“Disv± nabhe caªkamanta½, eva½ cintesaha½ tad±;
devo nu kho aya½ satto, ud±hu manujo aya½.
“Na me suto v± diµµho v±, mahiy± ediso naro;
api mantapada½ atthi, aya½ satth± bhavissati.
“Ev±ha½ cintayitv±na, saka½ citta½ pas±dayi½;
n±n±pupphañca gandhañca, sannip±tesaha½ tad±.
“Pupph±sana½ paññ±petv±, s±dhucitta½ manorama½;
naras±rathina½ agga½, ida½ vacanamabravi½.
“Ida½ me ±sana½ v²ra, paññatta½ tavanucchava½;
h±sayanto mama½ citta½, nis²da kusum±sane.
“Nis²di tattha bhagav±, asambh²tova kesar²;
sattarattindiva½ buddho, pavare kusum±sane.
“Namassam±no aµµh±si½, sattarattindiva½ aha½;
vuµµhahitv± sam±dhimh±, satth± loke anuttaro;
mama kamma½ pakittento, ida½ vacanamabravi.
“Bh±vehi buddh±nussati½, bh±van±namanuttara½;
ima½ sati½ bh±vayitv±, p³rayissasi m±nasa½.
“Ti½sakappasahass±ni devaloke ramissasi;
as²tikkhattu½ devindo, devarajja½ karissasi;
sahassakkhattu½ cakkavatt², r±j± raµµhe bhavissasi.
“Padesarajja½ vipula½, gaºan±to asaªkhiya½;
anubhossasi ta½ sabba½, buddh±nussatiy± phala½.
“Bhav±bhave sa½saranto, mah±bhoga½ labhissasi;
bhoge te ³nat± natthi, buddh±nussatiy± phala½.
“Kappasatasahassamhi, okk±kakulasambhavo;
gotamo n±ma gottena, satth± loke bhavissati.
“As²tikoµi½ cha¹¹etv±, d±se kammakare bah³;
gotamassa bhagavato, s±sane pabbajissasi.
“¾r±dhayitv± sambuddha½, gotama½ sakyapuªgava½;
subh³ti n±ma n±mena, hessasi satthu s±vako.
“Bhikkhusaªghe nis²ditv±, dakkhiºeyyaguºamhi ta½;
tath±raºavih±re ca, dv²su agge µhapessasi.
“Ida½ vatv±na sambuddho, jalajuttaman±mako;
nabha½ abbhuggam² v²ro, ha½sar±j±va ambare.
“S±sito lokan±thena, namassitv± tath±gata½;
sad± bh±vemi mudito, buddh±nussatimuttama½.
“Tena kammena sukatena, cetan±paºidh²hi ca;
jahitv± m±nusa½ deha½, t±vati½sa½ agacchaha½.
“As²tikkhattu½ devindo, devarajjamak±rayi½;
sahassakkhattu½ r±j± ca, cakkavatt² ahosaha½.
“Padesarajja½ vipula½, gaºan±to asaªkhiya½;
anubhomi susampatti½, buddh±nussatiy± phala½.
“Bhav±bhave sa½saranto, mah±bhoga½ labh±maha½;
bhoge me ³nat± natthi, buddh±nussatiy± phala½.
“Satasahassito kappe, ya½ kammamakari½ tad±;
duggati½ n±bhij±n±mi, buddh±nussatiy± phala½.
“Paµisambhid± catasso, vimokkh±pi ca aµµhime;
cha¼abhiññ± sacchikat±, kata½ buddhassa s±sanan”ti.–
Ittha½ suda½ ±yasm± subh³titthero im± g±th±yo abh±sitth±ti.
