8. Aªgulim±lattherag±th±vaººan±
Gaccha½ vades²ti-±dik± ±yasmato aªgulim±lattherassa g±th±. K± uppatti? Ayampi purimabuddhesu kat±dhik±ro tattha tattha bhave vivaµµ³panissaya½ kusala½ upacinitv± imasmi½ buddhupp±de s±vatthiya½ kosalarañño purohitassa bhaggavassa n±ma br±hmaºassa putto hutv± nibbatti. Tassa j±tadivase sakalanagare ±vudh±ni pajjali½su, rañño ca maªgal±vudha½ sayanap²µhe µhapita½ pajjali, ta½ disv± r±j± bh²to sa½viggo nidda½ na labhi. Purohito t±ya½ vel±ya½ nakkhattayoga½ ullokento “coranakkhattena j±to”ti sanniµµh±namak±si. So vibh±t±ya rattiy± rañño santika½ gato sukhaseyya½ pucchi. R±j± “kuto, ±cariya, sukhaseyya½, rattiya½ mayha½ maªgal±vudha½ pajjali, tassa ko nu kho vip±ko bhavissat²”ti? “M± bh±yi, mah±r±ja, mayha½ ghare d±rako j±to. Tassa ±nubh±vena sakalanagarepi ±vudh±ni pajjali½s³”ti. “Ki½ bhavissati, ±cariy±”ti? “D±rako coro bhavissat²”ti. “Ki½ ekac±r² coro, ud±hu gaºajeµµhako”ti? “Ekac±riko, deva”. “Ki½ na½ m±rem±”ti? “Ekac±riko ce, paµijaggatha t±va nan”ti ±ha. Tassa n±ma½ karont± yasm± j±yam±no rañño citta½ vihesento j±to, tasm± hi½sakoti katv± pacch± diµµha½ adiµµhanti viya ahi½sakoti vohari½su. So vayappatto pubbakammabalena sattanna½ hatth²na½ bala½ dh±reti. Tassida½ pubbakamma½– buddhasuññe loke kassako hutv± nibbatto eka½ paccekabuddha½ vassodakena tinta½ allac²vara½ s²tap²¼ita½ attano khettabh³mi½ upagata½ disv± “puññakkhetta½ me upaµµhitan”ti somanassaj±to aggi½ katv± ad±si. So tassa kammassa balena nibbattanibbattaµµh±ne th±majavabalasampanno ca hutv± imasmi½ pacchimattabh±ve sattanna½ hatth²na½ bala½ dh±reti. So takkasila½ gantv± dis±p±mokkhassa ±cariyassa santike dhammantev±s² hutv± sippa½ uggaºhato ±cariyabr±hmaºa½ tassa bhariyañca sakkacca½ paµijaggati. Tenassa s± br±hmaº² gehe labbham±nena bhatt±din± saªgaha½ karoti. Ta½ asaham±n± aññe m±ºav± ±cariyena saddhi½ bheda½ aka½su. Br±hmaºo tesa½ vacana½ dve tayo v±re asaddahanto hutv± pacch± saddahitv± “mah±balo m±ºavo, na sakk± kenaci m±r±petu½, up±yena na½ m±ress±m²”ti cintetv± niµµhitasippa½ attano nagara½ gantu½ ±pucchanta½ m±ºava½ ±ha– “t±ta ahi½saka, niµµhitasippena n±ma antev±sin± ±cariyassa garudakkhiº± d±tabb±, ta½ mayha½ deh²”ti. “S±dhu, ±cariya, ki½ dass±m²”ti? “Manuss±na½ sahassadakkhiºahatthaªgaliyo ±neh²”ti. Br±hmaºassa kira ayamassa adhipp±yo– bah³su m±riyam±nesu ekantato eko na½ m±reyy±ti Ta½ sutv± ahi½sako attano ciraparicita½ nikkaruºata½ purakkhatv± sannaddhapañc±vudho kosalarañño vijite j±lina½ vana½ pavisitv± mah±maggasam²pe pabbatantare vasanto pabbatasikhare µhatv± maggena gacchante manusse oloketv± vegena gantv± aªguliyo gahetv± rukkhagge olambesi. T± gijjh±pi