6. Selattherag±th±vaººan±
Paripuººak±yoti-±dik± ±yasmato selattherassa g±th±. K± uppatti? Aya½ kira padumuttarabhagavato k±le kulagehe nibbattitv± viññuta½ patto gaºap±mokkho hutv± t²ºi purisasat±ni sam±dapetv± tehi saddhi½ satthu gandhakuµi½ k±retv± katapariyosit±ya gandhakuµiy± sabhikkhusaªghassa bhagavato mah±d±na½ pavattetv± satth±ra½ bhikkh³ ca tic²varena acch±desi. So tena puññakammena eka½ buddhantara½ devaloke eva vasitv± tato cuto devamanussesu sa½saranto imasmi½ buddhupp±de aªguttar±pesu ±paºe n±ma br±hmaºag±me br±hmaºakule nibbattitv± seloti laddhan±mo ahosi. So vayappatto t²su vedesu, br±hmaºasippesu ca nipphatti½ gantv± t²ºi m±ºavakasat±ni mante v±cento ±paºe paµivasati. Tena ca samayena satth± s±vatthito nikkhamitv± a¹¹hate¼asahi bhikkhusatehi saddhi½ aªguttar±pesu c±rika½ caranto selassa, antev±sik±nañca ñ±ºaparip±ka½ disv± aññatarasmi½ vanasaº¹e viharati. Atha keºiyo n±ma jaµilo satthu ±gamana½ sutv± tattha gantv± saddhi½ bhikkhusaªghena satth±ra½ sv±tan±ya nimantetv± sake assame pah³ta½ kh±dan²ya½ bhojan²ya½ paµiy±deti. Tasmiñca samaye selo br±hmaºo saddhi½ t²hi m±ºavakasatehi jaªgh±vih±ra½ anuvicaranto keºiyassa assama½ pavisitv± jaµile kaµµhaph±lanuddhanasamp±dan±din± d±n³pakaraºa½ sajjente disv±, “ki½ nu kho te, keºiya, mah±yañño paccupaµµhito”ti-±di½ pucchitv± tena “buddho bhagav± may± sv±tan±ya nimantito”ti vutte “buddho”ti vacana½ sutv±va haµµho udaggo p²tisomanassaj±to t±vadeva m±ºavakehi saddhi½ satth±ra½ upasaªkamitv± katapaµisanth±ro ekamanta½ nisinno bhagavato k±ye b±tti½samah±purisalakkhaº±ni disv± “imehi lakkhaºehi samann±gato r±j± v± hoti cakkavatt², buddho v± loke vivaµµacchado, aya½ pana pabbajito, no ca kho na½ j±n±mi ‘buddho v±, no v±’, suta½ kho pana meta½ br±hmaº±na½ vuddh±na½ mahallak±na½ ±cariyap±cariy±na½ bh±sam±n±na½ ‘ye te bhavanti arahanto samm±sambuddh± te sake vaººe bhaññam±ne att±na½ p±tukaront²’ti asamm±sambuddho hi sammukhe µhatv± buddhaguºehi abhitthav²yam±no s±rajjati maªkubh±va½ ±pajjati aves±rajjappattat±ya ananuyogakkhamatt±, ya½n³n±ha½ samaºa½ gotama½ sammukh± s±rupp±hi g±th±hi abhitthaveyyan”ti eva½ pana cintetv±– 818. “Paripuººak±yo suruci, suj±to c±rudassano;
suvaººavaººosi bhagav±, susukkad±µhosi v²riyav±.
819. “Narassa hi suj±tassa, ye bhavanti viyañjan±;
sabbe te tava k±yasmi½, mah±purisalakkhaº±.
820. “Pasannanetto sumukho, brah± uju pat±pav±;
majjhe samaºasaªghassa, ±diccova virocasi.
821. “Kaly±ºadassano bhikkhu, kañcanasannibhattaco;
ki½ te samaºabh±vena, eva½ uttamavaººino.
822. “R±j± arahasi bhavitu½, cakkavatt² rathesabho;
c±turanto vijit±v², jambusaº¹assa issaro.
823. “Khattiy± bhog² r±j±no, anuyant± bhavanti te;
r±j±bhir±j± manujindo, rajja½ k±rehi gotam±”ti.–
Chahi g±th±hi bhagavanta½ abhitthavi.