Eva½ pana so t±vati½sabhavane apar±para½ uppajjanavasena dibbasampatti½ anubhavitv± tato cuto manussaloke anekasatakkhattu½ cakkavattir±j± ca padesar±j± ca hutv± u¼±ra½ manussasampatti½ anubhavitv± atha amh±ka½ bhagavato k±le s±vatthiya½ sumanaseµµhissa gehe an±thapiº¹ikassa kaniµµho hutv± nibbatti “subh³t²”tissa n±ma½ ahosi. Tena ca samayena amh±ka½ bhagav± loke uppajjitv± pavattavaradhammacakko anupubbena r±jagaha½ gantv± tattha ve¼uvanapaµiggahaº±din± lok±nuggaha½ karonto r±jagaha½ upaniss±ya s²tavane viharati. Tad± an±thapiº¹iko seµµhi s±vatthiya½ uµµh±nakabhaº¹a½ gahetv± attano sah±yassa r±jagahaseµµhino ghara½ gato buddhupp±da½ sutv± satth±ra½ s²tavane viharanta½ upasaªkamitv± paµhamadassaneneva sot±pattiphale patiµµh±ya satth±ra½ s±vatthi½ ±gamanatth±ya y±citv± tato pañcacatt±l²sayojane magge yojane yojane satasahassaparicc±gena vih±re patiµµh±petv± s±vatthiya½ r±jam±nena aµµhakar²sappam±ºa½ jetassa r±jakum±rassa uyy±nabh³mi½ koµisanth±rena kiºitv± tattha bhagavato vih±ra½ k±retv± ad±si. Vih±rapariggahaºadivase aya½ subh³tikuµumbiko an±thapiº¹ikaseµµhin± saddhi½ gantv± dhamma½ suºanto saddha½ paµilabhitv± pabbaji So upasampajjitv± dve m±tik± paguº± katv± kammaµµh±na½ kath±petv± araññe samaºadhamma½ karonto mett±jh±nap±daka½ vipassana½ va¹¹hetv± arahatta½ p±puºi. So dhamma½ desento yasm± satth±r± desitaniy±mena anodissaka½ katv± dhamma½ deseti. Tasm± araºavih±r²na½ aggo n±ma j±to. Piº¹±ya caranto ghare ghare mett±jh±na½ sam±pajjitv± vuµµh±ya bhikkha½ paµiggaºh±ti “eva½ d±yak±na½ mahapphala½ bhavissat²”ti. Tasm± dakkhiºeyy±na½ aggo n±ma j±to. Ten±ha bhagav±– “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½ bhikkh³na½ araºavih±r²na½ yadida½ subh³ti, dakkhiºeyy±na½ yadida½ subh³t²”ti (a. ni. 1.198, 201). Evamaya½ mah±thero arahatte patiµµh±ya attan± p³ritap±ram²na½ phalassa matthaka½ patv± loke abhiññ±to abhilakkhito hutv± bahujanahit±ya janapadac±rika½ caranto anupubbena r±jagaha½ agam±si. R±j± bimbis±ro therassa ±gamana½ sutv± upasaªkamitv± vanditv± “idheva, bhante, vasath±”ti vatv± “niv±sanaµµh±na½ kariss±m²”ti pakkanto vissari. Thero sen±sana½ alabhanto abbhok±se v²tin±mesi. Therassa ±nubh±vena devo na vassati. Manuss± avuµµhit±ya upaddut± rañño nivesanadv±re ukkuµµhimaka½su. R±j± “kena nu kho k±raºena devo na vassat²”ti v²ma½santo “therassa abbhok±sav±sena maññe na vassat²”ti cintetv± tassa paººakuµi½ k±r±petv± “imiss±, bhante, paººakuµiy± vasath±”ti vatv± vanditv± pakk±mi. Thero kuµika½ pavisitv± tiºasanth±rake pallaªkena nis²di. Tad± pana devo thoka½ thoka½ phus±yati, na samm± dh±ra½ anuppavecchati. Atha thero lokassa avuµµhikabhaya½ visamituk±mo attano ajjhattikab±hiravatthukassa parissayassa abh±va½ pavedento– 1. “Chann± me kuµik± sukh± niv±t±, vassa deva yath±sukha½;
citta½ me susam±hita½ vimutta½, ±t±p² vihar±mi vassa dev±”ti.–
G±tham±ha.
