10. ¾¼avakasuttavaººan±
Eva½ me sutanti ±¼avakasutta½. K± uppatti? Atthavaººan±nayenevassa uppatti ±vibhavissati. Atthavaººan±ya ca “eva½ me suta½, eka½ samaya½ bhagav±”ti eta½ vuttatthameva. ¾¼aviya½ viharati ±¼avakassa yakkhassa bhavaneti ettha pana k± ±¼av², kasm± ca bhagav± tassa yakkhassa bhavane viharat²ti? Vuccate– ±¼av²ti raµµhampi nagarampi vuccati, tadubhayampi idha vaµµati. ¾¼av²nagarassa hi sam²pe viharantopi “±¼aviya½ viharat²”ti vuccati. Tassa ca nagarassa sam²pe avid³re g±vutamatte ta½ bhavana½, ±¼av²raµµhe viharantopi “±¼aviya½ viharat²”ti vuccati, ±¼av²raµµhe ceta½ bhavana½. Yasm± pana ±¼avako r±j± vividhan±µak³pabhoga½ cha¹¹etv± corapaµib±hanattha½ paµir±janisedhanattha½ by±y±makaraºatthañca sattame sattame divase migava½ gacchanto ekadivasa½ balak±yena saddhi½ katika½ ak±si– “yassa passena migo pal±yati, tasseva so bh±ro”ti. Atha tasseva passena migo pal±yi, javasampanno r±j± dhanu½ gahetv± pattikova tiyojana½ ta½ miga½ anubandhi. Eºimig± ca tiyojanaveg± eva honti. Atha parikkh²ºajava½ ta½ miga½ udaka½ pavisitv±, µhita½ vadhitv±, dvidh± chetv±, anatthikopi ma½sena “n±sakkhi miga½ gahetun”ti apav±damocanattha½ k±jen±d±ya ±gacchanto nagarass±vid³re bahalapattapal±sa½ mah±nigrodha½ disv± parissamavinodanattha½ tassa m³lamupagato. Tasmiñca nigrodhe ±¼avako yakkho mah±r±jasantik± vara½ labhitv± majjhanhikasamaye tassa rukkhassa ch±y±ya phuµµhok±sa½ paviµµhe p±ºino kh±danto paµivasati. So ta½ disv± kh±ditu½ upagato. Atha r±j± tena saddhi½ katika½ ak±si– “muñca ma½, aha½ te divase divase manussañca th±lip±kañca pesess±m²”ti. Yakkho “tva½ r±j³pabhogena pamatto sammussasi, aha½ pana bhavana½ anupagatañca ananuññ±tañca kh±ditu½ na labh±mi, sv±ha½ bhavantampi j²yeyyan”ti na muñci. R±j± “ya½ divasa½ na pesemi, ta½ divasa½ ma½ gahetv± kh±d±h²”ti att±na½ anuj±nitv± tena mutto nagar±bhimukho agam±si. Balak±yo magge khandh±v±ra½ bandhitv± µhito r±j±na½ disv±– “ki½, mah±r±ja, ayasamattabhay± eva½ kilantos²”ti vadanto paccuggantv± paµiggahesi. R±j± ta½ pavatti½ an±rocetv± nagara½ gantv±, katap±tar±so nagaraguttika½ ±mantetv± etamattha½ ±rocesi. Nagaraguttiko– “ki½, deva, k±laparicchedo kato”ti ±ha. R±j± “na kato, bhaºe”ti ±ha. “Duµµhu kata½, deva, amanuss± hi paricchinnamattameva labhanti, aparicchinne pana janapadassa ±b±dho bhavissati. Hotu, deva, kiñc±pi evamak±si, appossukko tva½ rajjasukha½ anubhohi, ahamettha k±tabba½ kariss±m²”ti. So k±lasseva vuµµh±ya bandhan±g±ra½ gantv± ye ye vajjh± honti, te te sandh±ya– “yo j²vitatthiko hoti, so nikkhamat³”ti bhaºati. Yo paµhama½ nikkhamati ta½ geha½ netv±, nh±petv±, bhojetv± ca, “ima½ th±lip±ka½ yakkhassa deh²”ti peseti. Ta½ rukkham³la½ paviµµhamatta½yeva yakkho bherava½ attabh±va½ nimminitv± m³lakanda½ viya kh±dati Yakkh±nubh±vena kira manuss±na½ kes±d²ni up±d±ya sakalasar²ra½ navan²tapiº¹o viya hoti. Yakkhassa bhatta½ g±h±pettu½ gatapuris± ta½ disv± bh²t± yath±mitta½ ±rocesu½. Tato pabhuti “r±j± core gahetv± yakkhassa det²”ti manuss± corakammato paµivirat±. Tato aparena samayena navacor±na½ abh±vena pur±ºacor±nañca parikkhayena bandhan±g±r±ni suññ±ni ahesu½. Atha nagaraguttiko rañño ±rocesi. R±j± attano dhana½ nagararacch±su cha¹¹±pesi– “appeva n±ma koci lobhena gaºheyy±”ti. Ta½ p±denapi na koci chupi. So core alabhanto amacc±na½ ±rocesi. Amacc± “kulapaµip±µiy± ekameka½ jiººaka½ pesema, so pakatiy±pi maccumukhe vattat²”ti ±ha½su. R±j± “‘amh±ka½ pitara½, amh±ka½ pit±maha½ peset²’ti manuss± khobha½ karissanti, m± vo eta½ rucc²”ti niv±resi. “Tena hi, deva, d±raka½ pesema utt±naseyyaka½, tath±vidhassa hi ‘m±t± me pit± me’ti sineho natth²”ti ±ha½su. R±j± anuj±ni. Te tath± aka½su. Nagare d±rakam±taro ca d±rake gahetv± gabbhiniyo ca pal±yitv± parajanapade d±rake sa½va¹¹hetv± ±nenti. Eva½ sabb±nipi dv±dasa vass±ni gat±ni. Tato ekadivasa½ sakalanagara½ vicinitv± ekampi d±raka½ alabhitv± rañño ±rocesu½– “natthi, deva, nagare d±rako µhapetv± antepure tava putta½ ±¼avakakum±ran”ti. R±j± “yath± mama putto piyo, eva½ sabbalokassa, attan± pana piyatara½ natthi, gacchatha, tampi datv± mama j²vita½ rakkhath±”ti ±ha. Tena ca samayena ±¼avakakum±rassa m±t± putta½ nh±petv±, maº¹etv±, duk³lacumbaµake katv±, aªke say±petv±, nisinn± hoti. R±japuris± rañño ±º±ya tattha gantv± vippalapantiy± tass± so¼asannañca itthisahass±na½ saddhi½ dh±tiy± ta½ ±d±ya pakkami½su “sve yakkhabhakkho bhavissat²”ti. Ta½ divasañca bhagav± pacc³sasamaye paccuµµh±ya jetavanamah±vih±re gandhakuµiya½ mah±karuº±sam±patti½ sam±pajjitv± puna buddhacakkhun± loka½ volokento addasa ±¼avakassa kum±rassa an±g±miphaluppattiy± upanissaya½, yakkhassa ca sot±pattiphaluppattiy± upanissaya½ desan±pariyos±ne ca catur±s²tiy± p±ºasahass±na½ dhammacakkhupaµil±bhass±ti. Tasm± vibh±t±ya rattiy± purebhattakicca½ katv± aniµµhitapacch±bhattakiccova k±¼apakkha-uposathadivase vattam±ne oggate s³riye ekakova adutiyo pattac²varam±d±ya p±dagamaneneva s±vatthito ti½sa yojan±ni gantv± tassa yakkhassa bhavana½ p±visi. Tena vutta½ “±¼avakassa yakkhassa bhavane”ti. Ki½ pana bhagav± yasmi½ nigrodhe ±¼avakassa bhavana½, tassa m³le vih±si, ud±hu bhavaneyev±ti? Vuccate– bhavaneyeva. Yatheva