2. Mah±koµµhikattherag±th±vaººan±

Upasantoti ±yasmato mah±koµµhikattherassa g±th±. Tassa k± uppatti? Ayampi thero padumuttarassa bhagavato k±le ha½savat²nagare mah±bhogakule nibbattitv± viññuta½ patto m±t±pit³na½ accayena kuµumba½ saºµhapetv± ghar±v±sa½ vasanto ekadivasa½ padumuttarassa bhagavato dhammadesan±k±le ha½savat²nagarav±sike gandham±l±dihatthe yena buddho yena dhammo yena saªgho, tanninne tappoºe tappabbh±re gacchante disv± mah±janena saddhi½ upagato satth±ra½ eka½ bhikkhu½ paµisambhid±patt±na½ aggaµµh±ne µhapenta½ disv± “aya½ kira imasmi½ s±sane paµisambhid±patt±na½ aggo, aho vat±hampi ekassa buddhassa s±sane aya½ viya paµisambhid±patt±na½ aggo bhaveyyan”ti cintetv± satthu desan±pariyos±ne vuµµhit±ya paris±ya bhagavanta½ upasaªkamitv±, “bhante, sve mayha½ bhikkha½ gaºhath±”ti nimantesi. Satth± adhiv±sesi. So bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± sakanivesana½ gantv± sabbaratti½ buddhassa bhikkhusaªghassa ca nisajjaµµh±na½ gandhad±mam±l±d±m±d²hi alaªkaritv± paº²ta½ kh±dan²ya½ bhojan²ya½ paµiy±d±petv± tass± rattiy± accayena sake nivesane bhikkhusatasahassapariv±ra½ bhagavanta½ vividhay±gukhajjakapariv±ra½ n±n±rasas³pabyañjana½ gandhas±libhojana½ bhojetv± bhattakiccapariyos±ne cintesi– “mahanta½, kho, aha½ µh±nantara½ patthemi na kho pana mayha½ yutta½ ekadivasameva d±na½ datv± ta½ µh±nantara½ patthetu½, anupaµip±µiy± satta divase d±na½ datv± patthess±m²”ti So teneva niy±mena satta divase mah±d±n±ni datv± bhattakiccapariyos±ne dussakoµµh±g±ra½ vivar±petv± uttama½ tic²varappahonaka½ sukhumavattha½ buddhassa p±dam³le µhapetv± bhikkhusatasahassassa ca tic²vara½ datv± tath±gata½ upasaªkamitv±, “bhante, yo so bhikkhu tumhehi ito sattamadivasamatthake etadagge µhapito, ahampi so bhikkhu viya an±gate uppajjanakabuddhassa s±sane pabbajitv± paµisambhid±patt±na½ aggo bhaveyyan”ti vatv± satthu p±dam³le nipajjitv± patthana½ ak±si. Satth± tassa patthan±ya samijjhanabh±va½ disv± “an±gate ito kappasatasahassamatthake gotamo n±ma buddho loke uppajjissati, tassa s±sane tava patthan± samijjhissat²”ti by±k±si. Vuttampi ceta½ apad±ne (apa. thera 2.54.221-250)–
“Padumuttaro n±ma jino, sabbalokavid³ muni;
ito satasahassamhi, kappe uppajji cakkhum±.
“Ov±dako viññ±pako, t±rako sabbap±ºina½;
desan±kusalo buddho, t±resi janata½ bahu½.
“Anukampako k±ruºiko, hites² sabbap±ºina½;
sampatte titthiye sabbe, pañcas²le patiµµhapi.
“Eva½ nir±kula½ ±si, suññata½ titthiyehi ca;
vicitta½ arahantehi, vas²bh³tehi t±dibhi.
“Ratan±naµµhapaññ±sa½, uggato so mah±muni;
kañcanagghiyasaªk±so, b±tti½savaralakkhaºo.
“Vassasatasahass±ni, ±yu vijjati t±vade;
t±vat± tiµµham±no so, t±resi janata½ bahu½.
“Tad±ha½ ha½savatiya½, br±hmaºo vedap±rag³;
upecca sabbalokagga½, assosi½ dhammadesana½.
