Bhagav± santh±g±ra½ pavisitv± paññatte ±sane nis²di. Bhikkhusaªghopi kho r±j±no manuss± ca patir³pe ok±se nis²di½su. Sakkopi dev±namindo dv²su devalokesu devaparis±ya saddhi½ upanis²di aññe ca dev±. ¾nandattheropi sabba½ ves±li½ anuvicaranto ±rakkha½ katv± ves±linagarav±s²hi saddhi½ ±gantv± ekamanta½ nis²di. Tattha bhagav± sabbesa½ tadeva ratanasutta½ abh±s²ti.
224. Tattha y±n²dha bh³t±n²ti paµhamag±th±ya½ y±n²ti y±dis±ni appesakkh±ni v± mahesakkh±ni v±. Idh±ti imasmi½ padese, tasmi½ khaºe sannipatitaµµh±na½ sandh±y±ha. Bh³t±n²ti kiñc±pi bh³tasaddo “bh³tasmi½ p±cittiyan”ti evam±d²su (p±ci. 69) vijjam±ne, “bh³tamidanti, bhikkhave, samanupassath±”ti evam±d²su (ma. ni. 1.401) khandhapañcake, “catt±ro kho, bhikkhu, mah±bh³t± het³”ti evam±d²su (ma. ni. 3.86) catubbidhe pathav²dh±tv±dir³pe, “yo ca k±laghaso bh³to”ti evam±d²su (j±. 1.2.190) kh²º±save, “sabbeva nikkhipissanti, bh³t± loke samussayan”ti evam±d²su (d². ni. 2.220) sabbasatte, “bh³tag±map±tabyat±y±”ti evam±d²su (p±ci. 90) rukkh±dike, “bh³ta½ bh³tato sañj±n±t²”ti evam±d²su (ma. ni. 1.3) c±tumah±r±jik±na½ heµµh± sattanik±ya½ up±d±ya vattati. Idha pana avisesato amanussesu daµµhabbo.
Sam±gat±n²ti sannipatit±ni. Bhumm±n²ti bh³miya½ nibbatt±ni. ti vikappane. Tena y±n²dha bhumm±ni v± bh³t±ni sam±gat±n²ti imameka½ vikappa½ katv± puna dutiya½ vikappa½ k±tu½ “y±ni v± antalikkhe”ti ±ha. Antalikkhe v± y±ni bh³t±ni nibbatt±ni, t±ni sabb±ni idha sam±gat±n²ti attho. Ettha ca y±mato y±va akaniµµha½, t±va nibbatt±ni bh³t±ni ±k±se p±tubh³tavim±nesu nibbattatt± “antalikkhe bh³t±n²”ti veditabb±ni. Tato heµµh± sineruto pabhuti y±va bh³miya½ rukkhalat±d²su adhivatth±ni pathaviyañca nibbatt±ni bh³t±ni, t±ni sabb±ni bh³miya½ bh³mipaµibaddhesu ca rukkhalat±pabbat±d²su nibbattatt± “bhumm±ni bh³t±n²”ti veditabb±ni.
Eva½ bhagav± sabb±neva amanussabh³t±ni “bhumm±ni v± y±ni va antalikkhe”ti dv²hi padehi vikappetv± puna ekena padena pariggahetv± “sabbeva bh³t± suman± bhavant³”ti ±ha. Sabbeti anavases±. Ev±ti avadh±raºe, ekampi anapanetv±ti adhipp±yo. Bh³t±ti amanuss±. Suman± bhavant³ti sukhitaman±, p²tisomanassaj±t± bhavant³ti attho. Athop²ti kiccantarasanniyojanattha½ v±kyop±d±ne nip±tadvaya½. Sakkacca suºantu bh±sitanti aµµhi½ katv±, manasi katv±, sabbacetaso samann±haritv± dibbasampattilokuttarasukh±vaha½ mama desana½ suºantu.
Evamettha bhagav± “y±n²dha bh³t±ni sam±gat±n²”ti aniyamitavacanena bh³t±ni pariggahetv± puna “bhumm±ni v± y±ni va antalikkhe”ti dvidh± vikappetv± tato “sabbeva bh³t±”ti puna ekajjha½ katv± “suman± bhavant³”ti imin± vacanena ±sayasampattiya½ niyojento “sakkacca suºantu bh±sitan”ti payogasampattiya½, tath± yonisomanasik±rasampattiya½ paratoghosasampattiyañca, tath± attasamm±paºidhisappuris³panissayasampatt²su sam±dhipaññ±hetusampatt²su ca niyojento g±tha½ sam±pesi.
225. Tasm± hi bh³t±ti dutiyag±th±. Tattha tasm±ti k±raºavacana½. Bh³t±ti ±mantanavacana½. Nis±meth±ti suº±tha. Sabbeti anavases± Ki½ vutta½ hoti? Yasm± tumhe dibbaµµh±n±ni tattha upabhogasampadañca pah±ya dhammassavanattha½ idha sam±gat±, na naµanaccan±didassanattha½, tasm± hi bh³t± nis±metha sabbeti. Atha v± “suman± bhavantu sakkacca suºant³”ti vacanena tesa½ sumanabh±va½ sakkacca½ sotukamyatañca disv± ±ha– yasm± tumhe sumanabh±vena attasamm±paºidhiyonisomanasik±r±sayasuddh²hi sakkacca½ sotukamyat±ya sappuris³panissayaparatoghosapadaµµh±nato payogasuddh²hi ca yutt±, tasm± hi bh³t± nis±metha sabbeti. Atha v± ya½ purimag±th±ya ante “bh±sitan”ti vutta½, ta½ k±raºabh±vena apadisanto ±ha– “yasm± mama bh±sita½ n±ma atidullabha½ aµµhakkhaºaparivajjitassa khaºassa dullabhatt±, anek±nisa½sañca paññ±karuº±guºena pavattatt±, tañc±ha½ vattuk±mo ‘suºantu bh±sitan’ti avoca½. Tasm± hi bh³t± nis±metha sabbe”ti ida½ imin± g±th±padena vutta½ hoti.
Evameta½ k±raºa½ niropento attano bh±sitanis±mane niyojetv± nis±metabba½ vattum±raddho “metta½ karotha m±nusiy± paj±y±”ti. Tassattho– y±ya½ t²hi upaddavehi upaddut± m±nus² paj±, tass± m±nusiy± paj±ya mittabh±va½ hitajjh±sayata½ paccupaµµh±peth±ti. Keci pana “m±nusiya½ pajan”ti paµhanti, ta½ bhummatth±sambhav± na yujjati. Yampi caññe attha½ vaººayanti, sopi na yujjati. Adhipp±yo panettha– n±ha½ buddhoti issariyabalena vad±mi, apica pana tumh±kañca imiss± ca m±nusiy± paj±ya hitattha½ vad±mi– “metta½ karotha m±nusiy± paj±y±”ti. Ettha ca–
“Ye sattasaº¹a½ pathavi½ vijetv±, r±jisayo yajam±n± anupariyag±;
assamedha½ purisamedha½, samm±p±sa½ v±japeyya½ niragga¼a½.
“Mettassa cittassa subh±vitassa, kalampi te n±nubhavanti so¼asi½.
“Ekampi ce p±ºamaduµµhacitto, mett±yati kusal² tena hoti;
sabbe ca p±ºe manas±nukamp², pah³tamariyo pakaroti puññan”ti. (A. ni. 8.1)–