k±k±pi kh±di½su, bh³miya½ nikkhitt± p³tibh±va½ agama½su. Eva½ gaºan±ya aparip³ram±n±ya laddh± laddh± aªguliyo suttena ganthitv± m±la½ katv± yaññopacita½ viya a½se olambesi. Tato paµµh±ya aªgulim±lotvevassa samaññ± ahosi. Eva½ tasmi½ manusse m±rente maggo ava¼añjo ahosi. So magge manusse alabhanto g±m³pac±ra½ gantv± nil²yitv± ±gat±gate manusse m±retv± aªguliyo gahetv± gacchati. Ta½ ñatv± manuss± g±mato apakkami½su, g±m± suññ± ahesu½, tath± nigam± janapad± ca. Eva½ tena so padeso ubb±sito ahosi. Aªgulim±lassa ca ek±ya ³n± sahassa-aªguliyo saªgah± ahesu½. Atha manuss± ta½ corupaddava½ kosalarañño ±rocesu½. R±j± p±tova nagare bheri½ car±pesi, “s²gha½ aªgulim±lacora½ gaºh±ma, balak±yo ±gacchat³”ti. Ta½ sutv± aªgulim±lassa m±t± mant±º² n±ma br±hmaº² tassa pitara½ ±ha– “putto kira te coro hutv± idañcidañca karoti, ta½ ‘²disa½ m± kar²’ti saññ±petv± ±nehi, aññath± na½ r±j± gh±teyy±”ti. Br±hmaºo “na mayha½ t±disehi puttehi attho, r±j± ya½ v± ta½ v± karot³”ti ±ha Atha br±hmaº² puttasinehena p±theyya½ gahetv± “mama putta½ saññ±petv± ±ness±m²”ti magga½ paµipajji. Bhagav± “aya½ ‘aªgulim±la½ ±ness±m²’ti gacchati, sace s± gamissati, aªgulim±lo ‘aªgulisahassa½ p³ress±m²’ti m±tarampi m±ressati. So ca pacchimabhaviko, sac±ha½ na gamissa½, mah±j±ni abhaviss±”ti ñatv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto sayameva pattac²vara½ gahetv± aªgulim±la½ uddissa ti½sayojanika½ magga½ padas±va paµipajjam±no antar±magge gop±lak±d²hi v±riyam±nopi j±lina½ vana½ upagacchi. Tasmiñca khaºe tassa m±t± tena diµµh±, so m±tara½ d³ratova disv± “m±tarampi m±retv± ajja ³naªguli½ p³ress±m²”ti asi½ ukkhipitv± upadh±vi. Tesa½ ubhinna½ antare bhagav± att±na½ dassesi. Aªgulim±lo bhagavanta½ disv± “ki½ me m±tara½ vadhitv± aªguliy± gahitena? J²vatu me m±t±, ya½n³n±ha½ ima½ samaºa½ j²vit± voropetv± aªguli½ gaºheyyan”ti ukkhitt±siko bhagavanta½ piµµhito piµµhito anubandhi. Atha kho bhagav± tath±r³pa½ iddh±bhisaªkh±ra½ abhisaªkh±si, yath± pakati-iriy±pathena gacchantampi att±na½ aªgulim±lo sabbath±mena dh±vantopi na sakkoti samp±puºitu½. So parih²najavo ghurughurupass±s² kacchehi seda½ muñcanto pada½ uddharitumpi asakkonto kh±ºu viya µhito bhagavanta½ “tiµµha tiµµha, samaº±”ti ±ha. Bhagav± gacchantova “µhito aha½, aªgulim±la, tvañca tiµµh±”ti ±ha. So “ime kho samaº± sakyaputtiy± saccav±dino, aya½ samaºo gacchantoyeva ‘µhito aha½, aªgulim±la, tvañca tiµµh±’ti ±ha, ahañcamhi µhito, ko nu kho imassa adhipp±yo, pucchitv± na½ j±niss±m²”ti bhagavanta½ g±th±ya ajjhabh±si– 866. “Gaccha½ vadesi samaºa µhitomhi, mamañca br³si µhitamaµµhitoti;
pucch±mi ta½ samaºa etamattha½, katha½ µhito tva½ ahamaµµhitomh²”ti.