“Tad± so s±vaka½ v²ro, pabhinnamatigocara½;
atthe dhamme nirutte ca, paµibh±ne ca kovida½.
“Ýhapesi etadaggamhi, ta½ sutv± mudito aha½;
sas±vaka½ jinavara½, satt±ha½ bhojayi½ tad±.
“Dussehacch±dayitv±na, sasissa½ buddhis±gara½;
nipacca p±dam³lamhi, ta½ µh±na½ patthayi½ aha½.
“Tato avoca lokaggo, passatheta½ dijuttama½;
vinata½ p±dam³le me, kamalodarasappabha½.
“Buddhaseµµhassa bhikkhussa, µh±na½ patthayate aya½;
t±ya saddh±ya c±gena, saddhammassavanena ca.
“Sabbattha sukhito hutv±, sa½saritv± bhav±bhave;
an±gatamhi addh±ne, lacchaseta½ manoratha½.
“Satasahassito kappe, okk±kakulasambhavo;
gotamo n±ma gottena, satth± loke bhavissati.
“Tassa dhammesu d±y±do, oraso dhammanimmito;
koµµhiko n±ma n±mena, hessati satthu s±vako.
“Ta½ sutv± mudito hutv±, y±vaj²va½ tad± jina½;
mettacitto paricari½, sato paññ± sam±hito.
“Tena kammavip±kena, cetan±paºidh²hi ca;
jahitv± m±nusa½ deha½, t±vati½samagacchaha½.
“Sat±na½ t²ºikkhattuñca, devarajjamak±rayi½;
sat±na½ pañcakkhattuñca, cakkavatt² ahosaha½.
“Padesarajja½ vipula½, gaºan±to asaªkhiya½;
sabbattha sukhito ±si½, tassa kammassa v±has±.
“Duve bhave sa½sar±mi, devatte atha m±nuse;
añña½ gati½ na gacch±mi, suciººassa ida½ phala½.
“Duve kule paj±y±mi, khattiye atha br±hmaºe;
n²ce kule na j±y±mi, suciººassa ida½ phala½.
“Pacchime bhave sampatte, brahmabandhu ahosaha½;
s±vatthiya½ vippakule, pacc±j±to mahaddhane.
“M±t± candavat² n±ma, pit± me assal±yano;
yad± me pitara½ buddho, vinay² sabbasuddhiy±.
“Tad± pasanno sugate, pabbaji½ anag±riya½;
moggall±no ±cariyo, upajjh± s±risambhavo.
“Kesesu chijjam±nesu, diµµhi chinn± sam³lik±;
niv±sento ca k±s±va½, arahattamap±puºi½.
“Atthadhammanirutt²su, paµibh±ne ca me mati;
pabhinn± tena lokaggo, etadagge µhapesi ma½.
“Asandiµµha½ viy±k±si½, upatissena pucchito;
paµisambhid±su ten±ha½, aggo sambuddhas±sane.
“Kiles± jh±pit± mayha½, bhav± sabbe sam³hat±;
n±gova bandhana½ chetv±, vihar±mi an±savo.
“Sv±gata½ vata me ±si, mama buddhassa santike;
tisso vijj± anuppatt±, kata½ buddhassa s±sana½.
“Paµisambhid± catasso, vimokkh±pi ca aµµhime;
cha¼abhiññ± sacchikat±, kata½ buddhassa s±sanan”ti.
