5. Dabbattherag±th±vaººan±
Yo duddamiyoti ±yasmato dabbattherassa g±th±. K± uppatti? Ayampi padumuttarabuddhak±le ha½savat²nagare kulagehe nibbattitv± vayappatto heµµh± vuttanayeneva dhammadesana½ suºanto satth±ra½ eka½ bhikkhu½ sen±sanapaññ±pak±na½ aggaµµh±ne µhapenta½ disv± adhik±rakamma½ katv± ta½ µh±nantara½ patthetv± satth±r± by±kato y±vaj²va½ kusala½ katv± devamanussesu sa½saritv± kassapadasabalassa s±sanosakkanak±le pabbaji. Tad± tena saddhi½ apare cha jan±ti satta bhikkh³ ekacitt± hutv± aññe s±sane ag±rava½ karonte disv±– “idha ki½ karoma ekamante samaºadhamma½ katv± dukkhassanta½ kariss±m±”ti nisseºi½ bandhitv± ucca½ pabbatasikhara½ ±ruhitv±, “attano cittabala½ j±nant± nisseºi½ nip±tentu, j²vite s±lay± otarantu, m± pacch±nutappino ahuvatth±”ti vatv± sabbe ekacitt± hutv± nisseºi½ p±tetv±– “appamatt± hotha, ±vuso”ti aññamañña½ ovaditv± cittarucikesu µh±nesu nis²ditv± samaºadhamma½ k±tu½ ±rabhi½su. Tatreko thero pañcame divase arahatta½ patv±, “mama kicca½ nipphanna½, aha½ imasmi½ µh±ne ki½ kariss±mi”ti iddhiy± uttarakuruto piº¹ap±ta½ ±haritv±, “±vuso, ima½ piº¹ap±ta½ paribhuñjatha, bhikkh±c±rakicca½ mam±yatta½ hotu, tumhe attano kamma½ karoth±”ti ±ha. “Ki½ nu kho maya½, ±vuso, nisseºi½ p±tent± eva½ avocumha– ‘yo paµhama½ dhamma½ sacchikaroti, so bhikkha½ ±haratu, ten±bhata½ ses± paribhuñjitv± samaºadhamma½ karissant²”’ti. “Natthi, ±vuso”ti. Tumhe attano pubbahetun± labhittha, mayampi sakkont± vaµµassanta½ kariss±ma, gacchatha tumheti. Thero te saññ±petu½ asakkonto ph±sukaµµh±ne piº¹ap±ta½ paribhuñjitv± gato Aparo thero sattame divase an±g±miphala½ patv± tato cuto suddh±v±sabrahmaloke nibbatto. Itare ther± tato cut± eka½ buddhantara½ devamanussesu sa½saritv± tesu tesu kulesu nibbatt±. Eko gandh±raraµµhe takkasil±nagare r±jagehe nibbatto, eko majjhantikaraµµhe paribb±jik±ya kucchimhi nibbatto, eko b±hiyaraµµhe kuµumbiyagehe nibbatto, eko bhikkhunupassaye j±to. Aya½ pana dabbatthero mallaraµµhe anupiyanagare ekassa mallarañño gehe paµisandhi½ gaºhi. Tassa m±t± upavijaññ± k±lamak±si, matasar²ra½ sus±na½ netv± d±rucitaka½ ±ropetv± aggi½ ada½su. Tass± aggivegasantatta½ udarapaµala½ dvedh± ahosi. D±rako attano puññabalena uppatitv± ekasmi½ dabbatthambhe nipati. Ta½ d±raka½ gahetv± ayyik±ya ada½su. S± tassa n±ma½ gaºhant² dabbatthambhe patitv± laddhaj²vitatt± “dabbo”tissa n±ma½ ak±si. Tassa ca sattavassikak±le satth± bhikkhusaªghapariv±ro mallaraµµhe c±rika½ caram±no anupiyambavane viharati. Dabbakum±ro satth±ra½ disv± dassaneneva pas²ditv± pabbajituk±mo hutv± “aha½ dasabalassa santike pabbajiss±m²”ti ayyika½ ±pucchi. S± “s±dhu, t±t±”ti dabbakum±ra½ ±d±ya satthu santika½ gantv±, “bhante, ima½ kum±ra½ pabb±jeth±”ti ±ha. Satth± aññatarassa bhikkhuno sañña½ ad±si– “bhikkhu ima½ d±raka½ pabb±jeh²”ti. So thero satthu vacana½ sutv± dabbakum±ra½ pabb±jento tacapañcakakammaµµh±na½ ±cikkhi. Pubbahetusampanno kat±bhin²h±ro satto paµhamakesavaµµiy± voropanakkhaºe sot±pattiphale patiµµhahi, dutiy±ya kesavaµµiy± oropiyam±n±ya sakad±g±miphale, tatiy±ya an±g±miphale, sabbakes±na½ pana oropanañca arahattaphalasacchikiriy± ca apacch± apure ahosi. Satth± mallaraµµhe yath±bhiranta½ viharitv± r±jagaha½ gantv± ve¼uvane v±sa½ kappesi. Tatr±yasm± dabbo mallaputto rahogato attano kiccanipphatti½ oloketv± saªghassa veyy±vaccakaraºe k±ya½ yojetuk±mo cintesi– “ya½n³n±ha½ saªghassa sen±sanañca paññ±peyya½ bhatt±ni ca uddiseyyan”ti. So satthu santika½ gantv± attano parivitakka½ ±rocesi. Satth± tassa s±dhuk±ra½ datv± sen±sanapaññ±pakattañca bhattuddesakattañca sampaµicchi. Atha na½ “aya½ dabbo daharova sam±no mahante µh±ne µhito”ti sattavassikak±leyeva upasamp±desi. Thero upasampannak±lato paµµh±ya r±jagaha½ upaniss±ya viharant±na½ sabbabhikkh³na½ sen±san±ni ca paññ±peti, bhikkhañca uddisati. Tassa sen±sanapaññ±pakabh±vo sabbadis±su p±kaµo ahosi– “dabbo kira mallaputto sabh±gasabh±g±na½ bhikkh³na½ ekaµµh±ne sen±san±ni paññ±peti, ±sannepi d³repi sen±sana½ paññ±peti, gantu½ asakkonte iddhiy± net²”ti. Atha na½ bhikkh³ k±lepi vik±lepi– “amh±ka½, ±vuso, j²vakambavane sen±sana½ paññ±pehi, amh±ka½ maddakucchismi½ migad±ye”ti eva½ sen±sana½ uddis±petv± tassa iddhi½ passant± gacchanti. Sopi iddhiy± manomaye k±ye abhisaªkharitv± ekekassa therassa ekeka½ attan± sadisa½ bhikkhu½ datv± aªguliy± jalam±n±ya purato gantv± “aya½ mañco ida½ p²µhan”ti-±d²ni vatv± sen±sana½ paññ±petv± puna attano vasanaµµh±nameva ±gacchati Ayamettha saªkhepo, vitth±rato panida½ vatthu p±¼iya½ ±gatameva. Satth± idameva k±raºa½ aµµhuppatti½ katv± aparabh±ge ariyagaºamajjhe nisinno thera½ sen±sanapaññ±pak±na½ aggaµµh±ne µhapesi– “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½ bhikkh³na½ sen±sanapaññ±pak±na½ yadida½ dabbo mallaputto”ti (a. ni. 1.209; 214). Vuttampi ceta½ apad±ne (apa. thera 2.54, 108-149)–
“Padumuttaro n±ma jino, sabbalokavid³ muni;
ito satasahassamhi, kappe uppajji cakkhum±.
“Ov±dako viññ±pako, t±rako sabbap±ºina½;
desan±kusalo buddho, t±resi janata½ bahu½.
“Anukampako k±ruºiko, hites² sabbap±ºina½;
sampatte titthiye sabbe, pañcas²le patiµµhapi.
“Eva½ nir±kula½ ±si, suññata½ titthiyehi ca;
vicitta½ arahantehi, vas²bh³tehi t±dibhi.
“Ratan±naµµhapaññ±sa½, uggato so mah±muni;
kañcanagghiyasaªk±so, b±tti½savaralakkhaºo.
“Vassasatasahass±ni, ±yu vijjati t±vade;
t±vat± tiµµham±no so, t±resi janata½ bahu½.