Evam±d²na½ sutt±na½ ek±das±nisa½s±nañca vasena ye metta½ karonti, tesa½ mett± hit±ti veditabb±.

“Devat±nukampito poso, sad± bhadr±ni passat²”ti. (D². ni. 2.153; ud±. 76; mah±va. 286)–

Evam±d²na½ vasena yesu kar²yati, tesampi hit±ti veditabb±.

Eva½ ubhayesampi hitabh±va½ dassento “metta½ karotha m±nusiy± paj±y±”ti vatv± id±ni upak±rampi dassento ±ha “div± ca ratto ca haranti ye bali½, tasm± hi ne rakkhatha appamatt±”ti. Tassattho– ye manuss± cittakammakaµµhakamm±d²hipi devat± katv± cetiyarukkh±d²ni ca upasaªkamitv± devat± uddissa div± bali½ karonti, k±¼apakkh±d²su ca ratti½ bali½ karonti. Sal±kabhatt±d²ni v± datv± ±rakkhadevat± up±d±ya y±va brahmadevat±na½ pattid±naniyy±tanena div± bali½ karonti, chatt±ropanad²pam±l± sabbarattikadhammassavan±d²ni k±r±petv± pattid±naniyy±tanena ca ratti½ bali½ karonti, te katha½ na rakkhitabb±. Yato eva½ div± ca ratto ca tumhe uddissa karonti ye bali½, tasm± hi ne rakkhatha. Tasm± balikammak±raº±pi te manusse rakkhatha gopayatha, ahita½ tesa½ apanetha, hita½ upanetha appamatt± hutv± ta½ kataññubh±va½ hadaye katv± niccamanussarant±ti.
226. Eva½ devat±su manuss±na½ upak±rakabh±va½ dassetv± tesa½ upaddavav³pasamanattha½ buddh±diguºappak±sanena ca devamanuss±na½ dhammassavanattha½ “ya½kiñci vittan”ti-±din± nayena saccavacana½ payujjitum±raddho. Tattha ya½kiñc²ti aniyamitavasena anavasesa½ pariy±diyati ya½kiñci tattha tattha voh±r³paga½ Vittanti dhana½. Tañhi vitti½ janet²ti vitta½. Idha v±ti manussaloka½ niddisati, hura½ v±ti tato para½ avasesaloka½. Tena ca µhapetv± manusse sabbalokaggahaºe patte “saggesu v±”ti parato vuttatt± µhapetv± manusse ca sagge ca avases±na½ n±gasupaºº±d²na½ gahaºa½ veditabba½. Eva½ imehi dv²hi padehi ya½ manuss±na½ voh±r³paga½ alaªk±raparibhog³pagañca j±tar³parajatamutt±maºive¼uriyapav±¼alohitaªkamas±ragall±dika½, yañca mutt±maºiv±lukatthat±ya bh³miy± ratanamayavim±nesu anekayojanasatavitthatesu bhavanesu uppann±na½ n±gasupaºº±d²na½ vitta½, ta½ niddiµµha½ hoti.
Saggesu v±ti k±m±vacarar³p±vacaradevalokesu. Te hi sobhanena kammena aj²yanti gammant²ti sagg±, suµµhu v± agg±tipi sagg±. Yanti ya½ sass±mika½ v± ass±mika½ v±. Ratananti rati½ nayati, vahati, janayati, va¹¹het²ti ratana½, ya½kiñci citt²kata½ mahaggha½ atula½ dullabhadassana½ anomasattaparibhogañca, tasseta½ adhivacana½. Yath±ha–
“Citt²kata½ mahagghañca, atula½ dullabhadassana½;
anomasattaparibhoga½, ratana½ tena vuccat²”ti.