Eva½ so tattha tattha bhave puññañ±ºasambh±ra½ sambharanto apar±para½ devamanussesu sa½saranto imasmi½ buddhupp±de s±vatthiya½ br±hmaºamah±s±lakule nibbatti. Koµµhikotissa n±ma½ aka½su. So vayappatto tayo vede uggahetv± br±hmaºasippe nipphatti½ gato ekadivasa½ satthu santika½ gantv± dhamma½ sutv± paµiladdhasaddho pabbajitv± upasampannak±lato paµµh±ya vipassan±ya kamma½ karonto saha paµisambhid±hi arahatta½ patv± paµisambhid±su ciººavas² hutv± abhiññ±te abhiññ±te mah±there upasaªkamitv± pañha½ pucchantopi dasabala½ upasaªkamitv± pañha½ pucchantopi paµisambhid±suyeva pañha½ pucchi. Evamaya½ thero tattha kat±dhik±rat±ya ciººavas²bh±vena ca paµisambhid±patt±na½ aggo j±to. Atha na½ satth± mah±vedallasutta½ (ma. ni. 1.449 ±dayo) aµµhuppatti½ katv± paµisambhid±patt±na½ aggaµµh±ne µhapesi– “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½ bhikkh³na½ paµisambhid±patt±na½ yadida½ mah±koµµhiko”ti (a. ni. 1.209, 218). So aparena samayena vimuttisukha½ paµisa½vedento ud±navasena–
2. “Upasanto uparato, mantabh±º² anuddhato;
dhun±ti p±pake dhamme, dumapatta½va m±luto”ti.–

Ittha½ suda½ ±yasm± mah±koµµhikatthero g±tha½ abh±si.

Tattha upasantoti manacchaµµh±na½ indriy±na½ upasamanena nibbisevanabh±vakaraºena upasanto. Uparatoti sabbasm± p±pakaraºato orato virato. Mantabh±º²ti mant± vuccati paññ±, t±ya pana upaparikkhitv± bhaºat²ti mantabh±º², k±lav±d²-±dibh±va½ avissajjentoyeva bhaºat²ti attho. Mantabhaºanavasena v± bhaºat²ti mantabh±º², dubbh±sitato vin± attano bh±sanavasena caturaªgasamann±gata½ subh±sita½yeva bhaºat²ti attho. J±ti-±divasena attano anukka½sanato na uddhatoti anuddhato atha v± tiººa½ k±yaduccarit±na½ v³pasamanena tato paµiviratiy± upasanto, tiººa½ manoduccarit±na½ uparamaºena pajahanena uparato, catunna½ vac²duccarit±na½ appavattiy± parimitabh±ºit±ya mantabh±º², tividhaduccaritanimitta-uppajjanakassa uddhaccassa abh±vato anuddhato. Eva½ pana tividhaduccaritappah±nena suddhe s²le patiµµhito, uddhaccappah±nena sam±hito, tameva sam±dhi½ padaµµh±na½ katv± vipassana½ va¹¹hetv± maggapaµip±µiy± dhun±ti p±pake dhamme l±makaµµhena p±pake sabbepi sa½kilesadhamme niddhun±ti, samucchedavasena pajahati Yath± ki½? Dumapatta½va m±luto, yath± n±ma dumassa rukkhassa patta½ paº¹upal±sa½ m±luto v±to dhun±ti, bandhanato viyojento n²harati, eva½ yath±vuttapaµipattiya½ µhito p±padhamme attano sant±nato n²harati, evamaya½ therassa aññ±padesena aññ±by±karaºag±th±pi hot²ti veditabb±.
Ettha ca k±yavac²duccaritappah±navacanena payogasuddhi½ dasseti, manoduccaritappah±navacanena ±sayasuddhi½. Eva½ payog±sayasuddhassa “anuddhato”ti imin± uddhacc±bh±vavacanena tadekaµµhat±ya n²varaºappah±na½ dasseti. Tesu payogasuddhiy± s²lasampatti vibh±vit±, ±sayasuddhiy± samathabh±van±ya upak±rakadhammapariggaho, n²varaºappah±nena sam±dhibh±van±, “dhun±ti p±pake dhamme”ti imin± paññ±bh±van± vibh±vit± hoti. Eva½ adhis²lasikkh±dayo tisso sikkh±, tividhakaly±ºa½ s±sana½, tadaªgappah±n±d²ni t²ºi pah±n±ni, antadvayaparivajjanena saddhi½ majjhim±ya paµipattiy± paµipajjana½, ap±yabhav±d²na½ samatikkaman³p±yo ca yath±raha½ niddh±retv± yojetabb±. Imin± nayena sesag±th±supi yath±raha½ atthayojan± veditabb±. Atthamattameva pana tattha tattha apubba½ vaººayiss±ma. “Ittha½ suda½ ±yasm± mah±koµµhiko”ti ida½ p³j±vacana½, yath± ta½ mah±moggall±noti.

Mah±koµµhikattherag±th±vaººan± niµµhit±.