“Tad±ha½ ha½savatiya½, seµµhiputto mah±yaso;
upetv± lokapajjota½, assosi½ dhammadesana½.
“Sen±san±ni bhikkh³na½, paññ±penta½ sas±vaka½;
kittayantassa vacana½, suºitv± mudito aha½.
“Adhik±ra½ sasaªghassa, katv± tassa mahesino;
nipacca siras± p±de, ta½ µh±namabhipatthayi½.
“Tad±ha sa mah±v²ro, mama kamma½ pakittaya½;
yo sasaªghamabhojesi, satt±ha½ lokan±yaka½.
“Soya½ kamalapattakkho, s²ha½so kanakattaco;
mama p±dam³le nipati, patthaya½ µh±namuttama½.
“Satasahassito kappe, okk±kakulasambhavo;
gotamo n±ma gottena, satth± loke bhavissati.
“S±vako tassa buddhassa, dabbo n±mena vissuto;
sen±sanapaññ±pako, aggo hessatiya½ tad±.
“Tena kammena sukatena, cetan±paºidh²hi ca;
jahitv± m±nusa½ deha½, t±vati½samagacchaha½.
“Sat±na½ t²ºikkhattuñca, devarajjamak±rayi½;
sat±na½ pañcakkhattuñca, cakkavatt² ahosaha½.
“Padesarajja½ vipula½, gaºan±to asaªkhiya½;
sabbattha sukhito ±si½, tassa kammassa v±has±.
“Ekanavutito kappe, vipass² n±ma n±yako;
uppajji c±rudassano, sabbadhammavipassako.
“Duµµhacitto upavadi½, s±vaka½ tassa t±dino;
sabb±savaparikkh²ºa½, suddhoti ca vij±niya.
“Tasseva narav²rassa, s±vak±na½ mahesina½;
sal±kañca gahetv±na, kh²rodanamad±saha½.
“Imamhi bhaddake kappe, brahmabandhu mah±yaso;
kassapo n±ma gottena, uppajji vadata½ varo.
“S±sana½ jotayitv±na, abhibhuyya kutitthiye;
vineyye vinayitv±va, nibbuto so sas±vako.
“Sasisse nibbute n±the, atthamentamhi s±sane;
dev± kandi½su sa½vigg±, muttakes± rudammukh±.
“Nibb±yissati dhammakkho, na passis±ma subbate;
na suºiss±ma saddhamma½, aho no appapuññat±.
“Tad±ya½ pathav² sabb±, acal± s± cal±cal±;
s±garo ca sasokova, vinad² karuºa½ gira½.
“Catuddis± dundubhiyo, n±dayi½su am±nus±;
samantato asaniyo, phali½su ca bhay±vah±.
“Ukk± pati½su nabhas±, dh³maketu ca dissati;
sadh³m± j±lavaµµ± ca, ravi½su karuºa½ mig±.
“Upp±de d±ruºe disv±, s±sanatthaªgas³cake;
sa½vigg± bhikkhavo satta, cintayimha maya½ tad±.
“S±sanena vin±mh±ka½, j²vitena ala½ maya½;
pavisitv± mah±rañña½, yuñj±ma jinas±sane.
“Addasamha tad±raññe, ubbiddha½ selamuttama½;
nisseºiy± tam±ruyha, nisseºi½ p±tayimhase.
“Tad± ovadi no thero, buddhupp±do sudullabho;
saddh±tidullabh± laddh±, thoka½ sesañca s±sana½.
“Nipatanti khaº±t²t±, anante dukkhas±gare;
tasm± payogo kattabbo, y±va µh±ti mune mata½.
“Arah± ±si so thero, an±g±m² tad±nugo;
sus²l± itare yutt±, devaloka½ agamhase.
“Nibbuto tiººasa½s±ro, suddh±v±se ca ekako;
ahañca pakkus±ti ca, sabhiyo b±hiyo tath±.
“Kum±rakassapo, ceva, tattha tatth³pag± maya½;
sa½s±rabandhan± mutt±, gotamen±nukampit±.
“Mallesu kusin±r±ya½, gabbhe j±tassa me sato;
m±t± mat± cit±ru¼h±, tato nippatito aha½.
