9. Ki½s²lasuttavaººan±

327. Ki½s²loti ki½s²lasutta½. K± uppatti? ¾yasmato s±riputtassa gihisah±yako eko therasseva pituno vaªgantabr±hmaºassa sah±yassa br±hmaºassa putto saµµhikoµi-adhika½ pañcasatakoµidhana½ pariccajitv± ±yasmato s±riputtattherassa santike pabbajitv± sabba½ buddhavacana½ pariy±puºi. Tassa thero bahuso ovaditv± kammaµµh±namad±si, so tena visesa½ n±dhigacchati. Tato thero “buddhaveneyyo eso”ti ñatv± ta½ ±d±ya bhagavato santika½ gantv± ta½ bhikkhu½ ±rabbha puggala½ aniyametv± “ki½s²lo”ti pucchi. Athassa bhagav± tato para½ abh±si. Tattha ki½s²loti k²disena v±rittas²lena samann±gato, k²disapakatiko v±. Ki½sam±c±roti k²disena c±rittena yutto. K±ni kamm±ni br³hayanti k±ni k±yakamm±d²ni va¹¹hento. Naro samm± niviµµhass±ti abhirato naro s±sane samm± patiµµhito bhaveyya. Uttamatthañca p±puºeti sabbatth±na½ uttama½ arahattañca p±puºeyy±ti vutta½ hoti.
328. Tato bhagav± “s±riputto a¹¹ham±s³pasampanno s±vakap±ramippatto, kasm± ±dikammikaputhujjanapañha½ pucchat²”ti ±vajjento “saddhivih±rika½ ±rabbh±”ti ñatv± pucch±ya vutta½ c±rittas²la½ avibhajitv±va tassa sapp±yavasena dhamma½ desento “vu¹¹h±pac±y²”ti-±dim±ha.
Tattha paññ±vu¹¹ho, guºavu¹¹ho, j±tivu¹¹ho, vayovu¹¹hoti catt±ro vu¹¹h±. J±tiy± hi daharopi bahussuto bhikkhu appassutamahallakabhikkh³namantare b±husaccapaññ±ya vu¹¹hatt± paññ±vu¹¹ho. Tassa hi santike mahallakabhikkh³pi buddhavacana½ pariy±puºanti, ov±davinicchayapañhavissajjan±ni ca pacc±s²santi. Tath± daharopi bhikkhu adhigamasampanno guºavu¹¹ho n±ma. Tassa hi ov±de patiµµh±ya mahallak±pi vipassan±gabbha½ gahetv± arahattaphala½ p±puºanti. Tath± daharopi r±j± khattiyo muddh±vasitto br±hmaºo v± sesajanassa vandan±rahato j±tivu¹¹ho n±ma. Sabbo pana paµhamaj±to vayovu¹¹ho n±ma. Tattha yasm± paññ±ya s±riputtattherassa sadiso natthi µhapetv± bhagavanta½, tath± guºenapi a¹¹ham±sena sabbas±vakap±ram²ñ±ºassa paµividdhatt±. J±tiy±pi so br±hmaºamah±s±lakule uppanno, tasm± tassa bhikkhuno vayena sam±nopi so imehi t²hi k±raºehi vu¹¹ho. Imasmi½ panatthe paññ±guºehi eva vu¹¹habh±va½ sandh±ya bhagav± ±ha– “vu¹¹h±pac±y²”ti. Tasm± t±dis±na½ vu¹¹h±na½ apacitikaraºena vu¹¹h±pac±y², tesameva vu¹¹h±na½ l±bh±d²su us³yavigamena anus³yako ca siy±ti ayam±dip±dassa attho.
K±laññ³ cass±ti ettha pana r±ge uppanne tassa vinodanatth±ya gar³na½ dassana½ gacchantopi k±laññ³, dose… mohe… kosajje uppanne tassa vinodanatth±ya gar³na½ dassana½ gacchantopi k±laññ³, yato eva½ k±laññ³ ca assa gar³na½ dassan±ya. Dhammi½ kathanti samathavipassan±yutta½. Erayitanti vutta½. Khaºaññ³ti tass± kath±ya khaºaved², dullabho v± aya½ ²dis±ya kath±ya savanakkhaºoti j±nanto. Suºeyya sakkacc±ti ta½ katha½ sakkacca½ suºeyya. Na kevalañca tameva, aññ±nipi buddhaguº±dipaµisa½yutt±ni subh±sit±ni sakkaccameva suºeyy±ti attho.
