231. Eva½ kh²º±savapuggal±na½ guºena saªgh±dhiµµh±na½ sacca½ vatv± id±ni bahujanapaccakkhena sot±pannasseva guºena vattum±raddho “yathindakh²lo”ti. Tattha yath±ti upam±vacana½. Indakh²loti nagaradv±raniv±raºattha½ umm±rabbhantare aµµha v± dasa v± hatthe pathavi½ khaºitv± ±koµitassa s±rad±rumayathambhasseta½ adhivacana½. Pathavinti bh³mi½. Sitoti anto pavisitv± nissito. Siy±ti bhaveyya. Catubbhi v±teh²ti cat³hi dis±hi ±gatav±tehi. Asampakampiyoti kampetu½ v± c±letu½ v± asakkuºeyyo. Tath³pamanti tath±vidha½. Sappurisanti uttamapurisa½. Vad±m²ti bhaº±mi. Yo ariyasacc±ni avecca passat²ti yo catt±ri ariyasacc±ni paññ±ya ajjhog±hetv± passati. Tattha ariyasacc±ni visuddhimagge vuttanayeneva veditabb±ni. Aya½ panettha saªkhepattho– yath± hi indakh²lo gambh²ranemat±ya pathavissito catubbhi v±tehi asampakampiyo siy±, imampi sappurisa½ tath³pamameva vad±mi, yo ariyasacc±ni avecca passati. Kasm±? Yasm± sopi indakh²lo viya cat³hi v±tehi sabbatitthiyav±dav±tehi asampakampiyo hoti, tamh± dassan± kenaci kampetu½ v± c±letu½ v± asakkuºeyyo. Tasm± suttantarepi vutta½–
“Seyyath±pi bhikkhave, ayokh²lo v± indakh²lo v± gambh²ranemo sunikh±to acalo asampakamp², puratthim±ya cepi dis±ya ±gaccheyya bhus± v±tavuµµhi, neva na½ saªkampeyya na sampakampeyya na sampac±leyya. Pacchim±ya…pe… dakkhiº±ya… uttar±ya cepi…pe… na sampac±leyya. Ta½ kissa hetu? Gambh²ratt±, bhikkhave, nemassa sunikh±tatt± indakh²lassa. Evameva kho, bhikkhave, ye ca kho keci samaº± v± br±hmaº± v± ‘ida½ dukkhanti…pe… paµipad±’ti yath±bh³ta½ paj±nanti, te na aññassa samaºassa v± br±hmaºassa v± mukha½ olokenti ‘aya½ n³na bhava½ j±na½ j±n±ti passa½ passat²’ti. Ta½ kissa hetu? Sudiµµhatt±, bhikkhave, catunna½ ariyasacc±nan”ti (sa½. ni. 5.1109).
Eva½ bhagav± bahujanapaccakkhassa sot±pannasseva vasena saªgharatanassa guºa½ vatv± id±ni tameva guºa½ niss±ya saccavacana½ payuñjati “idampi saªghe”ti. Tassattho pubbe vuttanayeneva veditabbo. Imiss±pi g±th±ya ±º± koµisatasahassacakkav±¼esu amanussehi paµiggahit±ti. 232. Eva½ avisesato sot±pannassa guºena saªgh±dhiµµh±na½ sacca½ vatv± id±ni ye te tayo sot±pann± ekab²j² kola½kolo sattakkhattuparamoti. Yath±ha–
“Idhekacco puggalo tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± sot±panno hoti…pe… so eka½yeva bhava½ nibbattitv± dukkhassanta½ karoti, aya½ ekab²j². Tath± dve v± t²ºi v± kul±ni sandh±vitv± sa½saritv± dukkhassanta½ karoti, aya½ kola½kolo. Tath± sattakkhattu½ devesu ca manussesu ca sandh±vitv± sa½saritv± dukkhassanta½ karoti, aya½ sattakkhattuparamo”ti (pu. pa. 31-33).
