10. Kok±likasuttavaººan±
Eva½ me sutanti kok±likasutta½. K± uppatti? Imassa suttassa uppatti atthavaººan±yameva ±vi bhavissati. Atthavaººan±ya cassa eva½ me sutanti-±di vuttanayameva. Atha kho kok±likoti ettha pana ko aya½ kok±liko, kasm± ca upasaªkam²ti? Vuccate– aya½ kira kok±likaraµµhe kok±likanagare kok±likaseµµhissa putto pabbajitv± pitar± k±r±pite vih±reyeva paµivasati “c³¼akok±liko”ti n±mena, na devadattassa sisso. So hi br±hmaºaputto “mah±kok±liko”ti paññ±yi. Bhagavati kira s±vatthiya½ viharante dve aggas±vak± pañcamattehi bhikkhusatehi saddhi½ janapadac±rika½ caram±n± upakaµµh±ya vass³pan±yik±ya vivekav±sa½ vasituk±m± te bhikkh³ uyyojetv± attano pattac²varam±d±ya tasmi½ janapade ta½ nagara½ patv± ta½ vih±ra½ agama½su. Tattha te kok±likena saddhi½ sammoditv± ta½ ±ha½su– “±vuso, maya½ idha tem±sa½ vasiss±ma, m± kassaci ±roceyy±s²”ti. So “s±dh³”ti paµissuºitv± tem±se at²te itaradivasa½ pageva nagara½ pavisitv± ±rocesi– “tumhe aggas±vake idh±gantv± vasam±ne na j±nittha, na te koci paccayen±pi nimantet²”ti. Nagarav±sino “kasm± no, bhante, n±rocayitth±”ti. Ki½ ±rocitena, ki½ n±ddasatha dve bhikkh³ vasante, nanu ete aggas±vak±ti. Te khippa½ sannipatitv± sappigu¼avatth±d²ni ±netv± kok±likassa purato nikkhipi½su. So cintesi– “paramappicch± aggas±vak± ‘payuttav±c±ya uppanno l±bho’ti ñatv± na s±diyissanti, as±diyant± addh± ‘±v±sikassa deth±’ti bhaºissanti, hand±ha½ ima½ l±bha½ g±h±petv± gacch±m²”ti So tath± ak±si, ther± disv±va payuttav±c±ya uppannabh±va½ ñatv± “ime paccay± neva amh±ka½ na kok±likassa vaµµant²”ti cintetv± “±v±sikassa deth±”ti avatv± paµikkhipitv± pakkami½su. Tena kok±liko “kathañhi n±ma attan± aggaºhant± mayhampi na d±pesun”ti domanassa½ upp±desi. Te bhagavato santika½ agama½su. Bhagav± ca pav±retv± sace attan± janapadac±rika½ na gacchati, aggas±vake peseti– “caratha, bhikkhave, c±rika½ bahujanahit±y±”ti-±d²ni (mah±va. 32) vatv± Idam±ciººa½ tath±gat±na½. Tena kho pana samayena attan± agantuk±mo hoti. Atha kho ime punadeva uyyojesi– “gacchatha, bhikkhave, caratha c±rikan”ti. Te pañcamattehi bhikkhusatehi saddhi½ c±rika½ caram±n± anupubbena tasmi½ raµµhe tameva nagara½ agama½su. N±gar± there sañj±nitv± saha parikkh±rehi d±na½ sajjetv± nagaramajjhe maº¹apa½ katv± d±na½ ada½su, ther±nañca parikkh±re upan±mesu½. Ther± gahetv± bhikkhusaªghassa ada½su. Ta½ disv± kok±liko cintesi– “ime pubbe appicch± ahesu½, id±ni lobh±bhibh³t± p±picch± j±t±, pubbepi appicchasantuµµhapavivittasadis± maññe, ime p±picch± asantaguºaparid²pak± p±pabhikkh³”ti. So there upasaªkamitv± “±vuso, tumhe