Catt±ro kira sadd± sakalajambud²pe suyyi½su– yañca puººako yakkhasen±pati dhanañcayakorabyar±j±na½ j³te jinitv± apphoµetv± “aha½ jinin”ti ugghosesi, yañca sakko dev±namindo kassapassa bhagavato s±sane parih±yam±ne vissakamma½ devaputta½ sunakha½ k±retv± “aha½ p±pabhikkh³ ca p±pabhikkhuniyo ca up±sake ca up±sik±yo ca sabbeva adhammav±dino kh±d±m²”ti ugghos±pesi, yañca kusaj±take pabh±vatihetu sattahi r±j³hi nagare uparuddhe pabh±vati½ attan± saha hatthikkhandha½ ±ropetv± nagar± nikkhamma “aha½ s²hassarakusamah±r±j±”ti mah±puriso ugghosesi, yañca ±¼avako kel±samuddhani µhatv± “aha½ ±¼avako”ti. Tad± hi sakalajambud²pe dv±re dv±re µhatv± ugghositasadisa½ ahosi, tiyojanasahassavitthato ca himav±pi saªkampi yakkhassa ±nubh±vena. So v±tamaº¹ala½ samuµµh±pesi– “eteneva samaºa½ pal±pess±m²”ti. Te puratthim±dibhed± v±t± samuµµhahitv± a¹¹hayojanayojanadviyojanatiyojanappam±º±ni pabbatak³µ±ni pad±letv± vanagaccharukkh±d²ni umm³letv± ±¼av²nagara½ pakkhant± jiººahatthis±l±d²ni cuººent± chadaniµµhak± ±k±se bhament±. Bhagav± “m± kassaci uparodho hot³”ti adhiµµh±si. Te v±t± dasabala½ patv± c²varakaººamattampi c±letu½ n±sakkhi½su. Tato mah±vassa½ samuµµh±pesi “udakena ajjhottharitv± samaºa½ m±ress±m²”ti. Tass±nubh±vena upar³pari satapaµalasahassapaµal±dibhed± val±hak± uµµhahitv± vassi½su, vuµµhidh±r±vegena pathav² chidd± ahosi, vanarukkh±d²na½ upari mahogho ±gantv± dasabalassa c²vare uss±vabindumattampi temetu½ n±sakkhi. Tato p±s±ºavassa½ samuµµh±pesi, mahant±ni mahant±ni pabbatak³µ±ni dh³m±yant±ni pajjalant±ni ±k±sen±gantv± dasabala½ patv± dibbam±l±gu¼±ni sampajji½su. Tato paharaºavassa½ samuµµh±pesi, ekatodh±r±-ubhatodh±r± asisattikhurapp±dayo dh³m±yant± pajjalant± ±k±sen±gantv± dasabala½ patv± dibbapupph±ni ahesu½. Tato aªg±ravassa½ samuµµh±pesi, ki½sukavaºº± aªg±r± ±k±sen±gantv± dasabalassa p±dam³le dibbapupph±ni hutv± vikiri½su. Tato kukkulavassa½ samuµµh±pesi, accuºho kukkulo ±k±sen±gantv± dasabalassa p±dam³le candanacuººa½ hutv± nipati. Tato v±luk±vassa½ samuµµh±pesi, atisukhum± v±luk± dh³m±yant± pajjalant± ±k±sen±gantv± dasabalassa p±dam³le dibbapupph±ni hutv± nipati½su. Tato kalalavassa½ samuµµh±pesi, ta½ kalalavassa½ dh³m±yanta½ pajjalanta½ ±k±sen±gantv± dasabalassa p±dam³le dibbagandha½ hutv± nipati. Tato andhak±ra½ samuµµh±pesi “bhi½setv± samaºa½ pal±pess±m²”ti. Ta½ caturaªgasamann±gatandhak±rasadisa½ hutv± dasabala½ patv± s³riyappabh±vihatamivandhak±ra½ antaradh±yi. Eva½ yakkho im±hi navahi v±tavassap±s±ºapaharaºaªg±rakukkulav±lukakalalandhak±ravuµµh²hi