Tesa½ sabbakaniµµhassa sattakkhattuparamassa guºena vattum±raddho “ye ariyasacc±n²”ti. Tattha ye ariyasacc±n²ti eta½ vuttanayameva. Vibh±vayant²ti paññ±-obh±sena saccapaµicch±daka½ kilesandhak±ra½ vidhamitv± attano pak±s±ni p±kaµ±ni karonti. Gambh²rapaññen±ti appameyyapaññat±ya sadevakassapi lokassa ñ±ºena alabbhaneyyapatiµµhapaññena, sabbaññun±ti vutta½ hoti. Sudesit±n²ti sam±saby±sas±kalyavekaly±d²hi tehi tehi nayehi suµµhu desit±ni. Kiñc±pi te honti bhusa½ pamatt±ti te vibh±vita-ariyasacc± puggal± kiñc±pi devarajjacakkavattirajj±dippam±daµµh±na½ ±gamma bhusa½ pamatt± honti, tath±pi sot±pattimaggañ±ºena abhisaªkh±raviññ±ºassa nirodh± µhapetv± satta bhave anamatagge sa½s±re ye uppajjeyyu½ n±mañca r³pañca tesa½ niruddhatt± atthaªgatatt± na aµµhama½ bhava½ ±diyanti, sattamabhave eva pana vipassana½ ±rabhitv± arahatta½ p±puºant²ti. Eva½ bhagav± sattakkhattuparamavasena saªgharatanassa guºa½ vatv± id±ni tameva guºa½ niss±ya saccavacana½ payuñjati “idampi saªghe”ti. Tassattho pubbe vuttanayeneva veditabbo. Imiss±pi g±th±ya ±º± koµisatasahassacakkav±¼esu amanussehi paµiggahit±ti. 233. Eva½ sattakkhattuparamassa aµµhama½ bhava½ an±diyanaguºena saªgh±dhiµµh±na½ sacca½ vatv± id±ni tasseva satta bhave ±diyatopi aññehi appah²nabhav±d±nehi puggalehi visiµµhena guºena vattum±raddho “sah±vass±”ti. Tattha sah±v±ti saddhi½yeva. Ass±ti “na te bhava½ aµµhamam±diyant²”ti vuttesu aññatarassa. Dassanasampad±y±ti sot±pattimaggasampattiy±. Sot±pattimaggo hi nibb±na½ disv± kattabbakiccasampad±ya sabbapaµhama½ nibb±nadassanato “dassanan”ti vuccati. Tassa attani p±tubh±vo dassanasampad±, t±ya dassanasampad±ya saha eva. Tayassu dhamm± jahit± bhavant²ti ettha suiti padap³raºamatte nip±to. “Ida½su me, s±riputta, mah±vikaµabhojanasmi½ hot²”ti-evam±d²su (ma. ni. 1.156) viya. Yato sah±vassa dassanasampad±ya tayo dhamm± jahit± bhavanti pah²n± bhavant²ti ayamevettha attho. Id±ni jahitadhammadassanattha½ ±ha “sakk±yadiµµh² vicikicchitañca, s²labbata½ v±pi yadatthi kiñc²”ti. Tattha sati k±ye vijjam±ne up±d±nakkhandhapañcakasaªkh±te k±ye v²sativatthuk± diµµhi sakk±yadiµµhi, sat² v± tattha k±ye diµµh²tipi sakk±yadiµµhi, yath±vuttappak±re k±ye vijjam±n± diµµh²ti attho. Satiyeva v± k±ye diµµh²tipi sakk±yadiµµhi, yath±vuttappak±re k±ye vijjam±ne r³p±disaªkh±to att±ti eva½ pavatt± diµµh²ti attho. Tass± ca pah²natt± sabbadiµµhigat±ni pah²n±niyeva honti. S± hi nesa½ m³la½. Sabbakilesaby±dhiv³pasamanato paññ± “cikicchitan”ti vuccati, ta½ paññ±cikicchita½ ito vigata½, tato v± paññ±cikicchit± ida½ vigatanti vicikicchita½, “satthari kaªkhat²”ti-±din± (dha. sa. 1008; vibha. 