Tattha paripuººak±yoti abhibyattar³p±na½ dvatti½s±ya mah±purisalakkhaº±na½ paripuººat±ya ah²naªgapaccaªgat±ya ca paripuººasar²ro. Suruc²ti sundarasar²rappabho. Suj±toti ±rohapariº±hasampattiy±, saºµh±nasampattiy± ca sunibbatto. C±rudassanoti sucirampi passant±na½ atittijanaka½ appaµikk³la½ ramaº²ya½ c±ru eva dassana½ ass±ti c±rudassano. Keci pan±hu “c±rudassanoti sundaranetto”ti. Suvaººavaººoti suvaººasadisavaººo. As²ti bhavasi, ida½ pada½ “paripuººak±yo as²”ti-±din± sabbapadehi yojetabba½. Susukkad±µhoti suµµhu sukkad±µho. Bhagavato hi d±µh±hi candakiraº± viya dhavalarasmiyo niccharanti. V²riyav±ti v²riyap±ram²p±rip³riy± caturaªgasamann±gatav²riy±dhiµµh±nato catubbidhassa sammappadh±nassa sampattiy± ca atisayayutto. Narassa hi suj±tass±ti samati½s±ya p±ram²na½, ariyassa v± cakkavatt²vattassa parip³ritatt± suµµhu sammadeva j±tassa narassa, mah±purisass±ti attho. Sabbe teti ye mah±purisabh±va½ loke aggapuggalabh±va½ byañjayant²ti byañjan±ti laddhavoh±rasuppatiµµhitap±dat±dib±tti½samah±purisalakkhaºasaªkh±t± tambanakhatuªganakhat±di-as²ti-anubyañjanasaªkh±t± ca r³paguº±, te anavases±, tava k±yasmi½ sant²ti vacanaseso. Mah±purisalakkhaº±ti pubbe vuttabyañjan±neva vacanantarena nigamento ±ha. Id±ni tesu lakkhaºesu attan± abhirucitehi lakkhaºehi bhagavanta½ thomento “pasannanetto”ti-±dim±ha. Bhagav± hi pañca vaººapas±dasampattiy± pasannanetto. Paripuººacandamaº¹alasadisamukhat±ya sumukho. ¾rohapariº±hasampattiy± brah±. Brahmujugattat±ya uju. Jutimantat±ya pat±pav±. Id±ni tameva pat±pavantata½ ±dicc³pam±ya vibh±vento “majjhe samaºasaªghass±”ti-±dim±ha. Tattha ±diccova virocas²ti yath± ±dicco uggacchanto sabba½ tamagata½ vidhametv± ±loka½ karonto virocati, eva½ tvampi anto ceva bahi ca sabba½ avijj±tama½ viddha½setv± ñ±º±loka½ karonto virocasi. Dassan²yar³pat±ya aªg²gat±na½ dassanasampatt²na½ ±vahanato, kaly±ºehi pañcahi dassanehi samann±gatatt± ca kaly±ºadassano. Uttamavaººinoti uttamavaººasampannassa. Cakkavatt²ti cakkaratana½ vatteti, cat³hi sampatticakkehi vatteti, tehi ca pare vatteti. Parahit±ya iriy±pathacakk±na½ vatto etasmi½ atth²ti cakkavatt². Atha v± cat³hi acchariyadhammehi ca saªgahavatth³hi ca samann±gamena parehi anabhibhavan²yassa ±º±cakkassa vatto etasmi½ atth²tipi cakkavatt². Rathesabhoti rathikesu ±j±n²ya-usabhapuriso, mah±rathikoti attho. C±turantoti catusamuddant±ya pathaviy± issaro. Vijit±v²ti vijitavijayo. Jambusaº¹ass±ti jambud²passa, p±kaµena hi issariy±ni dassento evam±ha. Cakkavatt² pana saparittad²p±na½ catunnampi mah±d²p±na½ issarova. Khattiy±ti j±tikhattiy±. Bhog²ti bhogiy±. R±j±noti ye keci rajja½ k±rent±. Anuyant±ti anug±mino sevak±. R±j±bhir±j±ti r±j³na½ p³jan²yo r±j± hutv±, cakkavatt²ti adhipp±yo. Manujindoti manuss±dhipati, manuss±na½ paramissaroti attho. Eva½ selena vutte bhagav± “ye te bhavanti arahanto samm±sambuddh±, te sake vaººe bhaññam±ne att±na½ p±tukaront²”ti ima½ selassa manoratha½ p³rento– 824. “R±j±hamasmi sela, (sel±ti bhagav±) dhammar±j± anuttaro;
dhammena cakka½ vattemi, cakka½ appaµivattiyan”ti.– Ima½ g±tham±ha.