bhagavanta½ pal±petu½ asakkonto n±n±vidhapaharaºahatth±ya anekappak±rar³pabh³tagaºasam±kul±ya caturaªginiy± sen±ya sayameva bhagavanta½ abhigato. Te bh³tagaº± anekappak±re vik±re katv± “gaºhatha hanath±”ti bhagavato upari ±gacchant± viya honti, apica te niddhantalohapiº¹a½ viya makkhik±, bhagavanta½ all²yitu½ asamatth± eva½ ahesu½. Eva½ santepi yath± bodhimaº¹e m±ro ±gatavel±yameva nivatto, tath± anivattitv± upa¹¹harattimatta½ by±kulamaka½su. Eva½ upa¹¹harattimatta½ anekappak±ravibhi½sanadassanenapi bhagavanta½ c±letumasakkonto ±¼avako cintesi– “ya½n³n±ha½ kenaci ajeyya½ duss±vudha½ muñceyyan”ti. Catt±ri kira ±vudh±ni loke seµµh±ni– sakkassa vajir±vudha½, vessavaºassa gad±vudha½, yamassa nayan±vudha½, ±¼avakassa duss±vudhanti. Yadi hi sakko kuddho vajir±vudha½ sinerumatthake pahareyya aµµhasaµµhisahass±dhikayojanasatasahassa½ sineru½ vinivijjhitv± heµµhato gaccheyya Vessavaºassa puthujjanak±le vissajjitagad± bah³na½ yakkhasahass±na½ s²sa½ p±tetv± puna hatthap±sa½ ±gantv± tiµµhati. Yamena kuddhena nayan±vudhena olokitamatte anek±ni kumbhaº¹asahass±ni tattakap±le til± viya vipphurant±ni vinassanti. ¾¼avako kuddho sace ±k±se duss±vudha½ muñceyya, dv±dasa vass±ni devo na vasseyya. Sace pathaviya½ muñceyya, sabbarukkhatiº±d²ni sussitv± dv±dasavassantara½ na puna ruheyyu½. Sace samudde muñceyya, tattakap±le udakabindu viya sabbamudaka½ susseyya. Sace sinerusadisepi pabbate muñceyya, khaº¹±khaº¹a½ hutv± vikireyya. So eva½ mah±nubh±va½ duss±vudha½ uttar²yakata½ muñcitv± aggahesi Yebhuyyena dasasahassilokadh±tudevat± vegena sannipati½su– “ajja bhagav± ±¼avaka½ damessati, tattha dhamma½ soss±m±”ti. Yuddhadassanak±m±pi devat± sannipati½su. Eva½ sakalampi ±k±sa½ devat±hi puripuººamahosi. Atha ±¼avako bhagavato sam²pe upar³pari vicaritv± vatth±vudha½ muñci. Ta½ asanivicakka½ viya ±k±se bheravasadda½ karonta½ dh³m±yanta½ pajjalanta½ bhagavanta½ patv± yakkhassa m±namaddanattha½ p±damuñchanaco¼aka½ hutv± p±dam³le nipati. ¾¼avako ta½ disv± chinnavis±ºo viya usabho, uddhaµad±µho viya sappo, nittejo nimmado nipatitam±naddhajo hutv± cintesi– “duss±vudhampi samaºa½ nabhibhosi, ki½ nu kho k±raºan”ti? Ida½ k±raºa½, mett±vih±rayutto samaºo, handa na½ rosetv± mett±ya viyojem²ti. Imin± sambandheneta½ vutta½– “atha kho ±¼avako yakkho yena bhagav±…pe… nikkhama samaº±”ti. Tatr±yamadhipp±yo– kasm± may± ananuññ±to mama bhavana½ pavisitv± gharas±miko viya itth±g±rassa majjhe nisinnosi, nanu ayuttameta½ samaºassa yadida½ adinnapaµibhogo