915) nayena vutt±ya aµµhavatthuk±ya vimatiy± eta½ adhivacana½. Tass± pah²natt± sabbavicikicchit±ni pah²n±ni honti. Tañhi nesa½ m³la½. “Ito bahiddh± samaºabr±hmaº±na½ s²lena suddhi vatena suddh²”ti-evam±d²su (dha. sa. 1222; vibha. 938) ±gata½ gos²lakukkuras²l±dika½ s²la½ govatakukkuravat±dikañca vata½ “s²labbatan”ti vuccati. Tassa pah²natt± sabbampi naggiyamuº¹ik±di amaratapa½ pah²na½ hoti. Tañhi tassa m³la½. Tena sabb±vas±ne vutta½ “yadatthi kiñc²”ti. Dukkhadassanasampad±ya cettha sakk±yadiµµhi, samudayadassanasampad±ya vicikicchita½, maggadassananibb±nadassanasampad±ya s²labbata½ pah²yat²ti viññ±tabba½. 234. Evamassa kilesavaµµappah±na½ dassetv± id±ni tasmi½ kilesavaµµe sati yena vip±kavaµµena bhavitabba½, tappah±n± tass±pi pah±na½ d²pento ±ha “cat³hap±yehi ca vippamutto”ti. Tattha catt±ro ap±y± n±ma nirayatiracch±napettivisaya-asurak±y±, tehi esa satta bhave up±diyantopi vippamuttoti attho. Evamassa vip±kavaµµappah±na½ dassetv± id±ni ya½ imassa vip±kavaµµassa m³labh³ta½ kammavaµµa½, tass±pi pah±na½ dassento ±ha “chacc±bhiµh±n±ni abhabba k±tun”ti. Tattha abhiµh±n±n²ti o¼±rikaµµh±n±ni, t±ni esa cha abhabbo k±tu½. T±ni ca “aµµh±nameta½, bhikkhave, anavak±so, ya½ diµµhisampanno puggalo m±tara½ j²vit± voropeyy±”ti-±din± (a. ni. 1.271; ma. ni. 3.128; vibha. 809) nayena ekakanip±te vutt±ni m±tugh±tapitugh±ta-arahantagh±talohitupp±dasaªghabheda-aññasatth±ruddesakamm±ni veditabb±ni. T±ni hi kiñc±pi diµµhisampanno ariyas±vako kunthakipillikampi j²vit± na voropeti, apica kho pana puthujjanabh±vassa vigarahaºattha½ vutt±ni. Puthujjano hi adiµµhisampannatt± eva½mah±s±vajj±ni abhiµh±n±nipi karoti, dassanasampanno pana abhabbo t±ni k±tunti. Abhabbaggahaºañcettha bhavantarepi akaraºadassanattha½. Bhavantarepi hi esa attano ariyas±vakabh±va½ aj±nantopi dhammat±ya eva et±ni v± cha, pakatip±º±tip±t±d²ni v± pañca ver±ni aññasatth±ruddesena saha cha µh±n±ni na karoti, y±ni sandh±ya ekacce “chach±bhiµh±n±n²”ti paµhanti. Matamacchagg±h±dayo cettha ariyas±vakag±mad±rak±na½ nidassana½. Eva½ bhagav± satta bhave ±diyatopi ariyas±vakassa aññehi appah²nabhav±d±nehi puggalehi visiµµhaguºavasena saªgharatanassa guºa½ vatv± id±ni tameva guºa½ niss±ya saccavacana½ payuñjati “idampi saªghe”ti. Tassattho pubbe vuttanayeneva veditabbo. Imiss±pi g±th±ya ±º± koµisatasahassacakkav±¼esu amanussehi paµiggahit±ti. 235. Eva½ satta bhave ±diyatopi aññehi appah²nabhav±d±nehi puggalehi visiµµhaguºavasena saªgh±dhiµµh±na½ sacca½ vatv± id±ni “na kevala½ dassanasampanno cha abhiµh±n±ni abhabbo k±tu½, ki½ pana appamattakampi p±pa½ kamma½ katv± tassa paµicch±dan±yapi abhabbo”ti pam±davih±rinopi dassanasampannassa katapaµicch±dan±bh±vaguºena vattum±raddho “kiñc±pi so kamma½ karoti p±pakan”ti. Tassattho so dassanasampanno kiñc±pi satisammosena pam±davih±ra½ ±gamma ya½ ta½ bhagavat± lokavajjasañcicc±natikkamana½ sandh±ya vutta½ “ya½ may± s±vak±na½ sikkh±pada½ paññatta½, ta½ mama s±vak± j²vitahetupi n±tikkamant²”ti (c³¼ava. 