pubbe appicch± santuµµh± pavivitt± viya ahuvattha, id±ni panattha p±pabhikkh³ j±t±”ti vatv± pattac²varam±d±ya t±vadeva taram±nar³po nikkhamitv± gantv± “bhagavato etamattha½ ±rocess±m²”ti s±vatth±bhimukho gantv± anupubbena bhagavanta½ upasaªkami. Ayamettha kok±liko, imin± k±raºena upasaªkami. Tena vutta½ “atha kho kok±liko bhikkhu yena bhagav± tenupasaªkam²”ti-±di. Bhagav± ta½ turitaturita½ ±gacchanta½ disv±va ±vajjetv± aññ±si– “aggas±vake akkosituk±mo ±gato”ti. “Sakk± nu kho paµisedhetun”ti ca ±vajjento “na sakk±, theresu aparajjhitv± ±gato, eka½sena padumaniraye uppajjissat²”ti addasa. Eva½ disv±pi pana “s±riputtamoggall±nepi n±ma garahanta½ sutv± na nisedhet²”ti par³pav±damocanattha½ ariy³pav±dassa mah±s±vajjabh±vadassanatthañca “m± hevan”ti-±din± nayena tikkhattu½ paµisedhesi. Tattha m± hevanti m± evam±ha, m± eva½ abhaº²ti attho. Pesal±ti piyas²l±. Saddh±yikoti saddh±gamakaro, pas±d±vahoti vutta½ hoti. Paccayikoti paccayakaro, “evametan”ti sanniµµh±vahoti vutta½ hoti. Acirapakkantass±ti pakkantassa sato na cireneva sabbo k±yo phuµo ahos²ti kesaggamattampi ok±sa½ avajjetv± sakalasar²ra½ aµµh²ni bhinditv± uggat±hi p²¼ak±hi ajjhotthaµa½ ahosi. Tattha yasm± buddh±nubh±vena tath±r³pa½ kamma½ buddh±na½ sammukh²bh±ve vip±ka½ na deti, dassan³pac±re pana vijahitamatte deti, tasm± tassa acirapakkantassa p²¼ak± uµµhahi½su. Teneva vutta½ “acirapakkantassa ca kok±likass±”ti. Atha kasm± tattheva na aµµh±s²ti ce? Kamm±nubh±vena. Ok±sakatañhi kamma½ avassa½ vipaccati, ta½ tassa tattha µh±tu½ na deti. So kamm±nubh±vena codiyam±no uµµh±y±san± pakk±mi. Ka¼±yamattiyoti caºakamattiyo Beluvasal±µukamattiyoti taruºabeluvamattiyo. Pabhijji½s³ti bhijji½su. T±su bhinn±su sakalasar²ra½ panasapakka½ viya ahosi. So pakkena gattena anayabyasana½ patv± dukkh±bhibh³to jetavanadv±rakoµµhake sayi. Atha dhammassavanattha½ ±gat±gat± manuss± ta½ disv± “dhi kok±lika, dhi kok±lika, ayuttamak±si, attanoyeva mukha½ niss±ya anayabyasana½ pattos²”ti ±ha½su. Tesa½ sutv± ±rakkhadevat± dhikk±ra½ aka½su, ±rakkhadevat±na½ ±k±saµµhadevat±ti imin± up±yena y±va akaniµµhabhavan± ekadhikk±ro udap±di. Tad± ca tur³ n±ma bhikkhu kok±likassa upajjh±yo an±g±miphala½ patv± suddh±v±sesu nibbatto hoti. Sopi sam±pattiy± vuµµhito ta½ dhikk±ra½ sutv± ±gamma kok±lika½ ovadi s±riputtamoggall±nesu cittappas±dajananattha½. So tass±pi vacana½ aggahetv± aññadatthu tameva apar±dhetv± k±la½ katv± padumaniraye uppajji. Ten±ha– “atha kho kok±liko bhikkhu tenev±b±dhena…pe… ±gh±tetv±”ti. Atha kho brahm± sahampat²ti ko aya½ brahm±, kasm± ca