Ima½ vaµµakaj±takañca kathetv± puna tesa½ cirak±lappavatta½ ñ±tibh±va½ dassento ima½ mah±va½sa½ kathesi. Te “pubbe kira maya½ ñ±tak± ev±”ti ativiya pas²di½su. Tato saky± a¹¹hateyyakum±rasate, koliy± a¹¹hateyyakum±rasateti pañca kum±rasate bhagavato pariv±ratth±ya ada½su. Bhagav± tesa½ pubbahetu½ disv± “etha bhikkhavo”ti ±ha. Te sabbe iddhiy± nibbatta-aµµhaparikkh±rayutt± ±k±se abbhuggantv± ±gamma bhagavanta½ vanditv± aµµha½su. Bhagav± te ±d±ya mah±vana½ agam±si. Tesa½ paj±patiyo d³te p±hesu½, te t±hi n±nappak±rehi palobhiyam±n± ukkaºµhi½su. Bhagav± tesa½ ukkaºµhitabh±va½ ñatv± himavanta½ dassetv± tattha kuº±laj±takakath±ya (j±. 2.21.289 kuº±laj±taka½) tesa½ anabhirati½ vinodetuk±mo ±ha– “diµµhapubbo vo, bhikkhave, himav±”ti? “Na bhagav±”ti. “Etha, bhikkhave, pekkhath±”ti attano iddhiy± te ±k±sena nento “aya½ suvaººapabbato, aya½ rajatapabbato, aya½ maºipabbato”ti n±nappak±re pabbate dassetv± kuº±ladahe manosil±tale paccuµµh±si. Tato “himavante sabbe catuppadabahuppad±dibhed± tiracch±nagat± p±º± ±gacchantu, sabbesañca pacchato kuº±lasakuºo”ti adhiµµh±si. ¾gacchante ca te j±tin±maniruttivasena vaººento “ete, bhikkhave, ha½s±, ete koñc± ete cakkav±k±, karav²k±, hatthisoº¹ak±, pokkharas±tak±”ti tesa½ dassesi.
Te vimhitahaday± passant± sabbapacchato ±gacchanta½ dv²hi dijakaññ±hi mukhatuº¹akena ¹a½sitv± gahitakaµµhavemajjhe nisinna½ sahassadijakaññ±pariv±ra½ kuº±lasakuºa½ disv± acchariyabbhutacittaj±t± bhagavanta½ ±ha½su– “kacci, bhante, bhagav±pi idha kuº±lar±j± bh³tapubbo”ti? “¾ma, bhikkhave, may±vesa kuº±lava½so kato. At²te hi maya½ catt±ro jan± idha vasimh±– n±rado devilo isi, ±nando gijjhar±j±, puººamukho phussakokilo, aha½ kuº±lo sakuºo”ti sabba½ mah±kuº±laj±taka½ kathesi. Ta½ sutv± tesa½ bhikkh³na½ pur±ºadutiyik±yo ±rabbha uppann± anabhirati v³pasant±. Tato tesa½ bhagav± saccakatha½ kathesi, kath±pariyos±ne sabbapacchimako sot±panno, sabba-uparimo an±g±m² ahosi, ekopi puthujjano v± arah± v± natthi. Tato bhagav± te ±d±ya punadeva mah±vane oruhi. ¾gaccham±n± ca te bhikkh³ attanova iddhiy± ±gacchi½su. Atha nesa½ bhagav± uparimaggatth±ya puna dhamma½ desesi. Te pañcasat±pi vipassana½ ±rabhitv± arahatte