385; a. ni. 8.19; ud±. 45), ta½ µhapetv± añña½ kuµik±rasahaseyy±di½ v± paººattivajjav²tikkamasaªkh±ta½ buddhapaµikuµµha½ k±yena p±pakamma½ karoti, padasodhamma-uttarichappañcav±c±dhammadesan±samphappal±papharusavacan±di½ v± v±c±ya, uda cetas± v± katthaci lobhadosupp±danaj±tar³p±dis±diyana½ c²var±diparibhogesu apaccavekkhaº±di½ v± p±pakamma½ karoti. Abhabbo so tassa paµicchad±ya, na so ta½ “ida½ akappiyamakaraº²yan”ti j±nitv± muhuttampi paµicch±deti, taªkhaºaññeva pana satthari v± viññ³su v± sabrahmac±r²su ±vi katv± yath±dhamma½ paµikaroti, “na puna kariss±m²”ti eva½ sa½varitabba½ v± sa½varati. Kasm±? Yasm± abhabbat± diµµhapadassa vutt±, evar³pa½ p±pakamma½ katv± tassa paµicch±d±ya diµµhanibb±napadassa dassanasampannassa puggalassa abhabbat± vutt±ti attho. Katha½–
“Seyyath±pi, bhikkhave, daharo kum±ro mando utt±naseyyako hatthena v± p±dena v± aªg±ra½ akkamitv± khippameva paµisa½harati evameva kho, bhikkhave, ghammat± es± diµµhisampannassa puggalassa, kiñc±pi tath±r³pi½ ±patti½ ±pajjati, yath±r³p±ya ±pattiy± vuµµh±na½ paññ±yati, atha kho na½ khippameva satthari v± viññ³su v± sabrahmac±r²su deseti vivarati utt±n²karoti, desetv± vivaritv± utt±n²katv± ±yati½ sa½vara½ ±pajjat²”ti (ma. ni. 1.496).
Eva½ bhagav± pam±davih±rinopi dassanasampannassa katapaµicch±dan±bh±vaguºena saªgharatanassa guºa½ vatv± id±ni tameva guºa½ niss±ya saccavacana½ payuñjati “idampi saªghe”ti. Tassattho pubbe vuttanayeneva veditabbo. Imiss±pi g±th±ya ±º± koµisatasahassacakkav±¼esu amanussehi paµiggahit±ti. 236. Eva½ saªghapariy±pann±na½ puggal±na½ tena tena guºappak±rena saªgh±dhiµµh±na½ sacca½ vatv± id±ni yv±ya½ bhagavat± ratanattayaguºa½ d²pentena idha saªkhepena aññatra ca vitth±rena pariyattidhammo desito, tampi niss±ya puna buddh±dhiµµh±na½ sacca½ vattum±raddho “vanappagumbe yatha phussitagge”ti. Tattha ±sannasannivesavavatthit±na½ rukkh±na½ sam³ho vana½, m³las±rapheggutacas±kh±pal±sehi pavu¹¹ho gumbo pagumbo, vane pagumbo vanappagumbo, sv±ya½ “vanappagumbe”ti vutto Evampi hi vattu½ labbhati “atthi savitakkasavic±re, atthi avitakkavic±ramatte, sukhe dukkhe j²ve”ti-±d²su viya. Yath±ti opammavacana½. Phussit±ni agg±ni ass±ti phussitaggo, sabbas±kh±pas±kh±su sañj±tapupphoti attho. So pubbe vuttanayeneva “phussitagge”ti vutto. Gimh±na m±se paµhamasmi½ gimheti ye catt±ro gimham±s±, tesa½ catunna½ gimh±na½ ekasmi½ m±se. Katamasmi½ m±se iti ce? Paµhamasmi½ gimhe, citram±seti attho. So hi “paµhamagimho”ti ca “b±lavasanto”ti ca vuccati. Tato para½ padatthato p±kaµameva.