Tattha channa-saddo t±va “chann± s± kum±rik± imassa kum±rakassa” (p±r±. 296) “nacchanna½ nappatir³pan”ti-±d²su (p±r±. 383) patir³pe ±gato. “Channa½ tveva, phagguºa, phass±yatan±nan”ti-±d²su vacanavisiµµhe saªkhy±visese. “Channamativassati, vivaµa½ n±tivassat²”ti-±d²su (ud±. 45; c³¼ava. 385) gahaºe. “Ky±ha½ te nacchannopi kariss±m²”ti-±d²su niv±sanap±rupane “±yasm± channo an±c±ra½ ±carat²”ti-±d²su (p±r±. 424) paññattiya½. “Sabbacchanna½ sabbaparicchanna½ (p±ci. 52, 54), chann± kuµi ±hito gin²”ti (su. ni. 18) ca ±d²su tiº±d²hi ch±dane. Idh±pi tiº±d²hi ch±daneyeva daµµhabbo, tasm± tiºena v± paººena v± chann± yath± na vassati vassodakapatana½ na hoti na ovassati, eva½ sammadeva ch±dit±ti attho. Me-saddo “kicchena me adhigata½, hala½ d±ni pak±situn”ti-±d²su (mah±va. 8; d². ni. 2.65; ma. ni. 1.281; 2.337; sa½. ni. 1.172) karaºe ±gato, may±ti attho. “Tassa me, bhante, bhagav± sa½khittena dhamma½ deset³”ti-±d²su (sa½. ni. 3.182; a. ni. 4.257) sampad±ne, mayhanti attho. “Pubbeva me, bhikkhave, sambodh± anabhisambuddhassa bodhisattasseva sato”±d²su (ma. ni. 1.206; sa½. ni. 4.14) s±mi-atthe ±gato. Idh±pi s±mi-atthe eva daµµhabbo, mam±ti attho. Kiñc±pi kh²º±sav±na½ mam±yitabba½ n±ma kiñci natthi lokadhammehi anupalittabh±vato, lokasamaññ±vasena pana tesampi “aha½ mam±”ti voh±ramatta½ hoti. Ten±ha bhagav±– “kinti me s±vak± dhammad±y±d± bhaveyyu½, no ±misad±y±d±”ti (ma. ni. 1.29). Kuµik±ti pana m±tukucchipi karajak±yopi tiº±dicchadano patissayopi vuccati. Tath± hi–
“M±tara½ kuµika½ br³si, bhariya½ br³si kul±vaka½;
putte sant±nake br³si, taºh± me br³si bandhanan”ti. (Sa½. ni. 1.19)–
¾d²su m±tukucchi “kuµik±”ti vutt±.
“Aµµhikaªkalakuµike ma½sanh±rupasibbite;
dhiratthu p³re duggandhe, paragatte mam±yas²”ti. (Therag±. 1153)–
¾d²su kes±disam³habh³to karajak±yo. “Kassapassa bhagavato bhagini kuµi ovassati” (ma. ni. 2.291) “kuµi n±ma ullitt± v± hoti avalitt± v±”ti-±d²su (p±r±. 349) tiºachadanapatissayo. Idh±pi so eva veditabbo paººas±l±ya adhippetatt±. Kuµi eva hi kuµik±, ap±kaµakuµi “kuµik±”ti vutt±.
Sukha-saddo pana “vipiµµhikatv±na sukha½ dukhañca, pubbeva ca somanassadomanassan”ti-±d²su (su. ni. 67) sukhavedan±ya½ ±gato. “Sukho buddh±namupp±do, sukh± saddhammadesan±”ti-±d²su (dha. pa. 194) sukham³le. “Sukhasseta½, bhikkhave, adhivacana½ yadida½ puññ±n²”ti-±d²su (a. ni. 7.62; itivu. 22) sukhahetumhi. “Yasm± ca, kho, mah±li, r³pa½ sukha½ sukh±nupatita½ sukh±vakkantan”ti-±d²su (sa½. ni. 3.60) sukh±rammaºe, “diµµhadhammasukhavih±r± ete, cunda, ariyassa vinaye”ti-±d²su (ma. ni. 1.82) aby±pajje. “Nibb±na½ parama½ sukhan”ti-±d²su (ma. ni. 2.215; dha. pa. 203-204) nibb±ne. “Y±vañcida½, bhikkhave, na sukara½ akkh±nena p±puºitu½ y±va sukh± sagg±”ti-±d²su (ma. ni. 3.225) sukhappaccayaµµh±ne. “Sovaggika½ sukhavip±ka½ saggasa½vattanikan”ti-±d²su (d². ni. 1.163; sa½. ni. 1.130) iµµhe, piyaman±peti attho. Idh±pi iµµhe sukhappaccaye v± daµµhabbo. S± hi kuµi anto bahi ca man±pabh±vena samp±dit± niv±sanaph±sut±ya “sukh±”ti