patiµµhahi½su. Paµhama½ patto paµhamameva agam±si “bhagavato ±rocess±m²”ti. ¾gantv± ca “abhiram±maha½ bhagav±, na ukkaºµh±m²”ti vatv± bhagavanta½ vanditv± ekamanta½ nis²di. Eva½ te sabbepi anukkamena ±gantv± bhagavanta½ pariv±retv± nis²di½su jeµµham±sa-uposathadivase s±yanhasamaye. Tato pañcasatakh²º±savaparivuta½ varabuddh±sane nisinna½ bhagavanta½ µhapetv± asaññasatte ca ar³pabrahm±no ca sakaladasasahassacakkav±¼e avasesadevat±dayo maªgalasuttavaººan±ya½ vuttanayena sukhumattabh±ve nimminitv± sampariv±resu½ “vicitrapaµibh±na½ dhammadesana½ soss±m±”ti. Tattha catt±ro kh²º±savabrahm±no sam±pattito vuµµh±ya brahmagaºa½ apassant± “kuhi½ gat±”ti ±vajjetv± tamattha½ ñatv± pacch± ±gantv± ok±sa½ alabham±n± cakkav±¼amuddhani µhatv± paccekag±th±yo abh±si½su. Yath±ha–
“Atha kho catunna½ suddh±v±sak±yik±na½ devat±na½ etadahosi– ‘aya½, kho, bhagav± sakkesu viharati kapilavatthusmi½ mah±vane mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ pañcamattehi bhikkhusatehi sabbeheva arahantehi. Dasahi ca lokadh±t³hi devat± yebhuyyena sannipatit± honti bhagavanta½ dassan±ya bhikkhusaªghañca Ya½n³na mayampi yena bhagav± tenupasaªkameyy±ma, upasaªkamitv± bhagavato santike pacceka½ g±tha½ bh±seyy±m±”’ti (d². ni. 2.331; sa½. ni. 1.37).
Sabba½ sag±th±vagge vuttanayeneva veditabba½. Eva½ gantv± ca tattha eko brahm± puratthimacakkav±¼amuddhani ok±sa½ labhitv± tattha µhito ima½ g±tha½ abh±si–
“Mah±samayo pavanasmi½…pe…
dakkhit±ye apar±jitasaªghan”ti. (D². ni. 2.332; sa½. ni. 1.37).
Imañcassa g±tha½ bh±sam±nassa pacchimacakkav±¼apabbate µhito sadda½ assosi. Dutiyo pacchimacakkav±¼amuddhani ok±sa½ labhitv± tattha µhito ta½ g±tha½ sutv± ima½ g±tha½ abh±si–
“Tatra bhikkhavo sam±daha½su…pe…
indriy±ni rakkhanti paº¹it±”ti. (D². ni. 2.332; sa½. ni. 1.37).
Tatiyo dakkhiºacakkav±¼amuddhani ok±sa½ labhitv± tattha µhito ta½ g±tha½ sutv± ima½ g±tha½ abh±si–
“Chetv± kh²la½ chetv± paligha½…pe… susun±g±”ti. (D². ni. 2.332; sa½. ni. 1.37).
Catuttho uttaracakkav±¼amuddhani ok±sa½ labhitv± tattha µhito ta½ g±tha½ sutv± ima½ g±thamabh±si–
“Ye keci buddha½ saraºa½ gat±se…pe…
devak±ya½ parip³ressant²”ti. (D². ni. 2.332; sa½. ni. 1.37).