329. “K±laññ³ cassa gar³na½ dassan±y±”ti ettha vuttanayañca attano uppannar±g±divinodanak±la½ ñatv±pi gar³na½ santika½ gacchanto k±lena gacche gar³na½ sak±sa½, “aha½ kammaµµh±niko dhutaªgadharo c±”ti katv± na cetiyavandanabodhiyaªgaºabhikkh±c±ramagga-atimajjhanhikavel±d²su yattha katthaci µhitam±cariya½ disv± paripucchanatth±ya upasaªkameyya, sakasen±sane pana attano ±sane nisinna½ v³pasantadaratha½ sallakkhetv± kammaµµh±n±dividhipucchanattha½ upasaªkameyy±ti attho. Eva½ upasaªkamantopi ca thambha½ nira½katv± niv±tavutti thaddhabh±vakara½ m±na½ vin±setv± n²cavutti p±dapuñchanaco¼akachinnavis±ºusabha-uddhatad±µhasappasadiso hutv± upasaªkameyya. Atha tena garun± vutta½ attha½ dhamma½…pe… sam±care ca. Atthanti bh±sitattha½. Dhammanti p±¼idhamma½. Sa½yamanti s²la½. Brahmacariyanti avasesas±sanabrahmacariya½. Anussare ceva sam±care c±ti attha½ kathitok±se anussareyya, dhamma½ sa½yama½ brahmacariya½ kathitok±se anussareyya, anussaraºamatteneva ca atussanto ta½ sabbampi sam±care sam±careyya sam±d±ya vatteyya. T±sa½ kath±na½ attani pavattane ussukka½ kareyy±ti attho. Eva½ karonto hi kiccakaro hoti.
330. Tato parañca dhamm±r±mo dhammarato dhamme µhito dhammavinicchayaññ³ bhaveyya. Sabbapadesu cettha dhammoti samathavipassan±, ±r±mo rat²ti ekova attho, dhamme ±r±mo ass±ti dhamm±r±mo. Dhamme rato, na añña½ pihet²ti dhammarato. Dhamme µhito dhamma½ vattanato. Dhammavinicchaya½ j±n±ti “ida½ udayañ±ºa½ ida½ vayañ±ºan”ti dhammavinicchayaññ³, evar³po assa. Atha y±ya½ r±jakath±ditiracch±nakath± taruºavipassakassa bahiddh±r³p±d²su abhinandanupp±danena ta½ samathavipassan±dhamma½ sand³seti, tasm± “dhammasandosav±do”ti vuccati, ta½ nev±care dhammasandosav±da½, aññadatthu ±v±sagocar±disapp±y±ni sevanto tacchehi n²yetha subh±sitehi. Samathavipassan±paµisa½yutt±nevettha tacch±ni, tath±r³pehi subh±sitehi n²yetha n²yeyya, k±la½ khepeyy±ti attho.
331. Id±ni “dhammasandosav±dan”ti ettha atisaªkhepena vutta½ samathavipassan±yuttassa bhikkhuno upakkilesa½ p±kaµa½ karonto tadaññenapi upakkilesena saddhi½ “hassa½ jappan”ti ima½ g±tham±ha. H±santipi p±µho. Vipassakena hi bhikkhun± hasan²yasmi½ vatthusmi½ sitamattameva k±tabba½, niratthakakath±jappo na bh±sitabbo, ñ±tibyasan±d²su paridevo na k±tabbo, kh±ºukaºµak±dimhi manopadoso na upp±detabbo. M±y±katanti vutt± m±y±, tividha½ kuhana½, paccayesu giddhi, j±ti-±d²hi m±no, paccan²kas±tat±saªkh±to s±rambho, pharusavacanalakkhaºa½ kakkasa½, r±g±dayo kas±v±, adhimattataºh±lakkhaº± mucch±ti ime ca dos± sukhak±mena aªg±rak±su viya, sucik±mena g³thaµh±na½ viya, j²vituk±mena ±sivis±dayo viya ca pah±tabb±. Hitv± ca ±rogyamad±divigam± v²tamadena cittavikkhep±bh±v± µhitattena caritabba½. Eva½ paµipanno hi sabbupakkilesaparisuddh±ya bh±van±ya na cirasseva arahatta½ p±puº±ti. Ten±ha bhagav±– “hassa½ jappa½…pe… µhitatto”ti.
