvag±me. Heµµhato ve¼ugumbasminti tattha aññatarassa ve¼ugumbassa heµµh±. Nibb±yissanti nibb±yiss±mi, anup±dises±ya nibb±nadh±tuy± parinibb±yiss±m²ti attho.

Anuruddhattherag±th±vaººan± niµµhit±.