Tattha samaº±ti bhagavanta½ ±lapati. Mamanti ma½. Kathanti ken±k±rena. Ayañhettha attho– samaºa, tva½ gacchantova sam±no “µhitomh²”ti vadesi. Mamañca µhita½yeva “aµµhito”ti br³si, vadesi. K±raºenettha bhavitabba½, tasm± ta½ samaºa½ aha½ evamattha½ pucch±mi. Katha½ ken±k±rena tva½ µhito ahosi, ahañca aµµhitomh²ti. Eva½ vutte bhagav±– 867. “Ýhito aha½ aªgulim±la sabbad±, sabbesu bh³tesu nidh±ya daº¹a½;
tuvañca p±ºesu asaññatosi, tasm± µhitoha½ tuvamaµµhitos²”ti.–
G±th±ya ta½ ajjhabh±si.
Tattha µhito aha½, aªgulim±la, sabbad±, sabbesu bh³tesu nidh±ya daº¹anti, aªgulim±la, aha½ sabbad± sabbak±le ±dimajjhapariyos±nesu tasath±varabhedesu sabbesu sattesu daº¹a½ nidh±ya nihitadaº¹o nihitasattho lajj² day±panno, tato aññath± avattanato evar³peneva µhito. Tuvañca p±ºesu asaññatos²ti tva½ pana sattesu saññamarahito asi, luddo lohitap±ºi hatapahate niviµµho aday±panno, tasm± asaññato virativasena aµµhito. Tato eva t±su t±su gat²su paribbhamanatopi tuva½ id±ni iriy±pathena µhitopi aµµhito asi, aha½ pana vuttappak±rena µhitoti. Tato aªgulim±lo yath±bhuccaguºappabh±vitassa jalatale telassa viya sakala½ loka½ abhiby±petv± µhitassa bhagavato kittisaddassa sutapubbatt± hetusampattiy± ñ±ºassa ca parip±kagatatt± “aya½ so bhagav±”ti sañj±tap²tisomanasso “mah± aya½ s²han±do, mahanta½ gajjita½, nayida½ aññassa bhavissati, samaºassa maññe gotamassa eta½ gajjita½, diµµho vatamhi mahesin± samm±sambuddhena, mayha½ saªgahakaraºattha½ bhagav± idh±gato”ti cintetv±– 868. “Cirassa½ vata me mahito mahes², mah±vana½ samaºo paccap±di;
soha½ cajiss±mi sahassap±pa½, sutv±na g±tha½ tava dhammayuttan”ti.–
Ima½ g±tha½ abh±si.
Tattha cirassa½ vat±ti cirak±lena vata. Meti mayha½ anuggahatth±ya. Mahitoti sadevakena lokena mahatiy± p³j±ya p³jito. Mahante s²lakkhandh±diguºe esi, gaves²ti mahes². Mah±vana½ samaºo paccap±d²ti ima½ mah±rañña½ samitasabbap±po bhagav± paµipajji. Soha½ cajiss±mi sahassap±pa½, sutv±na g±tha½ tava dhammayuttanti soha½ dhammayutta½ dhamm³pasa½hita½ tava g±tha½ suºi½. Soha½ ta½ sutv±na “cirassampi cirak±lenapi saªgata½ paricita½ p±pasahassa½ pajahissan”ti cintetv± id±ni na½ aññadatthu pariccajiss±m²ti attho. Eva½ pana vatv± yath± paµipajji, yath± ca bhagavat± anuggahito, ta½ dassetu½– 869. “Icceva coro asim±vudhañca, sobbhe pap±te narake anvak±si;
avandi coro sugatassa p±de, tattheva pabbajjamay±ci buddha½.