Tatr±ya½ adhipp±yo– ya½ ma½ tva½, sela, y±casi, “r±j± arahasi bhavitu½ cakkavatt²”ti, ettha appossukko hohi, r±j±hamasmi, sati ca r±jatte yath± añño r±j± sam±nopi yojanasata½ v± anus±sati, dve t²ºi catt±ri pañca yojanasat±ni v± yojanasahassa½ v± cakkavatt² hutv±pi catud²papariyantamatta½ v±, n±hameva½ paricchinnavisayo. Ahañhi dhammar±j± anuttaro bhavaggato av²cipariyanta½ katv± tiriya½ aparimeyyalokadh±tuyo anus±s±mi. Y±vat± hi apad±dibhed± satt±, aha½ tesa½ aggo. Na hi me koci s²lena v±…pe… vimuttiñ±ºadassanena v± sadiso natthi, kuto bhiyyo. Sv±ha½ eva½ dhammar±j± anuttaro, anuttareneva catusatipaµµh±n±dibhedabodhipakkhiyasaªkh±tena dhammena cakka½ vattemi, “ida½ pajahatha, ida½ upasampajja viharath±”ti-±din± ±º±cakka½. “Ida½ kho pana, bhikkhave, dukkha½ ariyasaccan”ti-±din± (mah±va. 14; sa½. ni. 5.1081) pariyattidhammena dhammacakkameva v±. Cakka½ appaµivattiyanti ya½ cakka½ appaµivattiya½ hoti samaºena v±…pe… kenaci v± lokasminti. Eva½ att±nam±vikaronta½ bhagavanta½ disv± p²tisomanassaj±to selo puna da¼h²karaºattha½– 825. “Sambuddho paµij±n±si, (iti selo br±hmaºo) dhammar±j± anuttaro;
dhammena cakka½ vattemi, iti bh±satha gotama.
826. “Ko nu sen±pati bhoto, s±vako satthuranvayo;
ko tetamanuvatteti, dhammacakka½ pavattitan”ti.– G±th±dvayam±ha.
Tattha ko nu sen±pat²ti dhammarañño bhoto dhammena pavattitassa cakkassa anupavattanako sen±pati ko n³ti pucchi. Tena ca samayena bhagavato dakkhiºapasse ±yasm± s±riputto nisinno hoti, suvaººapuñjo viya siriy± sobham±no. Ta½ dassento bhagav±– 827. “May± pavattita½ cakka½, (sel±ti bhagav±) dhammacakka½ anuttara½;
s±riputto anuvatteti, anuj±to tath±gatan”ti.– G±tham±ha.
Tattha anuj±to tath±gatanti, tath±gata½ anuj±to, tath± gatena hetun± ariy±ya j±tiy± j±toti attho. Eva½ “ko nu sen±pati bhoto”ti selena vuttapañha½ by±karitv± ya½ selo ±ha “sambuddho paµij±n±s²”ti tattha na½ nikkaªkha½ k±tuk±mo “n±ha½ paµiññ±matteneva paµij±n±mi, api c±ha½ imin± k±raºena buddho”ti ñ±petu½– 828. “Abhiññeyya½ abhiññ±ta½, bh±vetabbañca bh±vita½;
pah±tabba½ pah²na½ me, tasm± buddhosmi br±hmaº±”ti.– G±tham±ha.
Tattha abhiññeyyanti catt±ri sacc±ni catt±ri ariyasacc±ni. Catunnañhi sacc±na½ ariyasacc±nañca s±maññaggahaºameta½ yadida½ abhiññeyyanti. Tattha ariyasaccesu ya½ bh±vetabba½ maggasacca½, yañca pah±tabba½ samudayasacca½, tadubhayaggahaºena tesa½ phalabh³t±ni nirodhasaccadukkhasacc±nipi gahit±neva honti hetuggahaºeneva phalasiddhito. Tena tattha “sacchik±tabba½ sacchikata½, pariññeyya½ pariññ±tan”ti idampi vuttameva hoti. “Abhiññeyya½ abhiññ±tan”ti v± imin± ca sabbassapi ñeyyassa abhiññ±tasambuddhabh±va½ uddesavasena pak±setv± tadekadesa½ niddesavasena dassento “bh±vetabbañca bh±vitan”ti-±dim±ha. Atha v± “bh±vetabba½ bh±vita½, pah±tabba½ pah²nan”ti imin± attano ñ±ºapah±nasampad±kittanamukhena ta½m³lakatt± sabbepi buddhaguº± kittit± hont²ti ±ha “tasm± buddhosmi, br±hmaº±”ti. Abhiññeyya-abhiññ±taggahaºena hi sabbaso vijj±vimutt²na½ gahitatt± saphala½ catusaccabh±va½ saddhi½ hetusampattiy± dassento bujjhitabba½ sabba½ bujjhitv± buddho j±tosm²ti ñ±yena hetun± attano buddhabh±va½ vibh±veti. Eva½ nippariy±yena att±na½ p±tukaritv± attani kaªkh±vitaraºattha½ br±hmaºa½ uss±hento– 829. “Vinayassu mayi kaªkha½, adhimuccassu br±hmaºa;
dullabha½ dassana½ hoti, sambuddh±na½ abhiºhaso.
830. “Yesa½ ve dullabho loke, p±tubh±vo abhiºhaso;
soha½ br±hmaºa buddhosmi, sallakatto anuttaro.
831. “Brahmabh³to atitulo, m±rasenappamaddano;