itthisa½saggo ca, tasm± yadi tva½ samaºadhamme µhito, nikkhama samaº±ti. Eke pana “et±ni aññ±ni ca pharusavacan±ni vatv± ev±ya½ etadavoc±”ti bhaºanti. Atha bhagav± “yasm± thaddho paµithaddhabh±vena vinetu½ na sakk±, so hi paµithaddhabh±ve kariyam±ne seyyath±pi caº¹assa kukkurassa n±s±ya pitta½ bhindeyya, so bhiyyoso matt±ya caº¹ataro assa, eva½ thaddhataro hoti, mudun± pana so sakk± vinetun”ti ñatv± “s±dh±vuso”ti piyavacanena tassa vacana½ sampaµicchitv± nikkhami Tena vutta½ “s±dh±vusoti bhagav± nikkham²”ti. Tato ±¼avako “suvaco vat±ya½ samaºo ekavacaneneva nikkhanto, eva½ n±ma nikkhametu½ sukha½ samaºa½ ak±raºenev±ha½ sakalaratti½ yuddhena abbhuyy±sin”ti muducitto hutv± puna cintesi “id±nipi na sakk± j±nitu½, ki½ nu kho suvacat±ya nikkhanto, ud±hu kodhena, handa na½ v²ma½s±m²”ti. Tato “pavisa samaº±”ti ±ha. Atha “suvaco”ti mudubh³tacittavavatth±nakaraºattha½ punapi piyavacana½ vadanto s±dh±vusoti bhagav± p±visi. ¾¼avako punappuna½ tameva suvacabh±va½ v²ma½santo dutiyampi tatiyampi “nikkhama pavis±”ti ±ha. Bhagav±pi tath± ak±si. Yadi na kareyya, pakatiy±pi thaddhayakkhassa citta½ thaddhatara½ hutv± dhammakath±ya bh±jana½ na bhaveyya. Tasm± yath± n±ma m±t± rodanta½ puttaka½ ya½ so icchati, ta½ datv± v± katv± v± saññ±peti, tath± bhagav± kilesarodanena rodanta½ yakkha½ saññ±petu½ ya½ so bhaºati, ta½ ak±si. Yath± ca dh±t² thañña½ apivanta½ d±raka½ kiñci datv± upal±¼etv± p±yeti, tath± bhagav± yakkha½ lokuttaradhammakh²ra½ p±yetu½ tassa patthitavacanakaraºena upal±¼ento evamak±si. Yath± ca puriso l±bumhi catumadhura½ p³retuk±mo tassabbhantara½ sodheti, eva½ bhagav± yakkhassa citte lokuttaracatumadhura½ p³retuk±mo tassa abbhantare kodhamala½ sodhetu½ y±va tatiya½ nikkhamanapavesana½ ak±si. Atha ±¼avako “suvaco aya½ samaºo, ‘nikkham±’ti vutto nikkhamati, ‘pavis±’ti vutto pavisati, ya½n³n±ha½ ima½ samaºa½ evameva½ sakalaratti½ kilametv±, p±de gahetv±, p±ragaªg±ya khipeyyan”ti p±paka½ cita½ upp±detv± catutthav±ra½ ±ha– “nikkhama samaº±”ti. Ta½ ñatv± bhagav± “na khv±ha½ tan”ti ±ha. “Eva½ vutte taduttari½ karaº²ya½ pariyesam±no pañha½ pucchitabba½ maññissati, ta½ dhammakath±ya mukha½ bhavissat²”ti ñatv± “na khv±ha½ tan”ti ±ha. Tattha naiti paµikkhepe, khoiti avadh±raºe. Ahanti attanidassana½, nti hetuvacana½. Tenettha “yasm± tva½ eva½ cintesi, tasm± aha½ ±vuso neva nikkhamiss±mi, ya½ te karaº²ya½, ta½ karoh²”ti evamattho daµµhabbo. Tato ±¼avako yasm± pubbepi ±k±sen±gamanavel±ya½ “ki½ nu kho, eta½ suvaººavim±na½, ud±hu rajatamaºivim±n±na½ aññatara½, handa na½ pass±m±”ti eva½ attano vim±na½ ±gate iddhimante t±pasaparibb±jake pañha½ pucchitv± vissajjetumasakkonte cittakkhep±d²hi viheµheti. Katha½? Amanuss± hi bhi½sanakar³padassanena v± hadayavatthuparimaddanena v±ti dv²h±k±rehi cittakkhepa½ karonti. Aya½ pana yasm± “iddhimanto bhi½sanakar³padassanena na tasant²”ti ñatv± attano iddhippabh±vena sukhumattabh±va½ nimminitv±, tesa½ anto pavisitv± hadayavatthu½ parimaddati, tato cittasantati na saºµh±ti, tass± asaºµham±n±ya ummattak± honti khittacitt±. Eva½ khittacitt±na½ etesa½ urampi ph±leti, p±depi ne gahetv± p±ragaªg±ya khipati “m±ssu me puna evar³p± bhavanam±gami½s³”ti, tasm± te pañhe saritv± “ya½n³n±ha½ ima½ samaºa½ id±ni eva½ viheµheyyan”ti cintetv± ±ha “pañha½ ta½ samaº±”ti-±di. Kuto panassa te pañh±ti? Tassa kira m±t±pitaro kassapa½ bhagavanta½ payirup±sitv± aµµha pañhe savissajjane uggahesu½. Te daharak±le ±¼avaka½ pariy±puº±pesu½. So k±laccayena vissajjana½ sammussi. Tato “ime pañh±pi m± vinassant³”ti suvaººapaµµe j±tihiªgulakena likh±petv± vim±ne nikkhipi. Evamete buddhapañh± buddhavisay± eva honti. Bhagav± ta½ sutv± yasm± buddh±na½ pariccattal±bhantar±yo v± j²vitantar±yo v± sabbaññutaññ±ºaby±mappabh±na½ paµigh±to v± na sakk± kenaci k±tu½, tasm± ta½ loke as±dh±raºa½ buddh±nubh±va½ dassento ±ha “na khv±ha½ ta½, ±vuso, pass±mi sadevake loke”ti. Tattha “sadevakavacanena pañcak±m±vacaradevaggahaºan”ti-±din± nayena etesa½ pad±na½ atthamattadassanena saªkhepo vutto, na anusandhiyojan±kkamena vitth±ro. Sv±ya½ vuccati– sadevakavacanena hi ukkaµµhaparicchedato sabbadevesu gahitesupi yesa½ tattha sannipatite devagaºe vimati ahosi “m±ro mah±nubh±vo chak±m±vacarissaro vasavatt² paccan²kas±to dhammadess² kururakammanto, ki½ nu kho, sopissa cittakkhep±d²ni na kareyy±”ti, tesa½ vimatipaµib±hanattha½ “sam±rake”ti ±ha. Tato yesa½ ahosi– “brahm± mah±nubh±vo ekaªguliy± ekacakkav±¼asahasse ±loka½ karoti, dv²hi…pe… dasahi aªgul²hi dasasu cakkav±¼asahassesu, anuttarañca jh±nasam±pattisukha½ paµisa½vedeti, ki½ sopi na kareyy±”ti, tesa½ vimatipaµib±hanattha½ “sabrahmake”ti ±ha. Atha yesa½ ahosi “puthu samaºabr±hmaº± s±sanassa paccatthik± pacc±mitt± mant±dibalasamann±gat±, ki½ tepi na kareyyun”ti, tesa½ vimatipaµib±hanattha½ “sassamaºabr±hmaºiy± paj±y±”ti ±ha. Eva½ ukkaµµhaµµh±nesu kassaci abh±va½ dassetv± id±ni sadevamanuss±y±ti vacanena sammutideve avasesamanusse ca up±d±ya ukkaµµhaparicchedavaseneva sesasattalokepi kassaci abh±va½ dasses²ti evamettha anusandhiyojan±kkamo veditabbo.