870. “Buddho ca kho k±ruºiko mahesi, yo satth± lokassa sadevakassa;
tamehi bhikkh³ti tad± avoca, eseva tassa ahu bhikkhubh±vo”ti.
Saªg²tik±r± im± dve g±th± µhapesu½.
Tattha iccev±ti iti eva eva½ vatv± anantarameva. Coroti aªgulim±lo. Asinti khagga½. ¾vudhanti ses±vudha½. Sobbheti samantato chinnataµe. Pap±teti ekato chinnataµe. Naraketi bh³miy± phalitavivare. Idha pana t²hipi padehi yattha patita½ aññena gahetu½ na sakk±, t±disa½ pabbatantarameva vadati. Anvak±s²ti anu ak±si, pañcavidhampi attano ±vudha½ anu khipi cha¹¹esi, t±ni cha¹¹etv± bhagavato p±desu siras± nipatitv± “pabb±jetha ma½, bhante”ti ±ha. Tena vutta½ “avandi coro sugatassa p±de, tattheva pabbajjamay±ci buddhan”ti. Eva½ tena pabbajj±ya y±cit±ya satth± tassa purimakamma½ olokento ehibhikkhubh±v±ya hetusampatti½ disv± dakkhiºahattha½ pas±retv±– “ehi, bhikkhu, sv±kh±to dhammo, cara brahmacariya½, samm± dukkhassa antakiriy±y±”ti ±ha. S± eva ca tassa pabbajj± upasampad± ca ahosi. Ten±ha “tamehi bhikkh³ti tad± avoca, eseva tassa ahu bhikkhubh±vo”ti. Eva½ thero satthu santike ehibhikkhubh±vena pabbajja½ upasampadañca labhitv± vipassan±ya kamma½ karonto arahatta½ patv± vimuttisukha½ paµisa½vedento p²tisomanassaj±to ud±navasena– 871. “Yo ca pubbe pamajjitv±, pacch± so nappamajjati;
soma½ loka½ pabh±seti, abbh± muttova candim±.
872. “Yassa p±pa½ kata½ kamma½, kusalena pidh²yati;
soma½ loka½ pabh±seti, abbh± muttova candim±.
873. “Yo have daharo bhikkhu, yuñjati buddhas±sane;
soma½ loka½ pabh±seti, abbh± muttova candim±”ti.– G±thattaya½ abh±si.
Tassattho– yo puggalo gahaµµho v± pabbajito v± kaly±ºamittasa½saggato pubbe p±pamittasa½saggena v± attano v± paµisaªkh±n±bh±vena pamajjitv± samm±paµipattiya½ pam±da½ ±pajjitv± pacch± kaly±ºamittasa½saggena yoniso ummujjanto nappamajjati, samm± paµipajjati, samathavipassana½ anuyuñjanto tisso vijj± cha abhiññ± p±puº±ti, so abbh±d²hi mutto cando viya ok±saloka½ attan± adhigat±hi vijj±bhiññ±hi ima½ khandh±diloka½ obh±set²ti. Yassa puggalassa kata½ upacita½ p±pakamma½ kammakkhayakarena lokuttarakusalena avip±k±rahabh±vassa ±haritatt± vip±kupp±dane dv±rapidh±nena pidh²yati thak²yati. Sesa½ vuttanayameva. Daharoti taruºo, tenassa yogakkhamasar²rata½ dasseti. So hi uppanna½ v±t±tapaparissaya½ abhibhavitv± yoga½ k±tu½ sakkoti. Yuñjati buddhas±sane sikkhattaye yuttappayutto hoti, sakkacca½ samp±det²ti attho. Eva½ p²tisomanassaj±to vimuttisukhena viharanto yad± nagara½ piº¹±ya pavisati, tad± aññenapi khitto le¹¹u therassa k±ye nipatati, aññenapi khitto daº¹o tasseva k±ye nipatati. So bhinnena pattena vih±ra½ pavisitv± satthu santika½ gacchati. Satth± ta½ ovadati “adhiv±sehi, tva½ br±hmaºa, adhiv±sehi, tva½ br±hmaºa, yassa kho, tva½ br±hmaºa, kammassa vip±kena bah³ni vassasahass±ni niraye pacceyy±si, tassa, tva½ br±hmaºa, kammassa vip±ka½ diµµheva dhamme paµisa½vedes²”ti. Atha thero anodhiso sabbasattesu mettacitta½ upaµµhapetv±– 874. “Dis±pi me dhammakatha½ suºantu, dis±pi me yuñjantu buddhas±sane;
dis±pi me te manuje bhajantu, ye dhammamev±dapayanti santo.