Tassapi ta½ sadda½ dakkhiºacakkav±¼amuddhani µhito assosi. Eva½ tad± ime catt±ro brahm±no parisa½ thometv± µhit± ahesu½, mah±brahm±no ekacakkav±¼a½ ch±detv± aµµha½su. Atha bhagav± devaparisa½ oloketv± bhikkh³na½ ±rocesi “yepi te, bhikkhave, ahesu½ at²tamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh±, tesampi bhagavant±na½ etapparam±yeva devat± sannipatit± ahesu½. Seyyath±pi mayha½ etarahi, yepi te, bhikkhave, bhavissanti an±gatamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh±, tesampi bhagavant±na½ etapparam±yeva devat± sannipatit± bhavissanti seyyath±pi mayha½ etarah²”ti. Tato ta½ devaparisa½ bhabb±bhabbavasena dvidh± vibhaji “ettak± bhabb±, ettak± abhabb±”ti. Tattha “abhabbaparis± buddhasatepi dhamma½ desente na bujjhati, bhabbaparis± sakk± bodhetun”ti ñatv± puna bhabbapuggale cariyavasena chadh± vibhaji “ettak± r±gacarit±, ettak± dosa-moha-vitakka-saddh±-buddhicarit±”ti. Eva½ cariyavasena pariggahetv± “ass± paris±ya k²dis± dhammadesan± sapp±y±”ti dhammakatha½ vicinitv± puna ta½ parisa½ manas±k±si– “attajjh±sayena nu kho j±neyya, parajjh±sayena, aµµhuppattivasena, pucch±vasen±”ti. Tato “pucch±vasena j±neyy±”ti ñatv± “pañha½ pucchitu½ samattho atthi, natth²”ti puna sakalaparisa½ ±vajjetv± “natthi koc²”ti ñatv± “sace ahameva pucchitv± ahameva vissajjeyya½, evamass± paris±ya sapp±ya½ na hoti. Ya½n³n±ha½ nimmitabuddha½ m±peyyanti p±dakajjh±na½ sam±pajjitv± vuµµh±ya manomayiddhiy± abhisaªkharitv± nimmitabuddha½ m±pesi. Sabbaªgapaccaªg² lakkhaºasampanno pattac²varadharo ±lokitavilokit±disampanno hot³”ti adhiµµh±nacittena saha p±turahosi. So p±c²nalokadh±tuto ±gantv± bhagavato samasame ±sane nisinno eva½ ±gantv± y±ni bhagavat± imamhi sam±game cariyavasena cha sutt±ni (su. ni. 854 ±dayo, 868 ±dayo, 884 ±dayo, 901 ±dayo, 921 ±dayo) kathit±ni. Seyyathida½– pur±bhedasutta½ kalahaviv±dasutta½ c³¼aby³ha½ mah±by³ha½ tuvaµaka½ idameva samm±paribb±jan²yanti. Tesu r±gacaritadevat±na½ sapp±yavasena kathetabbassa imassa suttassa pavattanattha½ pañha½ pucchanto “pucch±mi muni½ pah³tapaññan”ti ima½ g±tham±ha. Tattha pah³tapaññanti mah±pañña½. Tiººanti caturoghatiººa½. P±raªgatanti nibb±nappatta½. Parinibbutanti sa-up±disesanibb±navasena parinibbuta½. Ýhitattanti lokadhammehi akampan²yacitta½. Nikkhamma ghar± panujja k±meti vatthuk±me panuditv± ghar±v±s± nikkhamma. Katha½ bhikkhu samm± so loke paribbajeyy±ti so bhikkhu katha½ loke samm± paribbajeyya vihareyya anupalitto lokena hutv±, loka½ atikkameyy±ti vutta½ hoti. Sesamettha vuttanayameva. 