332. Id±ni yv±ya½ “hassa½ jappan”ti-±din± nayena upakkileso vutto, tena samann±gato bhikkhu yasm± s±haso hoti av²ma½sak±r², ratto r±gavasena duµµho dosavasena gacchati, pamatto ca hoti kusal±na½ dhamm±na½ bh±van±ya as±taccak±r², tath±r³passa ca “suºeyya sakkacca subh±sit±n²”ti-±din± nayena vutto ov±do niratthako, tasm± imassa sa½kilesassa puggal±dhiµµh±n±ya desan±ya sut±divuddhipaµipakkhabh±va½ dassento “viññ±tas±r±n²”ti ima½ g±tham±ha.
Tassattho– y±ni het±ni samathavipassan±paµisa½yutt±ni subh±sit±ni, tesa½ vij±nana½ s±ro. Yadi viññ±t±ni s±dhu, atha saddamattameva gahita½, na kiñci kata½ hoti, yena et±ni sutamayena ñ±ºena viññ±yanti, ta½ suta½, etañca sutamayañ±ºa½ viññ±tasam±dhis±ra½, tesu viññ±tesu dhammesu yo sam±dhi cittass±vikkhepo tathatt±ya paµipatti, ayamassa s±ro. Na hi vij±nanamatteneva koci attho sijjhati. Yo pan±ya½ naro r±g±divasena vattanato s±haso kusal±na½ dhamm±na½ bh±van±ya as±taccak±rit±ya pamatto, so saddamattagg±h²yeva hoti. Tena tassa atthavij±nan±bh±vato s± subh±sitavij±nanapaññ± ca, tathatt±ya paµipattiy± abh±vato sutañca na va¹¹hat²ti.
333. Eva½ pamatt±na½ satt±na½ paññ±parih±ni½ sutaparih±niñca dassetv± id±ni appamatt±na½ tadubhayas±r±dhigama½ dassento ±ha– “dhamme ca ye…pe… s±ramajjhag³”ti. Tattha ariyappavedito dhammo n±ma samathavipassan±dhammo. Ekopi hi buddho samathavipassan±dhamma½ adesetv± parinibbuto n±ma natthi. Tasm± etasmi½ dhamme ca ye ariyappavedite rat± nirat± appamatt± s±tacc±nuyogino, anuttar± te vacas± manas± kammun± ca, te catubbidhena vac²sucaritena tividhena manosucaritena tividhena k±yasucaritena ca samann±gatatt± vacas± manas± kammun± ca anuttar±, avasesasattehi asam± agg±visiµµh±. Ett±vat± saddhi½ pubbabh±gas²lena ariyamaggasampayutta½ s²la½ dasseti. Eva½ parisuddhas²l± te santisoraccasam±dhisaºµhit±, sutassa paññ±ya ca s±ramajjhag³, ye ariyappavedite dhamme rat±, te na kevala½ v±c±d²hi anuttar± honti, apica kho pana santisoracce sam±dhimhi ca saºµhit± hutv± sutassa paññ±ya ca s±ramajjhag³ adhigat± icceva veditabb±. ¾sa½s±ya½ bh³tavacana½. Tattha sant²ti nibb±na½, soraccanti sundare ratabh±vena yath±bh³tapaµivedhik± paññ±, santiy± soraccanti santisoracca½, nibb±n±rammaº±ya maggapaññ±yeta½ adhivacana½. Sam±dh²ti ta½sampayuttova maggasam±dhi. Saºµhit±ti tadubhaye patiµµhit±. Sutapaññ±na½ s±ra½ n±ma arahattaphalavimutti. Vimuttis±rañhi ida½ brahmacariya½.
Evamettha bhagav± dhammena pubbabh±gapaµipada½, “anuttar± vacas±”ti-±d²hi s²lakkhandha½, santisoraccasam±dh²hi paññ±kkhandhasam±dhikkhandheti t²hipi imehi khandhehi aparabh±gapaµipadañca dassetv± sutapaññ±s±rena akuppavimutti½ dassento arahattanik³µena desana½ sam±pesi. Desan±pariyos±ne ca so bhikkhu sot±pattiphala½ patv± puna na cirasseva aggaphale arahatte patiµµh±s²ti.

Paramatthajotik±ya khuddaka-aµµhakath±ya

Suttanip±ta-aµµhakath±ya ki½s²lasuttavaººan± niµµhit±.