“Patito dabbapuñjamhi, tato dabboti vissuto;
brahmac±r²balen±ha½, vimutto sattavassiko.
“Kh²rodanabalen±ha½ pañcahaªgehup±gato;
kh²º±savopav±dena, p±pehi bahu codito.
“Ubho puññañca p±pañca, v²tivattomhi d±niha½;
patv±na parama½ santi½, vihar±mi an±savo.
“Sen±sana½ paññ±payi½, h±sayitv±na subbate;
jino tasmi½ guºe tuµµho, etadagge µhapesi ma½.
“Kiles± jh±pit± mayha½, bhav± sabbe sam³hat±;
n±gova bandhana½ chetv±, vihar±mi an±savo.
“Sv±gata½ vata me ±si, buddhaseµµhassa santike;
tisso vijj± anuppatt±, kata½ buddhassa s±sana½.
“Paµisambhid± catasso…pe…kata½ buddhassa s±sanan”ti;
eva½bh³ta½ pana ta½ yena pubbe ekassa kh²º±savattherassa anuddha½sanavasena katena p±pakammena bah³ni vassasatasahass±ni niraye pacci, t±ya eva kammapilotik±ya codiyam±n± mettiyabh³majak± bhikkh³ “imin± maya½ kaly±ºabhattikassa gahapatino antare paribhedit±”ti duggahitag±hino am³lakena p±r±jikena dhammena anuddha½sesu½; tasmiñca adhikaraºe saªghena sativinayena v³pasamite aya½ thero lok±nukamp±ya attano guºe vibh±vento “yo duddamiyo”ti ima½ g±tha½ abh±si; 5. tattha yoti aniyamitaniddeso, tassa “so”ti imin± niyamatta½ daµµhabba½; ubhayenapi añña½ viya katv± att±nameva vadati; duddamiyoti duddamo, dametu½ asakkuºeyyo; idañca attano puthujjanak±le diµµhigat±na½ vis³k±yik±na½ kiles±na½ mad±lepacittassa vipphandita½ indriy±na½ av³pasamanañca cintetv± vadati; damen±ti uttamena aggamaggadamena, tena hi danto puna dametabbat±bh±vato “danto”ti vattabbata½ arahati, na aññena; atha v± damen±ti damakena purisadammas±rathin± damito dabboti drabyo, bhabboti attho; ten±ha bhagav± imameva thera½ sandh±ya– “na kho, dabba, dabb± eva½ nibbeµhent²”ti (p±r±. 384; c³¼ava. 193) santusitoti yath±laddhapaccayasantosena jh±nasam±pattisantosena maggaphalasantosena ca santuµµho; vitiººakaªkhoti so¼asavatthuk±ya aµµhavatthuk±ya ca kaªkh±ya paµhamamaggeneva samuggh±µitatt± vigatakaªkho; vijit±v²ti puris±j±n²yena vijetabbassa sabbassapi sa½kilesapakkhassa vijitatt± vidhamitatt± vijit±v²; apetabheravoti pañcav²satiy± bhay±na½ sabbaso apetatt± apagatabheravo abhay³parato puna dabboti n±makittana½; parinibbutoti dve parinibb±n±ni kilesaparinibb±nañca, y± sa-up±disesanibb±nadh±tu, khandhaparinibb±nañca, y± anup±disesanibb±nadh±tu; tesu idha kilesaparinibb±na½ adhippeta½, tasm± pah±tabbadhamm±na½ maggena sabbaso pah²natt± kilesaparinibb±nena parinibbutoti attho; µhitattoti µhitasabh±vo acalo iµµh±d²su t±dibh±vappattiy± lokadhammehi akampan²yo; h²ti ca hetu-atthe nip±to, tena yo pubbe duddamo hutv± µhito yasm± dabbatt± satth±r± uttamena damena damito santusito vitiººakaªkho vijit±v² apetabheravo, tasm± so dabbo parinibbuto tatoyeva ca µhitatto, eva½bh³te ca tasmi½ cittapas±dova k±tabbo, na pas±daññathattanti paraneyyabuddhike satte anukampanto thero añña½ by±k±si;
dabbattherag±th±vaººan± niµµhit±;