363. Atha bhagav± yasm± ±savakkhaya½ appatv± loke samm± paribbajanto n±ma natthi, tasm± tasmi½ r±gacarit±divasena pariggahite sabbapuggalasam³he ta½ ta½ tesa½ tesa½ sam±nados±na½ devat±gaº±na½ ±ciººadosappah±nattha½ “yassa maªgal±”ti ±rabhitv± arahattanik³µeneva kh²º±savapaµipada½ pak±sento pannarasa g±th±yo abh±si. Tattha paµhamag±th±ya t±va maªgal±ti maªgalasutte vutt±na½ diµµhamaªgal±d²nameta½ adhivacana½. Sam³hat±ti suµµhu ³hat± paññ±satthena samucchinn±. Upp±t±ti “ukk±p±tadis±¹±h±dayo eva½ vip±k± hont²”ti eva½ pavatt± upp±t±bhinives±. Supin±ti “pubbaºhasamaye supina½ disv± ida½ n±ma hoti, majjhanhik±d²su ida½, v±mapassena sayat± diµµhe ida½ n±ma hoti, dakkhiºapass±d²hi ida½, supinante canda½ disv± ida½ n±ma hoti, s³riy±dayo disv± idan”ti eva½ pavatt± supin±bhinives±. Lakkhaº±ti daº¹alakkhaºavatthalakkhaº±dip±µha½ paµhitv± “imin± ida½ n±ma hot²”ti eva½ pavatt± lakkhaº±bhinives±. Te sabbepi brahmaj±le vuttanayeneva veditabb±. So maªgaladosavippah²noti aµµhati½sa mah±maªgal±ni µhapetv± avases± maªgalados± n±ma. Yassa panete maªgal±dayo sam³hat±, so maªgaladosavippah²no hoti. Atha v± maªgal±nañca upp±t±didos±nañca pah²natt± maªgaladosavippah²no hoti, na maªgal±d²hi suddhi½ pacceti ariyamaggassa adhigatatt±. Tasm± samm± so loke paribbajeyya, so kh²º±savo samm± loke paribbajeyya anupalitto loken±ti. 364. Dutiyag±th±ya r±ga½ vinayetha m±nusesu, dibbesu k±mesu c±pi bhikkh³ti m±nusesu ca dibbesu ca k±maguºesu an±g±mimaggena anuppattidhammata½ nento r±ga½ vinayetha. Atikkamma bhava½ samecca dhammanti eva½ r±ga½ vinetv± tato para½ arahattamaggena sabbappak±rato pariññ±bhisamay±dayo s±dhento catusaccabhedampi samecca dhamma½ im±ya paµipad±ya tividhampi atikkamma bhava½. Samm± soti sopi bhikkhu samm± loke paribbajeyya. 365. Tatiyag±th±ya “anurodhavirodhavippah²no”ti sabbavatth³su pah²nar±gadoso. Sesa½ vuttanayameva sabbag±th±su ca “sopi bhikkhu samm± loke paribbajeyy±”ti yojetabba½. Ito parañhi yojanampi avatv± avuttanayameva vaººayiss±ma. 366. Catutthag±th±ya sattasaªkh±ravasena duvidha½ piyañca appiyañca veditabba½, tattha chandar±gapaµighappah±nena hitv±. Anup±d±y±ti cat³hi up±d±nehi kañci dhamma½ aggahetv±. Anissito kuhiñc²ti aµµhasatabhedena taºh±nissayena dv±saµµhibhedena diµµhinissayena ca kuhiñci r³p±didhamme bhave v± anissito. Sa½yojaniyehi vippamuttoti sabbepi tebh³makadhamm± dasavidhasa½yojanassa visayatt± sa½yojaniy±, tehi sabbappak±rato maggabh±van±ya pariññ±tatt± ca vippamuttoti attho. Paµhamap±dena cettha r±gadosappah±na½ vutta½, dutiyena up±d±nanissay±bh±vo, tatiyena ses±kusalehi akusalavatth³hi ca vippamokkho. Paµhamena v± r±gadosappah±na½, dutiyena tadup±yo, tatiyena tesa½ pah²natt± sa½yojaniyehi vippamokkhoti veditabbo. 367. Pañcamag±th±ya upadh²s³ti khandhupadh²su. ¾d±nanti ±d±tabbaµµhena teyeva vuccanti. Anaññaneyyoti anicc±d²na½ sudiµµhatt± “ida½ seyyo”ti kenaci anetabbo. Sesa½ utt±napadatthameva. Ida½ vutta½ hoti– ±d±nesu catutthamaggena sabbaso chandar±ga½ vinetv± so vin²tachandar±go, tesu upadh²su na s±rameti, sabbe upadh² as±rakatteneva passati. Tato tesu duvidhenapi nissayena anissito aññena v± kenaci “ida½ seyyo”ti anetabbo kh²º±savo bhikkhu samm± so loke paribbajeyya. 