875. “Dis± hi me khantiv±d±na½, avirodhappasa½sina½;
suºantu dhamma½ k±lena, tañca anuvidh²yantu.
876. “Na hi j±tu so mama½ hi½se, añña½ v± pana kañci na½;
pappuyya parama½ santi½, rakkheyya tasath±vare.
877. “Udakañhi nayanti nettik±, usuk±r± damayanti tejana½;
d±ru½ damayanti tacchak±, att±na½ damayanti paº¹it±.
878. “Daº¹eneke damayanti, aªkusebhi kas±hi ca;
adaº¹ena asatthena, aha½ dantomhi t±din±.
879. “Ahi½sakoti me n±ma½, hi½sakassa pure sato;
ajj±ha½ saccan±momhi, na na½ hi½s±mi kañci na½.
880. “Coro aha½ pure ±si½, aªgulim±loti vissuto;
vuyham±no mahoghena, buddha½ saraºam±gama½.
881. “Lohitap±ºi pure ±si½, aªgulim±loti vissuto;
saraºagamana½ passa, bhavanetti sam³hat±.
882. “T±disa½ kamma½ katv±na, bahu½ duggatig±mina½;
phuµµho kammavip±kena, anaºo bhuñj±mi bhojana½.
883. “Pam±damanuyuñjanti, b±l± dummedhino jan±;
appam±dañca medh±v², dhana½ seµµha½va rakkhati.
884. “M± pam±damanuyuñjetha, m± k±maratisanthava½;
appamatto hi jh±yanto, pappoti parama½ sukha½.
885. “Sv±gata½ n±pagata½, neta½ dummantita½ mama;
savibhattesu dhammesu, ya½ seµµha½ tadup±gama½.
886. “Sv±gata½ n±pagata½, neta½ dummantita½ mama;
tisso vijj± anuppatt±, kata½ buddhassa s±sana½.
887. “Araññe rukkham³le v±, pabbatesu guh±su v±;
tattha tattheva aµµh±si½, ubbiggamanaso tad±.
888. “Sukha½ say±mi µh±y±mi, sukha½ kappemi j²vita½;
ahatthap±so m±rassa, aho satth±nukampito.
889. “Brahmajacco pure ±si½, udicco ubhato ahu;
sojja putto sugatassa, dhammar±jassa satthuno.
890. “V²tataºho an±d±no, guttadv±ro susa½vuto;
agham³la½ vadhitv±na, patto me ±savakkhayo.
891. “Pariciººo may± satth±, kata½ buddhassa s±sana½;
ohito garuko bh±ro, bhavanetti sam³hat±”ti.– Im± g±th± abh±si.