Paº²tanti uttama½, seµµha½, atappaka½. Eva½ imin± g±th±padena ya½ saggesu anekayojanasatappam±ºasabbaratanamayavim±nesu sudhammavejayantappabhut²su sass±mika½, yañca buddhupp±davirahena ap±yameva parip³rentesu sattesu suññavim±napaµibaddha½ ass±mika½, ya½ v± panaññampi pathav²mah±samuddahimavant±dinissita½ ass±mika½ ratana½, ta½ niddiµµha½ hoti.
Na no sama½ atthi tath±gaten±ti na-iti paµisedhe, no-iti avadh±raºe. Samanti tulya½. Atth²ti vijjati. Tath±gaten±ti buddhena. Ki½ vutta½ hoti? Ya½ eta½ vittañca ratanañca pak±sita½, ettha ekampi buddharatanena sadisa½ ratana½ nevatthi. Yampi hi ta½ citt²kataµµhena ratana½, seyyathida½– rañño cakkavattissa cakkaratana½ maºiratanañca, yamhi uppanne mah±jano na aññattha citt²k±ra½ karoti, na koci pupphagandh±d²ni gahetv± yakkhaµµh±na½ v± bh³taµµh±na½ v± gacchati, sabbopi jano cakkaratanamaºiratanameva citti½ karoti p³jeti, ta½ ta½ vara½ pattheti, patthitapatthitañcassa ekacca½ samijjhati, tampi ratana½ buddharatanena sama½ natthi. Yadi hi citt²kataµµhena ratana½, tath±gatova ratana½. Tath±gate hi uppanne ye keci mahesakkh± devamanuss±, na te aññatra citt²k±ra½ karonti, na kañci añña½ p³jenti. Tath± hi brahm± sahampati sinerumattena ratanad±mena tath±gata½ p³jesi, yath±balañca aññe dev± manuss± ca bimbis±rakosalar±ja-an±thapiº¹ik±dayo. Parinibbutampi ca bhagavanta½ uddissa channavutikoµidhana½ vissajjetv± asokamah±r±j± sakalajambud²pe catur±s²ti vih±rasahass±ni patiµµh±pesi, ko pana v±do aññesa½ citt²k±r±na½. Apica kassaññassa parinibbutass±pi j±tibodhidhammacakkappavattanaparinibb±naµµh±n±ni paµim±cetiy±d²ni v± uddissa eva½ citt²k±ragaruk±ro vattati yath± bhagavato. Eva½ citt²kataµµhen±pi tath±gatasama½ ratana½ natthi.
Tath± yampi ta½ mahagghaµµhena ratana½, seyyathida½– k±sika½ vattha½. Yath±ha– “jiººampi, bhikkhave, k±sika½ vattha½ vaººavantañceva hoti sukhasamphassañca mahagghañc±”ti, tampi buddharatanena sama½ natthi. Yadi hi mahagghaµµhena ratana½, tath±gatova ratana½. Tath±gato hi yesa½ pa½sukampi paµiggaºh±ti, tesa½ ta½ mahapphala½ hoti mah±nisa½sa½, seyyath±pi asokassa rañño. Idamassa mahagghat±ya. Eva½ mahagghat±vacane cettha dos±bh±vas±dhaka½ ida½ t±va suttapada½ veditabba½–
“Yesa½ kho pana so paµiggaºh±ti c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±nappaccayabhesajjaparikkh±ra½, tesa½ ta½ mahapphala½ hoti mah±nisa½sa½. Idamassa mahagghat±ya vad±mi. Seyyath±pi ta½, bhikkhave, k±sika½ vattha½ mahaggha½, tath³pam±ha½, bhikkhave, ima½ puggala½ vad±m²”ti (a. ni. 3.100).

Eva½ mahagghaµµhen±pi tath±gatasama½ ratana½ natthi.