368. Chaµµhag±th±ya aviruddhoti etesa½ tiººa½ duccarit±na½ pah²natt± sucaritehi saddhi½ aviruddho. Viditv± dhammanti maggena catusaccadhamma½ ñatv±. Nibb±napad±bhipatthay±noti anup±disesa½ khandhaparinibb±napada½ patthayam±no. Sesa½ utt±natthameva. 369. Sattamag±th±ya akkuµµhoti dasahi akkosavatth³hi abhisatto. Na sandhiyeth±ti na upanayhetha na kuppeyya. Laddh± parabhojana½ na majjeti parehi dinna½ saddh±deyya½ labhitv± “aha½ ñ±to yasass² l±bh²”ti na majjeyya. Sesa½ utt±natthameva. 370. Aµµhamag±th±ya lobhanti visamalobha½. Bhavanti k±mabhav±dibhava½. Eva½ dv²hi padehi bhavabhogataºh± vutt±. Purimena v± sabb±pi taºh±, pacchimena kammabhavo. Virato chedanabandhan± c±ti evametesa½ kammakiles±na½ pah²natt± parasattachedanabandhan± ca viratoti. Sesa½ vuttanayameva. 371. Navamag±th±ya s±ruppa½ attano viditv±ti attano bhikkhubh±vassa patir³pa½ anesan±di½ pah±ya samm±-esan±di-±j²vasuddhi½ aññañca samm±paµipatti½ tattha patiµµhahanena viditv±. Na hi ñ±tamatteneva kiñci hoti. Yath±tathiyanti yath±tatha½ yath±bh³ta½. Dhammanti khandh±yatan±dibheda½ yath±bh³tañ±ºena, catusaccadhamma½ v± maggena viditv±. Sesa½ utt±natthameva. 372. Dasamag±th±ya so nir±so an±sis±noti yassa ariyamaggena vin±sitatt± anusay± ca na santi, akusalam³l± ca sam³hat±, so nir±so nittaºho hoti. Tato ±s±ya abh±vena kañci r³p±didhamma½ n±s²sati. Ten±ha “nir±so an±sis±no”ti. Sesa½ vuttanayameva. 373. Ek±dasamag±th±ya ±savakh²ºoti kh²ºacatur±savo. Pah²nam±noti pah²nanavavidham±no. R±gapathanti r±gavisayabh³ta½ tebh³makadhammaj±ta½. Up±tivattoti pariññ±pah±nehi atikkanto. Dantoti sabbadv±ravisevana½ hitv± ariyena damathena dantabh³mi½ patto. Parinibbutoti kilesaggiv³pasamena s²tibh³to. Sesa½ vuttanayameva. 374. Dv±dasamag±th±ya saddhoti buddh±diguºesu parappaccayavirahitatt± sabb±k±rasampannena aveccappas±dena samann±gato, na parassa saddh±ya paµipattiya½ gamanabh±vena. Yath±ha– “na khv±ha½ ettha bhante bhagavato saddh±ya gacch±m²”ti (a. ni. 5.34). Sutav±ti vositasutakiccatt± paramatthikasutasamann±gato. Niy±madass²ti sa½s±rakant±ram³¼he loke amatapurag±mino sammattaniy±mabh³tassa maggassa dass±v², diµµhamaggoti vutta½ hoti. Vaggagatesu na vaggas±r²ti vaggagat± n±ma dv±saµµhidiµµhigatik± aññamañña½ paµilomatt±, eva½ vagg±hi diµµh²hi gatesu sattesu na vaggas±r²– “ida½ ucchijjissati, ida½ tatheva bhavissat²”ti eva½ diµµhivasena agamanato. Paµighanti paµigh±taka½, cittavigh±takanti vutta½ hoti. Dosavisesanameveta½. Vineyy±ti vinetv±. Sesa½ vuttanayameva. 