vutt±. Tath± n±tis²tan±ti-uºhat±ya utusukhasampattiyogena k±yikacetasikasukhassa paccayabh±vato. Niv±t±ti av±t±, phusitagga¼apihitav±tap±natt± v±taparissayarahit±ti attho. Ida½ tass± kuµik± sukhabh±vavibh±vana½. Sav±te hi sen±sane utusapp±yo na labbhati, niv±te so labbhat²ti. Vass±ti pavassa samm± dh±ra½ anuppaveccha. Dev±ti aya½ deva-saddo “im±ni te, deva, catur±s²ti nagarasahass±ni kusavat²r±jadh±nippamukh±ni, ettha deva, chanda½ janehi j²vite apekkhan”ti-±d²su (d². ni. 2.266) sammutideve khattiye ±gato. “C±tumah±r±jik± dev± vaººavanto sukhabahul±”ti-±d²su (d². ni. 3.337) upapattidevesu. “Tassa dev±tidevassa, s±sana½ sabbadassino”ti-±d²su visuddhidevesu Visuddhidev±nañhi bhagavato atidevabh±ve vutte itaresa½ vutto eva hoti. “Viddhe vigataval±hake deve”ti-±d²su (ma. ni. 1.486; sa½. ni. 1.110; itivu. 27) ±k±se. “Devo ca k±lena k±la½ na samm± dh±ra½ anuppavecchat²”ti-±d²su (a. ni. 4.70) meghe pajjunne v±. Idh±pi meghe pajjunne v± daµµhabbo. Vass±ti hi te ±º±pento thero ±lapati. Yath±sukhanti yath±ruci½. Tava vassanena mayha½ b±hiro parissayo natthi, tasm± yath±k±ma½ vass±ti vass³paj²visatte anuggaºhanto vadati. Id±ni abbhantare parissay±bh±va½ dassento “cittan”ti-±dim±ha. Tattha citta½ me susam±hitanti mama citta½ suµµhu ativiya samm± sammadeva ekaggabh±vena ±rammaºe µhapita½. Tañca kho na n²varaº±divikkhambhanamattena; api ca kho vimutta½ orambh±giya-uddha½bh±giyasaªgahehi sabbasa½yojanehi sabbakilesadhammato ca visesena vimutta½, samucchedappah±navasena paµipassaddhippah±navasena te pajahitv± µhitanti attho. ¾t±p²ti v²riyav±. Phalasam±patti-attha½ vipassan±rambhavasena diµµhadhammasukhavih±ratthañca ±raddhav²riyo hutv± vihar±mi, dibbavih±r±d²hi attabh±va½ pavattemi, na pana kilesappah±nattha½, pah±tabbasseva abh±vatoti adhipp±yo. “Yath± pana b±hiraparissay±bh±vena, deva, may± tva½ vassane niyojito, eva½ abbhantaraparissay±bh±venap²”ti dassento punapi “vassa, dev±”ti ±ha. Aparo nayo chann±ti ch±dit± pihit±. Kuµik±ti attabh±vo. So hi “anek±vayavassa samud±yassa avijj±n²varaºassa, bhikkhave, puggalassa taºh±sa½yuttassa ayañceva k±yo samud±gato, bahiddh± ca n±mar³pan”ti-±d²su (sa½. ni. 2.19) k±yoti ±gato. “Siñca, bhikkhu, ima½ n±va½ sitt± te lahumessat²”ti-±d²su (dha. pa. 66) n±v±ti ±gato. “Gahak±raka diµµhosi, gahak³µa½ visaªkhatan”ti (dha. pa. 154) ca ±d²su gahanti ±gato. “Satto guh±ya½ bahun±bhichanno, tiµµha½ naro mohanasmi½ pag±¼ho”ti-±d²su (su. ni. 778) guh±ti ±gato. “Nelaªgo setapacch±do, ek±ro vattat² ratho”ti-±d²su (ud±. 65) rathoti ±gato. “Puna geha½ na k±has²”ti-±d²su (dha. pa. 154) gehanti ±gato. “Vivaµ± kuµi nibbuto gin²”ti-±d²su (su. ni. 19) kuµ²ti ±gato. Tasm± idh±pi so “kuµik±”ti vutto. Attabh±vo hi kaµµh±d²ni paµicca labbham±n± gehan±mik± kuµik± viya aµµhi-±disaññite pathav²dh±tu-±dike phass±dike ca paµicca labbham±no “kuµik±”ti vutto, cittamakkaµassa niv±sabh±vato ca. Yath±ha–
“Aµµhikaªkalakuµives±, makkaµ±vasatho iti;
makkaµo pañcadv±r±ya, kuµik±ya pasakkiya;
dv±ren±nupariy±ti, ghaµµayanto punappunan”ti ca.