Tattha dis±p²ti mayha½ dis±pi amitt± paccatthik±pi ye ma½ eva½ upavadanti “yath± maya½ aªgulim±lassa vasena ñ±tiviyogadukkhaparet± dukkha½ p±puº±ma, eva½ aªgulim±lopi dukkha½ p±puº±t³”ti. Me dhammakatha½ suºant³ti may± satthu santike suta½ catusaccadhammapaµisa½yutta½ katha½ suºantu Yuñjant³ti sutv± ca tadatth±ya paµipajjantu. Te manuje bhajant³ti t±dise sappurise kaly±ºamitte bhajantu sevantu. Ye dhammamev±dapayanti santoti ye sappuris± kusaladhammameva, uttarimanussadhammameva, nibbattitalokuttaradhammameva ca ±dapenti sam±dapenti gaºh±penti. Khantiv±d±nanti adhiv±sanakhantimeva vadant±na½ tato eva avirodhappasa½sinanti kenaci avirodhabh³t±ya mett±ya eva pasa½sanas²l±na½. Suºantu dhamma½ k±len±ti yuttappayuttak±le tesa½ santike dhamma½ suºantu. Tañca anuvidh²yant³ti tañca yath±suta½ dhamma½ sammadeva uggahitv± anukarontu dhamm±nudhamma½ paµipajjant³ti attho. Na hi j±tu so mama½ hi½seti so mayha½ diso paccatthiko j±tu, eka½seneva ma½ na hi½se, na b±dheyya. Añña½ v± pana kañci nanti na kevala½ ma½yeva, añña½ v±pi kañci satta½ na hi½seyya, pappuyya parama½ santinti, parama½ uttama½ santi½ nibb±na½ p±puºeyya, p±puºitv± ca rakkheyya tasath±vareti sabbe ca satte param±ya rakkh±ya rakkheyya, sissa½ putta½ viya parip±leyy±ti attho. Eva½ thero im±hi g±th±hi pare p±pato parimocento parittakiriya½ n±ma katv± attano paµipatti½ pak±sento “udaka½ h²”ti g±tham±ha. Tattha pathaviy± thalaµµh±na½ khaºitv± ninnaµµh±na½ p³retv± m±tika½ v± katv± rukkhadoºi½ v± µhapetv± attan± icchikicchitaµµh±na½ udaka½ nent²ti nettik±, udakah±rino. Tejananti kaº¹a½. Ida½ vutta½ hoti– nettik± attano ruciy± udaka½ nayanti, usuk±r±pi t±petv± vaªk±bh±va½ harant± tejana½ usu½ damayanti, ujuka½ karonti, tacchak±pi nemi-±d²na½ atth±ya tacchant± d±ru½ damayanti attano ruciy± uju½ v± vaªka½ v± karonti. Eva½ ettaka½ ±rammaºa½ katv± paº¹it± sappaññ± ariyamagga½ upp±dent± att±na½ damenti, arahattappatt± pana ekantadant± n±ma hont²ti. Id±ni purisadammas±rathin± satth±r± attano damit±k±ra½ kataññutañca pak±sento “daº¹eneke”ti-±dik± pañca g±th± abh±si. Tattha daº¹eneke damayant²ti r±jar±jamah±matt±dayo daº¹ena, hatthi-ass±din± balak±yena ca paccatthik±dike damenti, gop±l±dayo ca g±v±dike daº¹ena yaµµhiy± damenti. Hatth±cariy± hatthi½ aªkusehi, ass±cariy± asse kas±hi ca damenti. Adaº¹ena asatthena, aha½ dantomhi t±din±ti aha½ pana iµµh±d²su t±dibh±vappattena samm±sambuddhena vin± eva daº¹ena, vin± satthena, nihitadaº¹anihitasatthabh±vena danto damito nibbisevano gato amhi. Ahi½sakoti me n±ma½, hi½sakassa pure satoti satth±r± sam±gamato pubbe hi½sakassa me sam±nassa ahi½sakoti n±mamatta½ ahosi. Ajj±hanti id±ni pan±ha½ “ahi½sako”ti saccan±mo avitathan±mo amhi. Tasm± na na½ hi½s±mi kañcipi satta½ na hi½s±mi na b±dhemi, nanti nip±tamatta½. Vissutoti “p±º±tip±t² luddo lohitap±º²”ti-±din± paññ±to. Mahoghen±ti k±mogh±din± mahat± oghena, tassa oghassa vicchedakara½ buddha½ saraºa½ buddhasaªkh±ta½ saraºa½ agama½ upagacchi½. Lohitap±º²ti p±ºamatip±tanena paresa½ lohitena ruhirena makkhitap±ºi. Saraºagamana½ pass±ti mahapphala½ mama saraºagamana½ pass±ti att±namev±lapati. T±disa½ kammanti anekasatapurisavadha½ d±ruºa½ tath±r³pa½ p±pakamma½. Phuµµho kammavip±ken±ti pubbe katassa p±pakammassa vip±kena phuµµho, sabbaso pah²nakammo vip±kamatta½ paccanubhonto. Atha v± phuµµho kammavip±ken±ti upanissayabh³tassa kusalakammassa phalabh³tena lokuttaramaggena, lokuttarakammasseva v± phalena vimuttisukhena phuµµho. Sabbaso kiles±na½ kh²ºatt± anaºo bhuñj±mi bhojana½, bhojan±padesena catt±ropi paccaye vadati. Id±ni pubbe attano pam±davih±ra½ garah±mukhena pacch± appam±dapaµipatti½ pasa½santo tattha ca paresa½ uss±ha½ janento “pam±damanuyuñjant²”ti-±dik± g±th± abh±si. Tattha b±l±ti b±lyena samann±gat± idhalokaparalokattha½ aj±nant±. Dummedhinoti nippaññ±, te pam±de ±d²nava½ apassant± pam±da½ anuyuñjanti pavattenti, pam±deneva k±la½ v²tin±menti. Medh±v²ti dhammojapaññ±ya samann±gato pana paº¹ito kulava½s±gata½ seµµha½ uttama½ sattaratanadhana½ viya appam±da½ rakkhati. Yath± hi “uttama½ dhana½ niss±ya bhogasampatti½ p±puºiss±ma, puttad±ra½ posess±ma, sugatimagga½ sodhess±m±”ti dhane ±nisa½sa½ passant± dhana½ rakkhanti; eva½ paº¹itopi “appam±da½ niss±ya paµhamajjh±n±d²ni paµilabhiss±mi maggaphal±ni p±puºiss±mi, tisso vijj± cha abhiññ± samp±dess±m²”ti appam±de ±nisa½sa½ passanto dhana½ seµµha½va appam±da½ rakkhat²ti attho. M± pam±danti pam±da½ m± anuyuñjetha pam±dena k±la½ m± v²tin±mayittha. K±maratisanthavanti vatthuk±mesu, kilesak±mesu ca ratisaªkh±ta½ taºh±santhavampi m± anuyuñjetha m± vindittha m± paµilabhittha. Appamatto h²ti upaµµhitasatit±ya appamatto puggalo jh±yanto jh±yanappasuto parama½ uttama½ nibb±nasukha½ p±puº±ti. Sv±gata½ n±pagatanti ya½ tad± mama satthu santike ±gata½ ±gamana½, satthu v± tasmi½ mah±vane ±gamana½, ta½ sv±gata½ sv±gamana½ n±pagata½, atthato apeta½ vigata½ na hoti. Neta½ dummantita½ mam±ti ya½ tad± may± “satthu santike pabbajiss±m²”ti mantita½, idampi mama na dummantita½, sumantitameva. Kasm±? Savibhattesu dhammes³ti s±vajj±navajj±divasena pak±rato vibhattesu dhammesu ya½ seµµha½ uttama½ pavara½ nibb±na½. Tadup±gama½ tadeva upagacchinti attho. “Tad± puthujjanak±le payog±sayavipannat±ya araññ±d²su dukkha½ vih±si½, id±ni payog±sayasampannat±ya tattha sukha½ vihar±m²”ti sukhavih±rabh±vañceva “pubbe j±timattena br±hmaºo, id±ni satthu orasaputtat±ya br±hmaºo”ti paramatthabr±hmaºabh±vañca dassento “araññe”ti-±dim±ha. Tattha sukha½ say±m²ti sayantopi sukha½ sukhena nidukkhena cittutr±s±d²na½ abh±vena cetodukkharahito say±mi. Ýh±y±m²ti µh±mi Ahatthap±so m±rass±ti kilesam±r±d²na½ agocaro. Aho satth±nukampitoti satth±r±nukampito aho. Brahmajaccoti br±hmaºaj±tiko. Udicco ubhatoti m±tito ca pitito ca ubhato udito sa½suddhagahaºiko. Sesa½ tattha tattha vuttanayameva.
Aªgulim±lattherag±th±vaººan± niµµhit±.