hi yakkh± attano bhavana½ passanti, tath± bhagav±pi. So tattha gantv± bhavanadv±re aµµh±si. Tad± ±¼avako himavante yakkhasam±gama½ gato hoti. Tato ±¼avakassa dv±rap±lo gadrabho n±ma yakkho bhagavanta½ upasaªkamitv±, vanditv±– “ki½, bhante, bhagav± vik±le ±gato”ti ±ha. “¾ma, gadrabha, ±gatomhi. Sace te agaru, vihareyy±mekaratti½ ±¼avakassa bhavane”ti. “Na me, bhante, garu, apica kho so yakkho kakkha¼o pharuso, m±t±pit³nampi abhiv±dan±d²ni na karoti, m± rucci bhagavato idha v±so”ti. “J±n±mi, gadrabha, tassa kakkha¼atta½, na koci mamantar±yo bhavissati, sace te agaru, vihareyy±mekarattin”ti Dutiyampi gadrabho yakkho bhagavanta½ etadavoca– “aggitattakap±lasadiso, bhante, ±¼avako, ‘m±t±pitaro’ti v± ‘samaºabr±hmaº±’ti v± ‘dhammo’ti v± na j±n±ti, idh±gat±na½ cittakkhepampi karoti, hadayampi ph±leti, p±depi gahetv± parasamudde v± paracakkav±¼e v± khipat²”ti. Dutiyampi bhagav± ±ha– “j±n±mi, gadrabha, sace te agaru, vihareyy±mekarattin”ti. Tatiyampi gadrabho yakkho bhagavanta½ etadavoca– “aggitattakap±lasadiso, bhante, ±¼avako, ‘m±t±pitaro’ti v± ‘samaºabr±hmaº±’ti v± ‘dhammo’ti v± na j±n±ti, idh±gat±na½ cittakkhepampi karoti, hadayampi ph±leti, p±depi gahetv± parasamudde v± paracakkav±¼e v± khipat²”ti. Tatiyampi bhagav± ±ha– “j±n±mi, gadrabha, sace te agaru, vihareyy±mekarattin”ti. “Na me, bhante, garu, apica kho so yakkho attano an±rocetv± anuj±nanta½ ma½ j²vit± voropeyya, ±rocemi, bhante, tass±”ti. “Yath±sukha½, gadrabha, ±roceh²”ti. “Tena hi, bhante, tvameva j±n±h²”ti bhagavanta½ abhiv±detv± himavant±bhimukho pakk±mi. Bhavanadv±rampi sayameva bhagavato vivaramad±si. Bhagav± antobhavana½ pavisitv± yattha abhilakkhitesu maªgaladivas±d²su nis²ditv± ±¼avako siri½ anubhoti, tasmi½yeva dibbaratanapallaªke nis²ditv± suvaºº±bha½ muñci. Ta½ disv± yakkhassa itthiyo ±gantv±, bhagavanta½ vanditv±, sampariv±retv± nis²di½su. Bhagav± “pubbe tumhe d±na½ datv±, s²la½ sam±diyitv±, p³janeyya½ p³jetv±, ima½ sampatti½ patt±, id±nipi tatheva karotha, m± aññamañña½ iss±macchariy±bhibh³t± viharath±”ti-±din± nayena t±sa½ pakiººakadhammakatha½ kathesi. T± ca bhagavato madhuranigghosa½ sutv±, s±dhuk±rasahass±ni datv±, bhagavanta½ pariv±retv± nis²di½suyeva. Gadrabhopi himavanta½ gantv± ±¼avakassa ±rocesi– “yagghe, m±risa, j±neyy±si, vim±ne te bhagav± nisinno”ti. So gadrabhassa saññamak±si “tuºh² hohi, gantv± kattabba½ kariss±m²”ti. Purisam±nena kira lajjito ahosi, tasm± “m± koci parisamajjhe suºeyy±”ti v±resi. Tad± s±t±girahemavat± bhagavanta½ jetavaneyeva vanditv± “yakkhasam±gama½ gamiss±m±”ti