S± panes± attabh±vakuµik± therassa tiººa½ channa½ aµµhannañca asa½varadv±r±na½ vasena samati vijjhanakassa r±g±di-avassutassa paññ±ya sa½vutatt± sammadeva pihitatt± “chann±”ti vutt±. Ten±ha bhagav±– “sot±na½ sa½vara½ br³mi, paññ±yete pidh²yare”ti (su. ni. 1041). Vuttanayena channatt± eva kilesadukkh±bh±vato nir±misasukhasamaªgit±ya ca sukh± sukhappatt±, tato eva ca niv±t± nihatam±namadathambhas±rambhat±ya niv±tavuttik±. Ayañca nayo “mayha½ na sa½kilesadhamm±na½ sa½varaºamattena siddho, atha kho aggamaggasam±dhin± suµµhu sam±hitacittat±ya ceva aggamaggapaññ±ya sabbasa½yojanehi vippamuttacittat±ya c±”ti dassento ±ha “citta½ me susam±hita½ vimuttan”ti. Eva½bh³to ca “id±n±ha½ katakaraº²yo”ti na appossukko homi, atha kho ±t±p² vihar±mi, sadevakassa lokassa hitasukh³pasa½h±re uss±haj±to bhikkh±c±rak±lepi anughara½ brahmavih±reneva vihar±mi. Tasm± tvampi, deva, pajjunna mayha½ piya½ k±tuk±mat±yapi vass³paj²v²na½ satt±na½ anukamp±yapi vassa samm± dh±ra½ anuppavecch±ti evamettha attho daµµhabbo. Ettha ca thero “chann± me kuµik± sukh± niv±t±”ti imin± lokiyalokuttarabheda½ attano adhis²lasikkha½ dasseti. “Citta½ me susam±hitan”ti imin± adhicittasikkha½. “Vimuttan”ti imin± adhipaññ±sikkha½. “¾t±p² vihar±m²”ti imin± diµµhadhammasukhavih±ra½. Atha v± “chann± me kuµik± sukh± niv±t±”ti imin± animittavih±ra½ dasseti kilesavassapidh±namukhena nicc±dinimittuggh±µanad²panato. “Citta½ me susam±hitan”ti imin± appaºihitavih±ra½. “Vimuttan”ti imin± suññatavih±ra½. “¾t±p² vihar±m²”ti imin± tesa½ tiººa½ vih±r±na½ adhigam³p±ya½. Paµhamena v± dosappah±na½, dutiyena r±gappah±na½, tatiyena mohappah±na½. Tath± dutiyena paµhamadutiyehi v± dhammavih±rasampattiyo dasseti. Tatiyena vimuttisampattiyo. “¾t±p² vihar±m²”ti imin± parahitapaµipattiya½ atanditabh±va½ dasset²ti daµµhabba½. Eva½ “yath±n±m±”ti g±th±ya vutt±na½ dhammavih±r±d²na½ im±ya g±th±ya dassitatt± tattha adassitesu n±magottesu n±ma½ dassetu½ “ittha½ sudan”ti-±di vutta½. Ye hi ther± n±mamattena p±kaµ±, te n±mena, ye gottamattena p±kaµ±, te gottena, ye ubhayath± p±kaµ±, te ubhayenapi dassissan”ti. Aya½ pana thero n±mena abhilakkhito, na tath± gotten±ti “ittha½ suda½ ±yasm± subh³t²”ti vutta½. Tattha itthanti ida½ pak±ra½, imin± ±k±ren±ti attho. Sudanti su ida½, sandhivasena ik±ralopo. S³ti ca nip±tamatta½, ida½ g±thanti yojan±. ¾yasm±ti piyavacanameta½ garug±ravasappatissavacanameta½. Subh³t²ti n±makittana½. So hi sar²rasampattiy±pi dassan²yo p±s±diko, guºasampattiy±pi. Iti sundar±ya sar²r±vayavavibh³tiy± s²lasampattiy±divibh³tiy± ca samann±gatatt± subh³t²ti paññ±yittha s²las±r±dithiraguºayogato thero. Abh±sitth±ti kathesi. Kasm± panete mah±ther± attano guºe pak±sent²ti? Imin± d²ghena addhun± anadhigatapubba½ paramagambh²ra½ ativiya santa½ paº²ta½ attan± adhigata½ lokuttaradhamma½ paccavekkhitv± p²tivegasamuss±hita-ud±navasena s±sanassa niyy±nikabh±vavibh±vanavasena ca paramappicch± ariy± attano guºe pak±senti, yath± ta½ lokan±tho bodhaneyya-ajjh±sayavasena “dasabalasamann±gato, bhikkhave, tath±gato catuves±rajjavis±rado”ti-±din± attano guºe pak±seti, evamaya½ therassa aññ±by±karaºag±th± hot²ti.
Paramatthad²paniy± therag±th±sa½vaººan±ya
Subh³tittherag±th±vaººan± niµµhit±.