bhagavanta½ upasaªkamitv± etadavoc±ti? Aya½ kassapassa bhagavato s±sane sahako n±ma bhikkhu an±g±m² hutv± suddh±v±sesu uppanno, tattha na½ “sahampati brahm±”ti sañj±nanti. So pana “aha½ bhagavanta½ upasaªkamitv± padumaniraya½ kittess±mi, tato bhagav± bhikkh³na½ ±rocessati. Kath±nusandhikusal± bhikkh³ tatth±yuppam±ºa½ pucchissanti, bhagav± ±cikkhanto ariy³pav±de ±d²nava½ pak±sessat²”ti imin± k±raºena bhagavanta½ upasaªkamitv± etadavoca. Bhagav± tatheva ak±si, aññataropi bhikkhu pucchi. Tena ca puµµho “seyyath±pi bhikkh³”ti-±dim±ha. Tattha v²satikh±rikoti m±gadhakena patthena catt±ro patth± kosalaraµµhe eko pattho hoti, tena patthena catt±ro patth± ±¼haka½, catt±ri ±¼hak±ni doºa½, catudoº± m±nik±, catum±nik± kh±r², t±ya kh±riy± v²satikh±riko. Tilav±hoti tilasakaµa½. Abbudo nirayoti abbudo n±ma koci paccekanirayo natthi, av²cimhiyeva abbudagaºan±ya paccanok±so pana “abbudo nirayo”ti vutto. Esa nayo nirabbud±d²su. Tattha vassagaºan±pi eva½ veditabb± yatheva hi sata½ satasahass±ni koµi hoti, eva½ sata½ satasahassakoµiyo pakoµi n±ma hoti, sata½ satasahassapakoµiyo koµippakoµi n±ma, sata½ satasahassakoµippakoµiyo nahuta½, sata½ satasahassanahut±ni ninnahuta½, sata½ satasahassaninnahut±ni eka½ abbuda½, tato v²satiguºa½ nirabbuda½. Esa nayo sabbattha. Keci pana “tattha tattha paridevan±nattenapi kammakaraºan±nattenapi im±ni n±m±ni laddh±n²”ti vadanti, apare “s²tanarak± eva ete”ti. Ath±paranti tadatthavisesatthad²paka½ g±th±bandha½ sandh±ya vutta½. P±µhavasena vuttav²satig±th±su hi ettha “sata½ sahass±nan”ti ayamek± eva g±th± vuttatthad²pik±, ses± visesatthad²pik± eva, avas±ne g±th±dvayameva pana mah±-aµµhakath±ya½ vinicchitap±µhe natthi. Ten±vocumha “v²satig±th±s³”ti. 663. Tattha kuµh±r²ti attacchedakaµµhena kuµh±risadis± pharusav±c±. Chindat²ti kusalam³lasaªkh±ta½ attano m³la½yeva nikantati. 664. Nindiyanti ninditabba½. Ta½ v± nindati yo pasa½siyoti yo uttamaµµhena pasa½s±raho puggalo, ta½ v± so p±picchat±d²ni ±ropetv± garahati. Vicin±t²ti upacin±ti. Kalinti apar±dha½. 665. Aya½ kal²ti aya½ apar±dho. Akkhes³ti j³tak²¼ana-akkhesu. Sabbass±pi sah±pi attan±ti sabbena attano dhanenapi attan±pi saddhi½. Sugates³pi suµµhu gatatt±, sundarañca µh±na½ gatatt± sugatan±makesu buddhapaccekabuddhas±vakesu. Mana½ padosayeti yo mana½ pad³seyya. Tass±ya½ manopadoso eva mahattaro kal²ti vutta½ hoti. 666. Kasm±? Yasm± sata½ sahass±na½…pe… p±paka½, yasm± vassagaºan±ya ettako so k±lo, ya½ k±la½ ariyagarah² v±ca½ manañca paºidh±ya p±paka½ niraya½ upeti, tattha paccat²ti vutta½ hoti. Idañhi saªkhepena padumaniraye ±yuppam±ºa½. 667. Id±ni aparenapi nayena “ayameva mahattaro kali, yo sugatesu mana½ pad³saye”ti imamattha½ vibh±vento “abh³tav±d²”ti ±dim±ha. Tattha abh³tav±d²ti ariy³pav±davasena alikav±d². Nirayanti padum±di½. Pecca sam± bhavant²ti ito paµigantv± niray³papattiy± sam± bhavanti. Paratth±ti paraloke. 