sapariv±r± n±n±y±nehi ±k±sena gacchanti. ¾k±se ca yakkh±na½ na sabbattha maggo atthi, ±k±saµµh±ni vim±n±ni pariharitv± maggaµµh±neneva maggo hoti. ¾¼avakassa pana vim±na½ bh³maµµha½ sugutta½ p±k±raparikkhitta½ susa½vihitadv±raµµ±lakagopura½, upari ka½saj±lasañchanna½ mañj³sasadisa½ tiyojana½ ubbedhena. Tassa upari maggo hoti. Te ta½ padesam±gamma gantu½ asamatth± ahesu½. Buddh±nañhi nisinnok±sassa uparibh±gena y±va bhavagg±, t±va koci gantu½ asamattho. Te “kimidan”ti ±vajjetv± bhagavanta½ disv± ±k±se khittale¹¹u viya oruyha vanditv±, dhamma½ sutv±, padakkhiºa½ katv± “yakkhasam±gama½ gacch±ma bhagav±”ti t²ºi vatth³ni pasa½sant± yakkhasam±gama½ agama½su. ¾¼avako te disv± “idha nis²dath±”ti paµikkamma ok±samad±si. Te ±¼avakassa nivedesu½ “l±bh± te, ±¼avaka, yassa te bhavane bhagav± viharati, gacch±vuso bhagavanta½ payirup±sass³”ti. Eva½ bhagav± bhavaneyeva vih±si, na yasmi½ nigrodhe ±¼avakassa bhavana½, tassa m³leti. Tena vutta½ “eka½ samaya½ bhagav± ±¼aviya½ viharati ±¼avakassa yakkhassa bhavane”ti. Atha kho ±¼avako…pe… bhagavanta½ etadavoca “nikkhama samaº±”ti. “Kasm± pan±ya½ etadavoc±”ti? Vuccate– rosetuk±mat±ya. Tatreva½ ±dito pabhuti sambandho veditabbo ayañhi yasm± assaddhassa saddh±kath± dukkath± hoti duss²l±d²na½ s²l±dikath± viya, tasm± tesa½ yakkh±na½ santik± bhagavato pasa½sa½ sutv± eva aggimhi pakkhittaloºasakkhar± viya abbhantarakopena taµataµ±yam±nahadayo hutv± “ko so bhagav± n±ma, yo mama bhavana½ paviµµho”ti ±ha. Te ±ha½su– “na tva½, ±vuso, j±n±si bhagavanta½ amh±ka½ satth±ra½, yo tusitabhavane µhito pañca mah±vilokan±ni viloketv±”ti-±din± nayena y±va dhammacakkappavattana½ kathent± paµisandhi-±din± dvatti½sa pubbanimitt±ni vatv± “im±nipi tva½, ±vuso acchariy±ni n±ddas±”ti codesu½. So disv±pi kodhavasena “n±ddasan”ti ±ha. ¾vuso ±¼avaka passeyy±si v± tva½, na v±, ko tay± attho passat± v± apassat± v±, ki½ tva½ karissasi amh±ka½ satthuno, yo tva½ ta½ upanidh±ya calakkakudhamah±-usabhasam²pe tadahuj±tavacchako viya, tidh±pabhinnamattav±raºasam²pe bhiªkapotako viya, bh±suravilambakesara-upasobhitakkhandhassa migarañño sam²pe jarasiªg±lo viya, diya¹¹hayojanasatappava¹¹hak±yasupaººar±jasam²pe chinnapakkhak±kapotako viya kh±yasi, gaccha ya½ te karaº²ya½, ta½ karoh²ti. Eva½ vutte kuddho ±¼avako uµµhahitv± manosil±tale v±map±dena µhatv± “passatha d±ni tumh±ka½ v± satth± mah±nubh±vo, aha½ v±”ti dakkhiºap±dena saµµhiyojanamatta½ kel±sapabbatak³µa½ akkami, ta½ ayok³µapahaµo niddhanta-ayopiº¹o viya papaµik±yo muñci. So tatra µhatv± “aha½ ±¼avako”ti ghosesi, sakalajambud²pa½ saddo phari.