375. Terasamag±th±ya sa½suddhajinoti sa½suddhena arahattamaggena vijitakileso. Vivaµµacchadoti vivaµar±gadosamohachadano. Dhammesu vas²ti catusaccadhammesu vasippatto. Na hissa sakk± te dhamm± yath± ñ±t± kenaci aññath± k±tu½, tena kh²º±savo “dhammesu vas²”ti vuccati. P±rag³ti p±ra½ vuccati nibb±na½, ta½ gato, sa-up±disesavasena adhigatoti vutta½ hoti. Anejoti apagatataºh±calano. Saªkh±ranirodhañ±ºakusaloti saªkh±ranirodho vuccati nibb±na½, tamhi ñ±ºa½ ariyamaggapaññ±, tattha kusalo, catukkhattu½ bh±vitatt± chekoti vutta½ hoti. 376. Cuddasamag±th±ya at²tes³ti pavatti½ patv± atikkantesu pañcakkhandhesu. An±gates³ti pavatti½ appattesu pañcakkhandhesu eva. Kapp±t²toti “aha½ maman”ti kappana½ sabbampi v± taºh±diµµhikappa½ at²to. Aticca suddhipaññoti at²va suddhipañño, atikkamitv± v± suddhipañño. Ki½ atikkamitv±? Addhattaya½. Arah± hi yv±ya½ avijj±saªkh±rasaªkh±to at²to addh±, j±tijar±maraºasaªkh±to an±gato addh±, viññ±º±dibhavapariyanto paccuppanno ca addh±, ta½ sabbampi atikkamma kaªkha½ vitaritv± paramasuddhippattapañño hutv± µhito. Tena vuccati “aticca suddhipañño”ti. Sabb±yataneh²ti dv±dasah±yatanehi. Arah± hi eva½ kapp±t²to. Kapp±t²tatt± aticca suddhipaññatt± ca ±yati½ na kiñci ±yatana½ upeti. Ten±ha– “sabb±yatanehi vippamutto”ti. 377. Pannarasamag±th±ya aññ±ya padanti ye te “sacc±na½ caturo pad±”ti vutt±, tesu ekekapada½ pubbabh±gasaccavavatth±panapaññ±ya ñatv±. Samecca dhammanti tato para½ cat³hi ariyamaggehi catusaccadhamma½ samecca. Vivaµa½ disv±na pah±nam±sav±nanti atha paccavekkhaºañ±ºena ±savakkhayasaññita½ nibb±na½ vivaµa½ p±kaµaman±vaµa½ disv±. Sabbupadh²na½ parikkhay±ti sabbesa½ khandhak±maguºakiles±bhisaªkh±rabhed±na½ upadh²na½ parikkh²ºatt± katthaci asajjam±no bhikkhu samm± so loke paribbajeyya vihareyya, anall²yanto loka½ gaccheyy±ti desana½ niµµh±pesi. 378. Tato so nimmito dhammadesana½ thomento “addh± hi bhagav±”ti ima½ g±tham±ha. Tattha yo so eva½ vih±r²ti yo so maªgal±d²ni sam³hanitv± sabbamaªgaladosappah±navih±r², yopi so dibbam±nusakesu k±mesu r±ga½ vineyya bhav±tikkamma dhamm±bhisamayavih±r²ti eva½ t±ya t±ya g±th±ya niddiµµhabhikkhu½ dassento ±ha. Sesa½ utt±nameva. Aya½ pana yojan±– addh± hi bhagav± tatheva eta½ ya½ tva½ “yassa maªgal± sam³hat±”ti-±d²ni vatv± tass± tass± g±th±ya pariyos±ne “samm± so loke paribbajeyy±”ti avaca. Ki½ k±raºa½? Yo so eva½vih±r² bhikkhu, so uttamena damathena danto, sabb±ni ca dasapi sa½yojan±ni caturo ca yoge v²tivatto hoti. Tasm± samm± so loke paribbajeyya, natthi me ettha vicikicch±ti iti desan±thomanag±thampi vatv± arahattanik³µeneva desana½ niµµh±pesi. Suttapariyos±ne koµisatasahassadevat±na½ aggaphalappatti ahosi, sot±pattisakad±g±mi-an±g±miphalappatt± pana gaºanato asaªkhyeyy±ti.
Paramatthajotik±ya khuddaka-aµµhakath±ya
Suttanip±ta-aµµhakath±ya samm±paribb±jan²yasuttavaººan±
Niµµhit±.