668. Kiñca bhiyyo– yo appaduµµhass±ti. Tattha manopados±bh±vena appaduµµho, avijj±mal±bh±vena suddho, p±picch±bh±vena anaªgaºoti veditabbo. Appaduµµhatt± v± suddhassa, suddhatt± anaªgaºass±ti evampettha yojetabba½. 669. Eva½ sugatesu manopadosassa mahattarakalibh±va½ s±dhetv± id±ni v±ritavatthug±th± n±ma cuddasa g±th± ±ha. Im± kira kok±lika½ m²yam±nameva ovadanten±yasmat± mah±moggall±nena vutt±, “mah±brahmun±”ti eke. T±sa½ imin± suttena saddhi½ ekasaªgahattha½ ayamuddeso “yo lobhaguºe anuyutto”ti-±di. Tattha paµhamag±th±ya t±va “guºo”ti niddiµµhatt± anekakkhattu½ pavattatt± v± lobhoyeva lobhaguºo, taºh±yeta½ adhivacana½. Avadaññ³ti avacanaññ³ buddh±nampi ov±da½ aggahaºena. Macchar²ti pañcavidhamacchariyena. Pesuºiya½ anuyuttoti aggas±vak±na½ bhedak±mat±ya. Sesa½ p±kaµameva. Ida½ vutta½ hoti– yo, ±vuso kok±lika, tumh±diso anuyuttalobhataºh±ya lobhaguºe anuyutto assaddho kadariyo avadaññ³ macchar² pesuºiya½ anuyutto, so vacas± paribh±sati añña½ abh±saneyyampi puggala½. Tena ta½ vad±mi “mukhadugg±”ti g±th±ttaya½. 670. Tass±ya½ anutt±napadattho– mukhadugga mukhavisama, vibh³ta vigatabh³ta, alikav±di, anariya asappurisa, bh³nahu bh³tihanaka, vu¹¹hin±saka, purisanta antimapurisa, kali alakkhipurisa, avaj±ta buddhassa avaj±taputta. 671. Rajam±kiras²ti kilesaraja½ attani pakkhipasi. Papatanti sobbha½. “Pap±tan”tipi p±µho, so evattho. “Papadan”tipi p±µho, mah±nirayanti attho. 672. Eti hatanti ettha ha-iti nip±to, tanti ta½ kusal±kusalakamma½. Atha v± hatanti gata½ paµipanna½, upacitanti attho. Suv±m²ti s±mi tassa kammassa katatt±. So hi ta½ kamma½ labhateva, n±ssa ta½ nassat²ti vutta½ hoti. Yasm± ca labhati, tasm± dukkha½ mando…pe… kibbisak±r². 673. Id±ni ya½ dukkha½ mando passati, ta½ pak±sento “ayosaªkusam±hataµµh±nan”ti-±dim±ha. Tattha purima-upa¹¹hag±th±ya t±va attho– ya½ ta½ ayosaªkusam±hataµµh±na½ sandh±ya bhagavat± “tamena½, bhikkhave, nirayap±l± pañcavidhabandhana½ n±ma k±raºa½ karont²”ti (ma. ni. 3.250; a. ni. 3.36) vutta½, ta½ upeti, eva½ upento ca tattheva ±ditt±ya lohapathaviy± nipajj±petv± nirayap±lehi pañcasu µh±nesu ±koµiyam±na½ tatta½ khilasaªkh±ta½ tiºhadh±ramayas³lamupeti, ya½ sandh±ya bhagavat± vutta½ “tatta½ ayokhila½ hatthe gament²”ti-±di. Tato par± upa¹¹hag±th± anek±ni vassasahass±ni tattha paccitv± pakk±vases±nubhavanattha½ anupubbena kh±rodakanad²t²ra½ gatassa ya½ ta½ “tatta½ ayogu¼a½ mukhe pakkhipanti, tatta½ tambaloha½ mukhe ±siñcant²”ti vutta½, ta½ sandh±ya vutta½. Tattha ayoti loha½. Gu¼asannibhanti beluvasaºµh±na½. Ayogahaºena cettha tambaloha½, itarena ayogu¼a½ veditabba½. Patir³panti katakamm±nur³pa½. 674. Tato par±su g±th±su na hi vagg³ti “gaºhatha, paharath±”ti-±d²ni vadant± nirayap±l± madhurav±ca½ na vadanti. N±bhijavant²ti na sumukhabh±vena abhimukh± javanti, na sumukh± upasaªkamanti, anayabyasanam±vahant± eva upasaªkamant²ti vutta½ hoti. Na t±ºamupent²ti t±ºa½ leºa½ paµisaraºa½ hutv± na upagacchanti, gaºhant± hanant± eva upent²ti vutta½ hoti. Aªg±re santhate sayant²ti aªg±rapabbata½ ±ropit± sam±n± anek±ni vassasahass±ni santhate aªg±re senti. Ginisampajjalitanti samantato jalita½ sabbadis±su ca sampajjalita½ aggi½. Pavisant²ti mah±niraye pakkhitt± sam±n± og±hanti. Mah±nirayo n±ma yo so “catukkaººo”ti (a. ni. 3.36) vutto, na½ yojanasate µhatv± passata½ akkh²ni bhijjanti. 675. J±lena ca onahiy±n±ti ayoj±lena paliveµhetv± migaluddak± miga½ viya hananti. Ida½ devad³te avuttakammak±raºa½. Andha½va timisam±yant²ti andhakaraºena andhameva bahalandhak±ratt± “timisan”ti saññita½ dh³maroruva½ n±ma naraka½ gacchanti. Tatra kira nesa½ kharadh³ma½ gh±yitv± akkh²ni bhijjanti, tena “andha½v±”ti vutta½. Ta½ vitatañhi yath± mahik±yoti tañca andhatimisa½ mahik±yo viya vitata½ hot²ti attho. “Vitthatan”tipi p±µho. Idampi devad³te avuttakammak±raºameva. 676. Atha lohamayanti aya½ pana lohakumbh² pathavipariyantik± catunahut±dhik±ni dveyojanasatasahass±ni gambh²r± samatittik± tatralohap³r± hoti. Paccanti hi t±su cirarattanti t±su kumbh²su d²gharatta½ paccanti. Agginisam±s³ti aggisam±su Samuppilav±teti samuppilavant± sakimpi uddha½ sakimpi adho gaccham±n± pheºuddehaka½ paccant²ti vutta½ hoti. Devad³te vuttanayeneva ta½ veditabba½. 677. Pubbalohitamisseti pubbalohitamiss±ya lohakumbhiy±. Tattha kinti tattha. Ya½ ya½ disakanti disa½ vidisa½. Adhiset²ti gacchati. “Abhiset²”tipi p±µho, tattha ya½ ya½ disa½ all²yati apassayat²ti attho. Kilissat²ti b±dh²yati. “Kilijjat²”tipi p±µho, p³ti hot²ti attho. Samphusam±noti tena pubbalohitena phuµµho sam±no. Idampi devad³te avuttakammak±raºa½. 678. Pu¼av±vasatheti pu¼av±na½ ±v±se. Ayampi lohakumbh²yeva devad³te “g³thanirayo”ti vutt±, tattha patitassa s³cimukhap±º± chavi-±d²ni chinditv± aµµhimiñja½ kh±danti. Gantu½ na hi t²ramapatth²ti apagantu½ na hi t²ra½ atthi. “T²ravamatth²”tipi p±µho, soyevattho. T²rameva ettha “t²ravan”ti vutta½. Sabbasam± hi samantakapall±ti yasm± tass± kumbhiy± uparibh±gepi nikujjitatt± sabbattha sam± samantato kaµ±h±, tasm± apagantu½ t²ra½ natth²ti vutta½ hoti. 679. Asipattavana½ devad³te vuttanayameva. Tañhi d³rato ramaº²ya½ ambavana½ viya dissati, athettha lobhena nerayik± pavisanti, tato nesa½ v±terit±ni patt±ni patitv± aªgapaccaªg±ni chindanti. Ten±ha– “ta½ pavisanti samucchidagatt±”ti. Ta½ pavisanti tato suµµhu chinnagatt± hont²ti. Jivha½ ba¼isena gahetv± ±rajay±rajay± vihanant²ti tattha asipattavane vegena dh±vitv± patit±na½ mus±v±d²na½ nerayik±na½ nirayap±l± jivha½ ba¼isena nikka¹¹hitv± yath± manuss± allacamma½ bh³miya½ pattharitv± khilehi ±koµenti, eva½ ±koµetv± pharas³hi ph±letv± ph±letv± ekameka½ koµi½ chindetv± vihananti, chinnachinn± koµi punappuna½ samuµµh±ti. “¾racay±racay±”tipi p±µho, ±viñchitv± ±viñchitv±ti attho. Etampi devad³te avuttakammak±raºa½. 680. Vetaraºinti devad³te “mahat² kh±rodak± nad²”ti (ma. ni. 3.269) vuttanadi½. S± kira gaªg± viya udakabharit± dissati. Athettha nh±yiss±ma piviss±m±ti nerayik± patanti. Tiºhadh±rakhuradh±ranti tiºhadh±ra½ khuradh±ra½, tikkhadh±rakhuradh±ravatinti vutta½ hoti. Tass± kira nadiy± uddhamadho ubhayat²resu ca tiºhadh±r± khur± paµip±µiy± µhapit± viya tiµµhanti, tena s± “tiºhadh±r± khuradh±r±”ti vuccati. Ta½ tiºhadh±rakhuradh±ra½ udak±s±ya upenti all²yant²ti attho. Eva½ upent± ca p±pakammena codit± tattha mand± papatanti b±l±ti attho. 681. S±m± sabal±ti eta½ parato “soº±”ti imin± yojetabba½. S±mavaºº± kamm±savaºº± ca soº± kh±dant²ti vutta½ hoti K±kolagaº±ti kaºhak±kagaº±. Paµigiddh±ti suµµhu sañj±tagedh± hutv±, “mah±gijjh±”ti eke. Kulal±ti kulalapakkhino, “sen±nameta½ n±man”ti eke. V±yas±ti akaºhak±k±. Idampi devad³te avuttakammak±raºa½. Tattha vutt±nipi pana k±nici idha na vutt±ni, t±ni etesa½ purimapacchimabh±gatt± vutt±neva hont²ti veditabb±ni. 682. Id±ni sabbameveta½ narakavutti½ dassetv± ovadanto “kicch± vat±yan”ti g±tham±ha. Tassattho– kicch± vata aya½ idha narake n±nappak±rakammakaraºabhed± vutti, ya½ jano phusati kibbisak±r². Tasm± idha j²vitasese j²vitasantatiy± vijjam±n±ya idha loke µhitoyeva sam±no saraºagaman±dikusaladhamm±nuµµh±nena kiccakaro naro siy± bhaveyya. Kiccakaro bhavantopi ca s±taccak±rit±vaseneva bhaveyya, na pamajje muhuttampi na pam±dam±pajjeyy±ti ayamettha samuccayavaººan±. Yasm± pana vutt±vases±ni pad±ni pubbe vuttanayatt± utt±natthatt± ca suviññeyy±neva, tasm± anupadavaººan± na kat±ti.
Paramatthajotik±ya khuddaka-aµµhakath±ya
Suttanip±ta-aµµhakath±ya kok±likasuttavaººan± niµµhit±.